Ebapopulaarne arvamus ⟩ Miks sul lapsi ei ole ehk kuidas küünetehnikud kõik per*se keeravad

Kui me peaksime välja surema, ja seda me varsti teeme, siis mitte sõjaka naabri, mõne rõveda tehase, immigrantide tulva või idioodist europoliitiku tõttu. Me leiame otsa paljulapseliste küünetehnikute tulvas. Pealetung on juba ammu alanud.

Arusaam, et inimesi on siin planeedil liiga palju ning et nad on ahned ahvid, on levimas üle maailma. Me sööme liiga palju, situme kuhu juhtub ja oleme ümbritsevate elusolendite vastu ükskõiksed. Kõike liiga palju.

Me vaatame neid, kes sellest veel aru ei ole saanud, dokumentaalfilmist ja võdistame õlgu. Kuna me ise oleme erilised. Eriti Eestis. Ilmselt oleme me ka natuke lunastajad. Väljavalitud, kes selle jama lõpuks õigesse suunda keeravad.

Kuidas muidu selgitada tõsiasja, et meil on kehtestatud sigimiskvantiteedi riiklik toetus, oma edukust mõõdame me SKT igavese kasvu abil ning samal ajal peab nõukogude aegne naine koolis õõnsa häälega lastele loengut säästvast kestlikkusest.

Või seda, et meie kohalike omavalitsuste kaheks peamiseks ülesandeks on saanud ehitustegevuse korraldamine ning paljulapseliste küünetehnikute laste kasvatamine ehitajateks. Igasugune mõistuspärasust taotlev strateegiline juhtimine on muutunud näiliseks ja tüütuks.

Vallavanema edukust tema töös näitab uus ujula, remonditud tänav, kiiresti menetletud ehitusluba, tasuta lasteaiakoht ja koolilõuna ning riigilt välja lunitud toetuste kasv. Midagi muud neilt ei oodata.

Valla enda objektid on juba eos head, neid ehitatakse laenu ja riigitoetusega ning neid ei ole vaja põhjalikult kaaluda. Ka kaubanduskeskust ja päikesepaneele pole vaja kaaluda. Tehastega on keerulisem, kuid kuidagi ikka saab, kui kohalik oled.

Maksimaalne asjaajamislik jõud (proportsionaalsust arvestades) läheb vanade majade renoveerimise ja kuuride ehitamise kontollimisele. Oma digiallkirja ettevõtmise mõistlikkusele peavad enne sellega alustamist andma mitmed tähtsad ametnikud.

Lastega on oluliselt lihtsam. Ette teatama ei pea, arvele võtmine käib kiirelt ja ilma küsimusteta. Seni, kuni normaalse nime paned. Ehk siis kogu toetav kodune keskkond ja oskused võivad sul olla olematud seni, kuni sa kräämikut õigesti kutsud.

Sellest hetkest alates oled sa kindlustatud ja priviligeeritud. Emapalk ja toetused tilguvad arvele. Vajad beebile vankrit ja riideid? Kaeble! Vajad elamispinda? Kaeble. Vajad tasuta transporti, lasteaiakohta ja toitu? Kaeble. Põnn huviringi? Kaeble. Paljulapselistele lihtsameelsetele lapsekasvatamisteenuste pakkumine on valdavas osas omavalitsustes võtnud tööstusliku mõõtme!

Meil ei ole sugugi harvad juhtumid, kus sõltlased, kellelt eelnevalt on juba laste hooldusõigus ära võetud, toovad taas ilmale uusi kodanikke, kes kogevad esimeste eluaastate jooksul kõike muud kui arengut toetavat keskkonda ning kes hiljem suure tõenäosusega taas lastekodusse suunatakse.

Me imestame tööjõupuuduse üle lihtsamatel töödel? Huvitav, mis juhtub, kui anda miinimumpalka teenivale kahe lapsega naisele kolmanda eest umbes sama papp mitte midagi tegemata kätte? Loomulikult! Nad tulevad oma seniselt töölt ära ja hakkavad ettevõtjateks! Panevad geelküüsi või kitkuvad kulmusid. See maksuvaba käive, mida nad riikliku lastetoetuse alevikku laekumise pealt omavahel üles suudavad keerutada, on üüratu. Ometi on ainus, millega see seltskond enam-vähem iseseisvalt toime tuleb, uue mobiiltelefoni, kiirlaenu pakkuva ettevõtte kontaktnumbri, siidri ja populistlike idiootide valimine.

Ma saan väga hästi aru, et hädasolijaid peab toetama, kuid praegune kvantiteeti toetav helikopterilt raha külvav süsteem viib kollapsini. Meil ei jätku juba ammu raha ega inimesi kõige selle kommunismi meenutava teenindamiseks. Kõige selle tasuta pakutava üleval hoidmiseks. Lollus ja paisumine! Ehitame, tarbime, sigime!

Valged vanamehed Toompealt kiunuvad taevani, kui mõni geipaar lapsendamisele julgeb mõelda, samas maksavad nad teise käega igakuiselt selget pappi igale intellektipuudega tegelasele. Jah, perede toetamine on hea idee, kuid raha külvamine on alati populistlik pask, mille tagajärgedele keegi mõelda pole suutnud. Tegelikult – suudaks küll, aga suhteliselt pohui on, miks peaks üldse mõtlema.

Ärge saage valesti aru, lapsed on minu meelest okeid. Oluliselt okeimad, kui enamus valgeid vanamehi. Ma tean, ma olen isegi laps olnud. Mind ajab lihtsalt närvi see asi, mida ma näen. Miks peab olema sündimus laes, kuid lastekasvatuse kvaliteet võib olla alla igasugust arvestust?

Kust mina tean, kuidas seda olukorda lahendada. Ma olen näiteks alati valimas käinud ja eeldanud, et valitud seltskond asjast aru saab. Sittagi!

Üks mu tuttav küsis kunagi mu käest – miks sul lapsi ei ole? Kuidas palun? Sedapidi ei saagi ju üldse küsida. Miks sul autot ei ole? Sest ma saan ilma hakkama. Miks sul lapsi ei ole? Sest ma saan ilma hakkama!

"Ühe mehe sünd on tragöödia, aga miljonite sünd on statistika."

Anonüümne türann

Ebapopulaarne arvamus on rubriik, kus ühiskondlikke protsesse mõtestavad inimesed avaldavad argumenteeritud seisukohti, mida nad enda nime alt teha ei saaks. Arvamusloo autor on toimetusele teada. Saada enda kaastöö [e-mail]