Bitcoini kaevandamine Venemaal: tuumareaktorid ja leekides kortermajad

Samal ajal kui Ypsiloni toimetuse krüptoinvestor Kirill oma portfelli kokku paneb, lükkavad tõelise nutsu taskusse tema Venemaa kamraadid. Krüptoraha kaevandamise võti on odav elekter ning kuna teisel pool Narva jõge seda jagub, on seal bitcoin’i-rongile hüpanud nii riiklikud energiafirmad, kohalik allilm kui ka pensionärid. 

Võrreldes 90ndatega on Bratski linnast Lõuna-Siberis kadunud iga viies inimene. Seni on Lasnamäe-suurune Bratsk põhiliselt olnud kaardil Rusali alumiiniumitehase pärast. See on üks suurimaid maailmas, aastas panevad töökad bratanid teele üle miljoni tonni metalli. Venemaal on Bratsk tuntud ka kui üks sealseid enim saastatud piirkondi — saavutus, mida loetakse põhiliselt kohaliku alumiiniumitööstuse teeneks.

Alates eelmisest aastast on Bratsk teemaks ka kolmandal põhjusel. Alumiiniumitehast toitva hüdroelektrijaama külge ühendati üüratu 100-megavatine bitcoin’i-farm. Idee on lihtne: jõevool paneb turbiinid ringi käima, need käitavad omakorda generaatoreid, sealt tulev elekter jooksutab angaaritäit graafikaprotsessoreid, mille arvutusvõimsus kulub bitcoin’i tehingute kontrollimiseks ja kinnitamiseks. 

Krüptovaluuta süsteem on loodud nõnda, et erinevate arvutite poolt pidevalt läbi viidav tehingute ahela kontrollimine muudab raha sisuliselt võltsimiskindlaks ning vastutasuks töö eest teenivad kontrollijad bitcoin’e. Miks seda protsessi just kaevandamiseks nimetatakse, jääb segaseks eelkõige neil Bratski vennastel, kes päev läbi päriselt alumiiniumimaaki kaevavad. Tänaseks on asi läinud nii energiamahukaks, et usutavasti kasutab bitcoin’i-süsteem aastas sama palju elektrit kui kogu Argentiina oma 45 miljoni inimesega. 

Bratski bitcoin’i-farmi pani püsti krüptokaevandamise start-up Bitriver, mis asutati 2017 ning väidab end kasvavat kiirusega enam kui 2,5 korda aastas. Sellega Bitriveri plaanid ei piirdu. Kopa maasse löömiseks on kokkulepe olemas ka Burjaatia vabariigis Muhhoršibiri külas, kuhu firma plaanib investeerida ligi miljard rubla. Umbes 5000 kohalikule elanikule lisandub sada kõrge kvalifikatsiooniga IT-töölist.

Kuid odav energia pole ainus, mida tööstuslikus koguses bitcoin’ide kaevandamine vajab. Protsessorite jahutamiseks tuleb kasuks  ka külm ilm, mistõttu avas Bitriveri konkurent BitCluster krüptofarmi polaarjoone taha jäävas Norilskis. Kui nõukaajal rajati tööliste ja kaevurite monumente, siis BitCluster lükkas linna püsti suure Bitcoin’i sümboli. 

Rahavood Siberis. Emake loodus lükkab krüptot. Foto: Wikipedia / Andre Taal

Krüptokaevandamises näevad ärisuunda ka riiklikud energeetikahiiud, sest kodumajapidamised ja ettevõtted suudavad Venemaal hinnanguliselt ära tarbida alla 60 protsendi elektritootmispotentsiaalist. Eelmisel detsembril teatas Gazpromi tütarettevõte Gazpromneft, et asub kaevandama krüptovaluutasid. Aasta tagasi jaanuaris tuli sarnaste plaanidega lagedale Rosatom, riiklik tuumaenergiatootja. Nende sooviks on tulevikus müüa Bitriveri sarnastele kaevandajatele kuni 240 megavatti aastas. Niisiis on Venemaal krüptoärisse sisenenud ka kõige raskema kaliibriga isakesed. 

Elektrit saab tasuta

Leidub ka kutte, kes ei mõtle üle. Orenburgi oblastis avastati aastal 2018 mahajäetud tehasest illegaalne bitcoin’i-farm, mis oli hinnanguliselt varastanud elektrit enam kui miljoni dollari väärtuses. Eelmise aasta märtsis pani Rahvuskaart kinni keerukama kaevanduse, mis virutas kaheksast erinevast kohast elektrit, tekitades iga kuu kahju 200 000 dollari ulatuses. Riiklik elektrivõrgufirma Rosseti pakkus eelmisel detsembril, et alates 2017. aastast on põrandaalused bitcoin’i-farmid neilt energiat varastanud umbes 10 miljoni dollari jagu.

Teatud piirkondades on bitcoin’i-kaevandamine võtnud rahvusspordi mõõtmed. Novaya Gazeta raporteeris hiljuti, et Abhaasias põhjustab krüptobuum korralikke häireid elektrivõrgus. Väidetavalt mõistab seal kaevandamist igaüks, pensionärist karjuse ja töötuni. Kuid tuumateadlane Denis Baykov tabati koos kahe kolleegiga illegaalselt kaevandamiselt hoopis Moskva lähistelt salajaselt objektilt. Kasutanud olevat nad selleks ülivõimsat tsiviilotstarbeks mitteettenähtud arvutit. 

Professionaalsed elektrivargad tekitavad maksumaksjale kahju, kuid vähemalt teavad, mida teevad. Massiline kaevandamine pensionäride ja karjuste poolt põhjustab aga hirme tuleohutuse pärast. Vladivostokis põles aastal 2018 puuduliku jahutussüsteemiga krüptokaevandamise tõttu maha terve paneelmaja, imekombel keegi ei hukkunud. Eelmisel novembril läks leekidesse kortermaja Peterburis, sarnased intsidendid on aset leidnud ka Volgodas ja Artjomi linnas Vaikse ookeani ääres.

Meil Eestis on tuleoht märksa mõõdukam, kuna ligi poole kodusest elektrihinnast moodustab võrgutasu, mis raskemal ajal muudab kaevandamise mõttetuks. Kuid Ypsilon panustab, et kui Kundasse tuumajaam püsti pannakse, kerkib peagi sinna ka Bitcoin’i monument.