Narkootikumid koolikotis on kaotanud oma stigma

Iga kolmas 15-16-aastane Eesti koolinoor on elu jooksul mõnd narkootilist ainet proovinud, ütlevad Tervise Arengu Instituudi andmed. Statistikaga käsikäes on toimumas uimastite normaliseerumine noorte teadvuses. Ka need, kes ise pole tarvitanud ega huvitugi sellest, teavad narkootikumidest rohkem kui keskmine 40-aastane.

„Kooli vetsus nägin mingit valget pulbrit, ninna tõmbamiseks,“ ütles 16-aastane Tallinna õpilane Peeter. Ta pakkus, et tegemist ei olnud tõenäoliselt millegi eriti hullu nagu näiteks kokaiiniga, vaid pigem millegagi amfetamiinide valdkonnast. Narkootikumide kasutusest enda ümber kuulis Peeter esimest korda seitsmendas klassis. Tänaseks on kümnendas klassis käiva õpilase sõnul tema lennus vähemalt kolm õpilast, kes on justkui diilerid. „Kui küsida, siis saab,“ kirjeldas ta gümnaasiumidiilerite tööd.

Nii nagu alkohol ja sigaretid, on ka uimastitest saanud reaalsus ja normaalsus noorte maailma-avastustes. Kõik Ypsiloniga rääkinud noored ütlesid, et politseiametnikud on neil korduvalt käinud koolis rääkimas narkootikumide ohtlikkusest. Tulemus on selge: tulemust pole. Hirmutuskampaaniad ei tööta ega hakka kunagi töötama. Parim, mida täiskasvanud noortele pakkuda saavad, on info, kus ohtude teadvustamine on üks osa. Teine osa infost võiks olla see, kuidas tarvitada nii, et neid ohte vähendada.

Uimastite esikolmik

Stabiilselt hoiab koolinoorte seas narkotrooni kanep, mis on kuvandi poolest kõigist variantidest kõige ohutum. Peeter paotas ust sellesse meelsusesse: „Ma ei ütleks, et mul on arvamus kanepi kohta, aga kui üldiselt maailmas ringi vaadata, siis kanep vist on nagu alkohol, et ta ei ole nii hull, kui klassifitseeritakse.“

Teise koha selles kujundlikus võistluses saab peodroog MDMA, mis vastavalt tutvusringkonnale, linnaosale ja kuufaasidele oma nime muudab. Näiteks Peetri jaoks on see „komm“ ja 15-aastase Tallinna õpilase Maarja jaoks „jupp“. Peodroogile omaselt see pidudel end peamiselt ilmutabki. „Ma arvan, et kõige tavalisem on see, et keegi läheb pinnale ja annab teistele,“ ütles Maarja.

Eelmise hooajaga võrreldes suure arengu teinud rahustid ja uimastid on kolmandal kohal. Tervise Arengu Instituudi varasemates uuringutes on nende kasutus 15-16-aastaste seas jäänud alla 10 protsendi, kuid nüüd kasvanud 15 protsendile. Kui teiste mõnuainete puhul on poiste seas kasutus suurem, siis üllatavalt levivad rahustid ja uinutid tüdrukute seas rohkem. Veel enam, need on üldse elu jooksul tarvitatud narkootilistest ainetest tüdrukute hulgas kõige sagedamini tarvitatud ained.

Tibu, tibu, ära näita!

Uimastid levivad tibu-tibu-ära-näita-meetodil – sõbralt sõbrale, sest jagatud narksist on rõõm poole suurem. Maarja ütles, et tema klassis otseselt diilereid pole. „See on pigem niimoodi, et kui keegi saab, siis müüb sõpradele edasi, et päris diilereid pole,“ ütles ta. Kaaslaste eeskujul võivad uimastid ära proovida ka need, kes seda varem isegi kaalunud pole. „Kui näed, et teine teeb, siis mõtledki, et aa, miks ma siis ei proovi,“ ütles Peeter.

Samuti võib uimastite kasutus areneda staatuse küsimusest. Peetri sõnul tarvitavad narkootikume õpilaste seas need kõige populaarsemad. Võta näpust, kas populaarsus viib kasutuseni või kasutus populaarsuseni. Üldistustesse laskudes tõi 15-aastane maakooli õpilane Taavet välja, et tema piirkonnas tarvitavad aineid need õpilased, kes käivad tõukeratastega pargis sõitmas. Maarja sõnul on suur osa tarvitajaid punkarid või rulavennad.

Kui suured on ohu silmad?

Koolinoorte ohutunde kohta narkootiliste ainete kasutamisel ütles Maarja: „Ma arvan, et see on niimoodi, et kuni kool ei tea, kuni politsei ei tea, siis nagu kedagi ei huvita.“ Maarja lisas, et ta ei usu, et keegi väga kardab narkootikume rohkem kui alkoholi. „Hirmutunnet enam ei ole,“ ütles ta.

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinbergi sõnul  uimasteid tarvitavad noored  räägivad alguses vähese kriitikaga mõjust oma tervisele ning üritavad teda veenda, et peab legaliseerima või tagama riikliku järelvalve, et saaks tarbida niinimetatud puhtaid tooteid. „Enamikul on väga selge, miks narkootikumid on kahjulikud, aga reaalset ohtu endale tajutakse ebapiisavalt,“ ütles Kleinberg.

