Pühapäeval välja kuulutatud Euroopa Superliiga ei jäta külmaks ühtki jalkasõpra. Ypsilon kogus kokku tsenseerimata arvamused erinevate klubide fännidelt, kes on jalgpallile kaasa elamisele pühendanud sadu tunde oma elust. Suurklubide algatus ähvardab lammutada kogu senise euroopaliku liigade loogika ning jalgpalli amerikaniseerida.
Ivo, Liverpooli fänn aastast 2004, Premier League jälgija 20 aastat
Ma ei toeta seda, aga ma ei ole ka absoluutselt üllatunud. Seda stsenaariumi oli ette näha juba aastal 2003 kui naftaparun ostis Chelsea ja tegi täielikust keskmikust hetkega Inglismaa valitseja. Tuntud nimedest järgnes liiga viimaste hulgas tolknenud Manchester City ja ka viimase “suurüllatuse” valmistanud Leicester City, kes ometigi võitis tiimiga mis purustas Championshipi üleminekurekordeid olles värskelt ühe Aasia rikkaima ärimehe omaks saanud. Paneme siia kõrvale üle kümnendi kestnud Hispaania liiga telerahade ebavõrdse jaotuse, kus Barcelona ja Real Madrid said rohkem kui poole kogu liiga teenistusest endale ning tõusid sellega ka Euroopas rohkem pildile. Lisaks Itaalia liiga rahalised raskused ja soov hoida oma suurt nime ja kompott ongi valmis. Kas keegi mäletab mitu korda Bayern viimase 20a jooksul Saksamaa meistritiitlit pole võitnud? Kes võtab maha PSG? Raha hävitas jalgpalli alates Abramovichi saabumisest ning vastupidi. West Ham, Everton, Atletico, Atalanta - rahaliselt on neil nüüd hoopis võimalik võita, sest ulmelised Neymari ja Coutinho suurused üleminekusummad jäävad nüüd ainult SuperLiiga tiimide pärusmaale ning seetõttu kaob hüperinflatsioon normaalsete klubide tasemelt. Millal viimati sai normaalse mängija 20 miljoni eest? Donny van de Beek osteti imelisest Ajaxi hoojast Manchester Unitedisse 39 miljoni euro eest ja poiss pole platsile sisuliselt pääsenudki. Ma ei toeta seda uut süsteemi kuid ma ei näe, et seda enam peatada saaks. Isegi mitte UEFA või FIFA.