Pesukarud ja vallutavad humalad. Kliimamuutus soosib võõrliikide levikut

Pesukarud. Foto: TONI LÄÄNSALU/PM/SCANPIX BALTICS
Jete-Ri Jõesaar
Copy

Me kõik oleme kuulnud hiidnälkjate pealetungist Eesti aedades. Mõni on kuulnud ka šaakalite hüüde koduäärses metsas. Need ja teised seni Eestis võõrad liigid on kliimamuutuse tõttu saanud võimaluse Eesti kodanikeks hakata. Tegu on aga üksnes esimeste saabujatega ning praegu on veel raske ette kujutada, keda või mida lähitulevikus kodumetsas kohata võime.

Võõrliigid satuvad enamasti Eestisse inimeste reisimise ja kaubanduse tõttu ehk tahtmatult või tahtlikult. Tahtmatu võõrliikide sissetoomine hõlmab näiteks seemnete või munade liikumist mulla, istikute või muude seemnetega näiteks teravilja hulgas, jalatsite või rehvide mustrites aga ka rõivaste küljes, rääkis Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Teatud liigid levivad puidul või puidus, näiteks suurte euroalustega, veeliigid ballastvees, veesõidukitele kinnitunult ja isegi püügivahenditega.

Šaakal.
Šaakal. Foto: Profberger. CC BY 2.5, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=6871755

Tahtlikuks sisse toomiseks loetakse igasugust kaubandust, mille osas samuti ei ole liikide sissetoomisel eesmärk nende loodusesse sattumine. “Sellised näited on liikide importimine toidu- ja ilutaimedeks ning lemmikloomadeks,” rääkis Linnamägi. “Kõigi selliste olukordade puhul peab liikide kasutaja tagama, et need kasutuskohast loodusesse ei leviks. Loodusesse sattudes võib väga ohtlik olla nii kaasa toodud liik ise kui ka erinevad haigused, mida nad kannavad.” Seda ohtu tuleb silmas pidada ka näiteks reisilt mõne põneva käbi kaasa toomisega.

Võõrliikide tulek Eestisse ei ole midagi ebatavalist või uut. Samuti ei mõjuta kliimamuutus oluliselt võõrliikide siia jõudmist. Küll aga võib kliimamuutus otsustada, kas kaasatoodud liik jääb ellu ka koduaiast väljaspool. “Liigid, mis varasemalt ehk aias nii hästi ei kasvanud, võivad hakata paremini edenema ning see on selge ohumärk, et liik võib ka loodusesse sattudes probleemiks saada,” rääkis Linnamägi. “Kindlasti ei tasu mõelda, et kui juba minu vanaema kasvatas seda lille ja seni pole ta ohtlik olnud, siis nii jääbki. Loodus on muutumises ja uued ohtlikud võõrliigid võivad meid üllatada.”

Läti – võimaldab alkoholismi, võimaldab võõrliike

Pujulehine ambroosia.
Pujulehine ambroosia. Foto: Harry Rose, South West Rocks, Australia. CC BY 2.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=40468814

Eestis on prognoositud, et kliima muutub siin soojemaks ja niiskemaks ning ilm raskemini prognoositavaks. Praegu eeldatakse, et kliimamuutus toob meile pikemad vegetatsiooniperioodid ehk kevad tuleb varem ja sügisel esimesed külmad hiljem. Tagajärg: taimeliigid, kelle seeme ei jõudnud sügisel viljuda, võivad hakata mõnedel aastatel seemet andma ja edasi levima. Näiteks võib tulevikus pujulehine ambroosia, väga tugev õietolmu allergeen, hakata lisaks õitsemisele, mida juba looduses täheldatud on, ka seemneid andma.

Samuti prognoositakse pehmemaid talvesid. Tagajärg: lõunapoolsed liigid, mis varem Eesti kliimas hukkusid, elavad meie talved suurema tõenäosusega üle. Pehmemad talved juba mõjutavad näiteks hispaania teeteo arvukust.