Iseravi ja isehävi

Psühholoogilisest vaatepunktist on suurimad ohud seotud noore keha ja aju isepärasuste ning iseravimisega. Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud Reigo Reppo rääkis, et alkoholi puhul on heaolu ja õnnetunne noorukitel täiskasvanutest tugevam ning samas ärajäämanähud ning järgmise päeva „kassiahastus“ täiskasvanutest nõrgemad. „Niisamuti on kanepi ja amfetamiini kasutamisel subjektiivne meeldiv kogemus noorukitel ilmselt tugevam,“ tõdes Reppo.

Sellest tulenevalt on noortel suurem võime uimasteid liiga palju tarvitada ja selle kaudu ohte suurendada. „Mida nooremas eas ainet kasutama hakata, seda enam modifitseeritakse ajus retseptorite avaldumist selliselt, mis edaspidiseks lisab mingi aine väärkasutamise riski, see kehtib kõigi sagedamini kasutatavate sõltuvusainete kohta,“ ütles psühhiaater.

Kleinberg rääkis, et kanepi tarvitamine toob psüühikahäirete avaldumise riski varasemaks, seda näiteks nii bipolaarse häire kui ka psühhootiliste häirete osas. Seega võiksid noored enne tarvitamist uurida oma pere psühholoogilist ajalugu. Samuti peaks iga noor kaaluma, kas nad on valmis võtma seda riski, isegi kui pereajalugu ohtu ei peegelda.

Kleinberg ütles, et kanep on sageli iseravimise vahend, millega üritatakse juba alanud psüühikahäire vaevusi leevendada. Reppo sõnul on iseravimist täheldatud ka amfetamiini kasutamise puhul. „Mõnikord on amfetamiini kasutamine seotud ise keskendumishäirele ja  hüperaktiivsusele ravi otsimisega ning sellisel juhul kaasneb aine kasutamisega mõtete selginemine ning keskendumisvõime paranemine,“ rääkis ta.

Iseravimine annab küll hetkelist leevendust, kuid probleemi see ei lahenda ning võib seda sõltuvuse ja jätkuvuse näol hoopis süvendada. Seega tuleks uimastid hoida resoluutselt eraldi oma psüühikahäirete ravimeetoditest, otsida abi õigest kohast ning soovi korral tarvitada uimasteid vaid rekreatsioonilisel eesmärgil. Kuid ka sel juhul mitte liialt, tarvitades samal ajal piisavalt vett, olles usaldusväärses seltskonnas ning omades oskust pidada piiri ja öelda „ei, aitäh!“.

Mis on ja mida teevad sinuga kanep, MDMA ning rahustid ja uinutid?

Kanep – tuntud ka kui kivi, savu, mahv, mant, muru, kuradi kapsas jne – on üks tuntuim ja enamkasutatud narkootiline aine. Kuivatatud kanepitaime õisikute saadus on psühhoaktiivne aine, mis mõnel pool maailmas on legaalseks tunnistatud ning kasutatakse ka meditsiinilistel eesmärkidel peamiselt selle rahustava mõju tõttu.

17-aastane Marta kirjeldas kanepi mõju: „Kivi teeb lõbusaks ja näljaseks. Kivis on kõik lihtsalt väga toredad ja veits aeglased. Vaadatakse filme, chillitakse.“ 19-aastane Karl-Erik ütles, et kanep muudab enamasti rahulikuks ja chilliks, kuid vahepeal tekitab ka ärevust. „Paneb mõtted teistmoodi käima, mõtled hoopis teistsuguste asjade peale ja teise nurga alt,“ ütles Karl-Erik. „Mõttetegevuse tõmbab umbe ka, näiteks peast arvutamine muutub palju aeglasemaks.“

MDMA ehk ecstasy – tuntud ka kui jupp, komm, M, E, Molly jne – on sünteetiline amfetamiini derivaat, millel on stimulandi ja nõrga psühhodeelikumi omadused. Enamasti tuntakse seda peo-narkootikumina, kuna tekitab eufooriat ja annab energiat. Marta sõnul teeb jupp väga emotsionaalseks ja pehmeks. „Oled väga energiline ja tahad liigutada,“ ütles ta. 

Karl-Erik ütles, et ecstasyt võttes läheb kõht seest õõnsaks ja armastuse laine tuleb peale. „Tahad kõigiga ausalt südamest rääkida ja tantsida,“ ütles ta. Samas ei ole kõik ikka lust ja lillepidu. „Hommikune pohmakas on jube, maailm on tumedates toonides. Depressioon, mis kestab 1-2 päeva ja siis on jälle normaalne olla,“ rääkis Karl-Erik. 

Rahustid ja uinutid ehk bensodiasepiinid on tavaliselt retseptiga saadavad ravimid nagu näiteks Xanax ja Valium. Neid kirjutatakse välja peamiselt ärevuse, depressiooni ja unetuse leevendamiseks. Karl-Erik rääkis, et Xanax, tänavakeeli xan ehk ksann, on rahustite seast enimlevinud. „See muudab olemise nii tuimaks ja tühjaks. Aga viib mingid muremõtted ära,“ ütles ta. Ärevuse leevendaja mõju on Karl-Eriku sõnul järgmisel päev hoopis paradoksaalne. „Xanaxi järgne ärevus on kõige hullem, süütenöör muutub väga lühikeseks,“ rääkis ta.