Päevatoimetaja:
Margus Hanno Murakas

Tsenseerimata Pettunud fännid reageerivad Euroopa Superliiga väljakuulutamisele

Foto: AFP / Scanpix
Copy

Pühapäeval välja kuulutatud Euroopa Superliiga ei jäta külmaks ühtki jalkasõpra. Ypsilon kogus kokku tsenseerimata arvamused erinevate klubide fännidelt, kes on jalgpallile kaasa elamisele pühendanud sadu tunde oma elust. Suurklubide algatus ähvardab lammutada kogu senise euroopaliku liigade loogika ning jalgpalli amerikaniseerida. 

Ivo, Liverpooli fänn aastast 2004, Premier League jälgija 20 aastat 
Ma ei toeta seda, aga ma ei ole ka absoluutselt üllatunud. Seda stsenaariumi oli ette näha juba aastal 2003 kui naftaparun ostis Chelsea ja tegi täielikust keskmikust hetkega Inglismaa valitseja. Tuntud nimedest järgnes liiga viimaste hulgas tolknenud Manchester City ja ka viimase “suurüllatuse” valmistanud Leicester City, kes ometigi võitis tiimiga mis purustas Championshipi üleminekurekordeid olles värskelt ühe Aasia rikkaima ärimehe omaks saanud. Paneme siia kõrvale üle kümnendi kestnud Hispaania liiga telerahade ebavõrdse jaotuse, kus Barcelona ja Real Madrid said rohkem kui poole kogu liiga teenistusest endale ning tõusid sellega ka Euroopas rohkem pildile. Lisaks Itaalia liiga rahalised raskused ja soov hoida oma suurt nime ja kompott ongi valmis. Kas keegi mäletab mitu korda Bayern viimase 20a jooksul Saksamaa meistritiitlit pole võitnud? Kes võtab maha PSG? Raha hävitas jalgpalli alates Abramovichi saabumisest ning vastupidi. West Ham, Everton, Atletico, Atalanta - rahaliselt on neil nüüd hoopis võimalik võita, sest ulmelised Neymari ja Coutinho suurused üleminekusummad jäävad nüüd ainult SuperLiiga tiimide pärusmaale ning seetõttu kaob hüperinflatsioon normaalsete klubide tasemelt. Millal viimati sai normaalse mängija 20 miljoni eest? Donny van de Beek osteti imelisest Ajaxi hoojast Manchester Unitedisse 39 miljoni euro eest ja poiss pole platsile sisuliselt pääsenudki. Ma ei toeta seda uut süsteemi kuid ma ei näe, et seda enam peatada saaks. Isegi mitte UEFA või FIFA. 

Jüri-Franciscus Lotman, West Ham Unitedi fänn
Just siis kui West Ham jõuab Meistrite Liiga tasemele, jõuab Meistrite Liiga West Hami tasemele. Jään kindlasti enda klubi mänge edasi vaatama. Mõned asjad arvatavasti muutuvad. Ilmselt tuleb Go3 asemel hakata uuesti kasutama Redditist piraaditud araabiakeelseid striime ja hooaja oluliseimateks mängudeks saavad Leicester - Everton ja West Ham - Leeds. Liverpool, City ja Chelsea muutuvad minu jaoks sellisteks klubideks nagu täna on Real ja Juve liigades, mida ma ei jälgi. Kauged ja ebaolulised, aasta jooksul hea paar mängu vaadata. Arvestades, et ka Championship on üsna huvitav, siis mina kindlasti jalkast ei loobu. Naljakas on, et Arsenal ja Tottenham selle projektiga liituvad. Kodus kaotavad respekti, uues liigas omandavad kardetavasti Burnley ja WBA rolli. 

Pikaajaline Liverpooli fänn, nimi toimetusele teada
Pohui, las ahvid mängivad kus tahavad. Tulebki alt näljasemaid vendi printsesside asemel areenile juurde. Mina seda vaatama ei hakka ja ei viitsi midagi ka kirjutada. 

Giannis, Manchester Unitedi fänn 
Nagu alati siis on otsese ütlemisega vendadel suures plaanis õigus. Küsimus Eesti publikule - millal Tarmo Kink viimati milleski olulises eksis? Sama lugu on Roy Keane'i ja superliigaga. Minnakse liiga ahneks, keskendutakse aasta või paari kasumile. Millest see tegelikult räägib (võib-olla lähen mõne abstraktsiooni astme võrra liiga kaugele), on aga see, et jalgpalli hinge üle on võimu haaramas bürokraatidest diletandid. Esmalt tulid reeglid, mis viisid mängust füüsilisuse (Kuhu on kadunud Viera vs Keane'i vastasseisud + Stami kasvatusmeetodid), järgnes VAR, kus peale väravat peab kaks korda mõtlema, mis teha. Jalgpalli dekadentsi loomulik järg on superliiga, mis teeb Manchester United vs Juventus mängust tavalise reamängu ja aasta möödudes paneb ka praegu võimalikke superliiga toetajaid taga igatsema vihmaseid pärastlõunaid Stoke'is. 

