Krüpto-Kirill Episood 2. Kirill õpib päevakauplemise kohta

Ypsiloni fiktiivne investor Foto: Mihkel Lappmaa
Copy

Krüpto-Kirill on Ypsiloni väljamõeldud tegelane. Tema käsutuses on toimetuse liikmete reaalne raha, mida paigutatakse erinevatesse krüptovaluutadesse. Ypsilon ei oma ebarealistlikke ootuseid oma investeeringu tagasi saamiseks. Kirilli seikluste esimese episoodiga saab tutvuda siin

Kuuldused, et Gunnar otsib Kirilli taga, levisid Maardu linnakeses kiiresti. Kogukond on kokkuhoidev ja Levadia fänniklubist leiti nõu andma Anton, kes hetkel on küll Kehra paberivabrikus tööl, eelmise krüptobuumi ajal aga kauples hoogsasti bitcoin'i.  

Tõenäosus, et Kirillil õnnestub kaubeldes rohkem teenida kui hoides, on küll väike, kuid riskida on vaja. Gunnari kasteedist paremat motivaatorit selleks pole. Antoni esimene soovitus oli hakata iga päev lugema Reddit Cryptocurrency foorumit, erilise tähelepanuga Daily Discussion teemadele. Muud jutud on seal ka head. Keegi ehitas roboti, mis ostab või müüb BTC-d iga kord kui Elon Musk sellest Twitteris juttu teeb (tegu on pythoni scriptiga, mis on vabalt kättesaadav GitHubist). Keegi teine tuletas meelde, et kaugetel krüptovaluuta algusaegadel oli sait, mis jagas tasuta igale soovijale viis bitcoin'i päevas. Tänases vääringus teeks see üle veerand miljoni euro. 

Teiseks selgitas Anton Kirillile, mis on stablecoin. See asi on ellu kutsutud loomaks mõningast stabiilsust krüptokauplemises. Stablecoin on seotud kas mõne pärismaailma valuuta (dollari, alates sellest kuust ka euro) või muu varaklassiga (näiteks kuld). Niisiis ei kõigu stablecoin'ide hinnad nii kiiresti kui muu krüpto omad, samas saab neid kaubeldes kiiresti teisteks krüptodeks vahetada. „Mõtle stablecoin'ist kui dollarist kauplemisplatvormil“, soovitas Anton, samal ajal kolmandat korda järjest helistavat vahetuse vanemat mute'i peale pannes. 

Muud Antoni soovitused olid lihtsad ja loogilised: 

• sisuliselt võimatu on põhjasid tabada, seega osta jupikaupa. Kui asi seisab enam-vähem paigal ja tahad välja saada, siis müü jupikaupa; 
• lase kasumil joosta, aga kahjumil mitte, ehk langev asi müü kiirelt, tõusvat asja mitte;   
• ära mine kukkuvat nuga püüdma, vaid oota, kuni langus on peatunud; 
• ära mingil juhul kasuta võimendust. Kui Anton poleks võimendust kasutanud, ei töötaks ta paberivabrikus. 

Vahepealse kahe nädalaga on Kirilli portfellil läinud järgnevalt.    

Kogu portfell on 400 euri pealt kahe nädalaga plussis 8.675% ehk 34.7 euri. 

Enim on tõusnud DOT

Artikli foto
Foto: coinmarketcap.com

See pole onu Vladi kardiogramm, kui ta kiiruskaamerast läbi sõidab, vaid ADA hinnaliikumine: 

Artikli foto
Foto: coinmarketcap.com

BTC-d kaubeldes saanuks vahepeal kena kasumi, kuid Kirill oli Pae pargis kalal: 

Artikli foto
Foto: coinmarketcap.com

Ethereum ehk Tarkade Kivi liikus lollidele soodsas suunas: 

Artikli foto
Foto: coinmarketcap.com

LISALUGU: GUNNARI INVESTEERIMISPORTFELL

Gunnari põhileib on lihtne. Ta istub teekest juues kasiinos ning annab slotimasinate kõrval laenu daamidele ja härradele, kellel ei vea ei armastuses ega pöörlevate puuviljade müstilises maailmas. Kuna Gunnar on hea suhtleja, müüb ta vahel võlgade sissenõudmise teenust teistelegi. Võlaportfelli lõviosa on laenud suuruses 200–2000 euri ning intressi küsib Gunnar 20 protsenti nädalas. Seda on märkimisväärselt vähem, kui ühel päriselus päris kasiinos tegutsenud isakesel, kelle tariif oli 10 protsenti päevas. Kui too hinge heitis, oli mängusaali täituvus uuesti laes. Töötajad imestasid, kuidas kõik vanad kunded samal päeval korraga tagasi tulid. True story

Gunnari laenuportfellist default'ib iga kolmas. Enamasti saab ta võla tagasi nelja nädalaga. See teeb tasuvuseks keskmise laenu pealt veidi alla 40 protsendi. Gunnari äritegevuse probleemiks on aga vähene skaleeruvus. Kui ajad on kehvad ja kasiinod tühjad, siis imeb Gunnar käppa. Koroonaaeg on temasugustele puhta ikaldus ja nõnda tulebki teistelt ostetud õnnetute laenudega Kirilli-sarnaseid taga ajada. 

Kroonjuveeliks Gunnari portfellis on – vähemalt tema enda hinnangul – 2009 aasta BMW E61, millel on N52 tüüpi vabalthingav reaskuuene bensiinimootor. Läbisõiduks on ainult 170 000 kilomeetrit ning Gunnar armastab seletada, kuidas need autod lähevad veel hinda, sest hilisemad BMW turbomootorid ei kõlba kuhugi ja kes elektriautosid armastab, võiks üldse Tallinnasse trollijuhiks minna. 

Gunnaril on osaliselt õigus. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kui ta masina ostis, on see suhteliselt hästi hinda hoidnud ning ka mootor on üpris töökindel. Kui Gunnar aga kaugemale mõtleks, näeks ta, et ülalpidamiskulud, mille puhul paistavad eriti silma elektroonikatööde arved, söövad tema Baierimaal disainitud pensionisambasse augu. Samas, kui Gunnar kaugemale mõtleks, ei veedaks ta ka oma päevi kasiinobaaris või Kirilli taga ajades. 

Tagasi üles