Taivo, tulihingeline Tottenhami fänn 
Eile õhtul teatavaks tehtud otsus ei ole küll üllatav, aga kindlasti teeb see mingis mõttes lõpu põnevale meistrite liigale ja kuuldatavasti ei luba Inglise FA antud klubide mängijaid oma koondiseid esindada. See seaks kahtluse alla paljude mängijate jätkamised klubides, sest usun, et väga väike protsent mängijaid ei soovigi seda teha. Lisaks on räägitud ka klubide välja heitmisest kohalikust liigast, mis kaotaks ära igasuguse klubi ajaloo ja fännidele loodud pärandi. THST on juba oma arvamust samuti avaldanud teiste kõrval ning suurem osa ei nõustu antud formaadiga. Pigem tuleks sellise formaadi asemel karmistada FFP reegleid , mitte anda juurde sinna, kus juba niikuinii on. Inglise liiga on põnevaim just oma võitlusliku mängustiili poolest, kus heal päeval võib ükskõik kes, võita ükskõik keda. Oleme seda sellel hooajal korduvalt näinud ja tahaks seda näha ka edaspidi. Isiklikust vaatest tingituna, leian, et ESL on rikaste rikkamaks tegemise eesmärgil, mille baas on loodud ameerikalikul ahnusel. Seega ei üllata mind üldse, et liitunud klubide seas on palju lombitaguseid omanikke. Kui stsenaarium teoks saab, loobun ilmselt ka Spursi toetamisest, sest kogu vundament peaks olema laotud fännidele – mitte klubiomanikele. ESL võtab ära jalgpallilt selle, mida ta meile üle sajandi andnud on. 

Alex-Sander Puhm, London Chelsea fänn
Seda liigat ja sellega ühinenud tiime saab kirjeldada kahe märksõnaga: ahnus ja mugavus. Rikkad tippklubid saavad veelgi rikkamaks ning uue süsteemi järgi oleks nende koht superliigas igal aastal garanteeritud.

Jalgpall on jah kohati ka äri, aga eelkõige on see ikkagi võistlus ja meelelahutus fännidele. See pole kuidagi normaalne, et kindlal seltskonnal on igal aastal koht võistluses olemas, olenemata tulemustest. See võtab jalgpallilt võlu ära ja lõhub kohalikke jalgpallikultuure. Nendel klubidel, kes sinna seltskonda kuuluvad, ei ole mitte mingit õigust olla tulemuste suhtes puutumatud. See, et mõned neist on viimase 20 aasta jooksul olnud kõige edukamad, ei näita mitte midagi. Eelmise sajandi lõpus ja 2000ndate alguses olid Euroopa tipus kohati hoopis teised klubid. Nad kipuvad pika aja peale vahetuma.

Mad respect klubidele näiteks Saksamaalt ja Prantsusmaalt, kes sellele rumalusele on ära öelnud.

Siiralt loodan, et sellisel kujul see superliiga läbi ei lähe. Tore on täna lugeda, et peaaegu kõik jalgpallifännid on ühel meelel, võitlevad selle vastu ja on isegi nõus enda lemmikklubisid avalikult kritiseerima. Loodame, et sellest on ka kasu.

Ken, PSG fänn
Suure suure jalgpalli fännina olen ma äärmiselt pettunud, aga mitte üllatunud, et selline shambles on tekkinud. See otsus on totaalselt klubi omanike peal, sest staffi, fännide, mängijate ja treenerite sooviga üldiselt ei arvestatud. PSG suure fännina loodan, et nemad sellest jamast osa ei võta ja jäävad ka edaspidi kõrvale. Härra Nasser, PSG omanikuna loodetavasti suudab mängijad veenda jääma Pariisi, et jätkata oma ajaloo ehitamist nii Ligue 1s kui ka Champions League’is. Mind ei huvita kes selle super liiga rahapataka endale saab, kui ma näen, et minu klubi Paris ja mu kangelased seal klubis tõstavad läbi aegade kõige olulisema trofee, siis ma olen õnnelik ja muu minu jaoks ei loe. Neymar ballon d’or ka veel pealekauba, jah palun, kirss tordil. Daamid ja härrad tere tulemast vaatama Real Madrid vs Barcelona “El Clasico” NELJANDAT korda see hooaeg.... selline asi hakkab juhtuma iga hooaeg, pointless... Massive respect neile klubidele, kes ei plaani praegu (ega ka loodetavasti tulevikus) sellest asjast osa võtta ning hoiavad oma mineviku, mälestused ja põhiliselt oma fännid just südames, sest ilma nendeta on jalgpall katastroofiliselt igav. Jalgpall on niigi viimaste aastatega muutunud igavaks male mänguks, kus on kadunud igavene “flair” ja elegants. Nüüd luues selline liiga, mis totaalselt hävitab nende looja klubide ajaloo, fännibaasi ja integrity on viimane samm, mis rikub kõik, mis on toonud meile parimad hetked jalgpalli ajaloos. The end of football, 18th of April 2021. 

Mike-Richard Koch, fänlust häbenev London Chelsea fänn
Minu jaoks on see väga mõttetu kontseptsioon, mis näitab seda, kui suur võim on rahal ja sellel top kuuel Inglismaa liigas. Kõige naljakam on see, et see top 6, mis ise otsustasid, et nad on top 6, pole hetkel Inglismaa liigaski top 6. Londoni Arsenal näiteks, kes on hetkel liigas 9. positsioonil. See on üks asi. 

Fännid:

Eriti veider on vastu võtta selline otsus pandeemia ajal ja loota, et jalgpalli fännid on ühel nädalal Torinos, teisel nädalal Madridis momendil, kui inimestel on raskusi endale toidu saamisega. See näitab, kui out of touch klubi omanikud on kogu spordiga. Fännid on vajalik osa jalgpallis ja seda oleme näinud kogu pandeemia ajal, vaadates tühje tribüüne

Mängijad ja peatreenerid;

Kõige suurem probleem on just hooaja lõpuks, et mängijad on väsinud hooajast. Hooajale juurde lisada a la 30+ mängu on täielik lollus ja kõige otsesemas mõttes tapab mängijaid ja treenereid. 

Väiksed klubid:

Minu meelest on see ebaaus väikeste klubide vastu või klubide vastu, kellel pole nii palju raha. Mõte sellest, et me ei näe enam järjekordset Portot või Monacot suurtele meeskondadele ära tegemas, toob väga mõruda maigu suhu. Mul ei ole midagi selle vastu, kui meeskondadel on palju raha, et sisse tuua parimaid mängijaid, parimaid treenerid, kuid see positsioon peab olema ära teenitud, mitte ainult seetõttu, et su klubi omanik on vene miljardär või Abu Dhabi sheik.

Mille nimel:

Inglismaa liiga tegi ultimaatumi, et need meeskonna visatakse liigast ja karikatest välja, mis on suur küsimärk. Miks sa tahad loovutada siukse asja mingi raha mängumaa pallimere liigaga? Kogu selle liiga point on see, et 15 meeskonda, sama 15 meeskonda mängivad üksteisega, kedagi ei tule juurde, kedagi ei lähe, nii et mille pärast nad üldse mängivad? Willy Wonka kuldse pileti nimel? Ja hooaja lõpu ekstaas tuleb pigem sellest, kes liigast välja kukub või liigasse saab, sest see, kes liiga võidab, on tihtipeale otsustatud juba jõulude ajaks. 

Henry-Laur, Manchester Unitedi fänn: 
See on jalgpallifänni jaoks, kes iga nädal vaatab -see on suurim õudusunenägu. Ma ei tea mitte ühtegi fänni, kellele see asi meeldiks. Ütleme, et mul on ka häbi enda klubi Manchster Unitedi ees, et nad sellise asjaga kaasa lähevad. Ma ei usu, et klubis sees mängijad ja Sir Alex Ferguson seda heaks kiidavad, pigem tahavad seda ameeriklastest tõpradomanikud Glazerid. Kogu kontseptsioon rikuks ära jalgpalli solidaarsuse võlu ja polegi midagi mille peale mängida.

Kui UEFA ja Premier League viivad oma ähvardused ellu, siis see projekt tähendab jalgpalli jaoks surma. Siis võib juhtuda, et ma ei tahagi enam jalgpalli vaadata. 

Siim Sinamäe, Norwich City
ESL on ilmselt akronüüm, mis võiks laiendatult kõlada kui ERITI SITT LAHENDUS. Klubid on ennast võlgu elanud ja peavad seetõttu nüüd pöörduma kolme kõige moraali- ning jumalavaesema instantsi poole, mis kaasaegses maailmas on. USA raha, Hiina mõjuvõim ja Saudi Araabia... Saudi Araabia. Norwich City fännina on mul õigus kahtlustada vandenõud - uudised ESL-ist pandi valgeks kõigest mõni päev pärast seda, kui selgus, et Norwich naaseb Premier League'i. Siit saab ainult edasi järeldada, et globaalne värdkapital kardab ainult üht - Soome härga, Teemu Pukkit, kes muide alles hiljuti lõi oma esimese Championshipi kübaratriki. 

Lõpetuseks - ei saa mina aru mida Arsenal ja Tottenham sinna uude huinjakki ronivad, see on nagu peidaks päris lauljate vahele karaokebaarist pärit purjus rootslase.

Tagasi üles