Hispaania teetigu Grand Prix Casino tikupaki kõrval. 
Hispaania teetigu Grand Prix Casino tikupaki kõrval. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Bioloog Henn Ojaveer rääkis, et kliimamuutuse kontekstis ei saa tegelikult rääkida võõrliikidest, vaid uustulnukad Eesti looduses on enamasti lihtsalt oma levikuala laiendanud liigid. Ojaveere teada pole seni ühtegi liiki, mis on ainult kliimamuutuse mõjul Eestisse tulnud – inimese käsi on reeglina siiski mängus.

Linnamägi rääkis, et eelkõige laiendavad oma levikupiirkonda lõunapoolsed liigid põhja suunas. “Nende puhul on tegemist liikidega, mille inimene on uude asukohta toonud, kuid mis peamiselt levib edasi omal jõul. Näiteks on pesukaru levik Saksamaalt jõudnud mõne aastaga Poola ja ka Leedu lõunaossa,” rääkis Linnamägi. “Tõenäoliselt on palju selliseid liike, mis meil siiani loodusest puuduvad, aga võivad näiteks Läti kaudu meilegi jõuda.”

Hõbehaigur. 
Hõbehaigur. Foto: Marko Saarm/Sakala

Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits tõi välja, et head näited sellest tendentsist on hiljuti siia levinud šaakal ning viimastel aastatel suhteliselt tavaliseks muutunud linnud hõbehaigur ja lääne-pöialpoiss. “Eelkõige jõuavadki siia lõunapoolt esmalt hea levimisvõimega liigid – linnud ja lennuvõimelised putukad. Näiteks on Eestis viimasel kümnendil lisandunud 6 lõunapoolse levikuga killiliiki ehk umbes 10 protsenti siinsest kiilifaunast,” rääkis Leivits. Järjest lisandub ka uusi liblikaliike.

Mitte homme, vaid juba eile

Kui meie kliima on saamas sobilikumaks meie vaates lõunapoolsetele liikidele, siis praegu Eestis olevatele liikidele võib see kliima muutuda ebasobivaks ning liike võib Eestist lausa kaduda. Leivitsa sõnul on praegu kadumas lindudest näiteks rabapüü ja tutkas. Samuti soosib kliimamuutus lehtpuid ning okaspuude kasvutingimused muutuvad ebasoodsamaks. “Samas on ka näiteid põhjapoolsetest liikidest, kelle seisund on tänu hästi kaitstud elupaikadele Eestis stabiilne – näiteks rida soodes pesitsevaid liike – või lausa suurenev, näiteks heletilder soodes,” rääkis Leivits.

Tutkas (vasakul) ja rabapüü (paremal). 
Tutkas (vasakul) ja rabapüü (paremal). Foto: Tutkas: CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=63247; Rabapüü: Derek Ramsey. CC BY-SA 2.5, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=316709

Just lindude näitel on juba näha kliimamuutuse mõjusid. “Rändlinnud saabuvad Eestisse varem ja lahkuvad hiljem kui mõnikümmend aastat tagasi. Pesitsusvaatlused näitavad, et paljud linnud alustavad praegu pesitsemist varem kui pool sajandit tagasi,” rääkis Leivits. Ta lisas, et jäävaba mere tõttu talvel jääb järjest rohkem ja sagedamini veelinde talvituma Eesti merealale.

“Jaapani Humal 3: Euroopa ülevõtt”

Kõige selle juures on aga küllaltki raske ennustada liikide tulekut, enne kui nad juba siin on, sest väga väheste liikide kohta on tehtud täpseid kliimamudeleid, kuidas kliimamuutused võiksid liigi levikut mõjutada. “On aga üksikuid väga markantseid näiteid, kus hinnanguliselt lähikümnenditel on oodata liigi plahvatuslikku levikut juhul, kui inimene midagi ette ei võta,” rääkis Linnamägi.

Üheks neist on kiirekasvuline ronitaim jaapani humal, mille levikut Euroopas mõjutavad märgatavalt veidi niiskemad suved ja pehmemad talved. Euroopa Liidus on jaapani humala kasvatamine keelatud, kuna see on võimeline kasvama väga kiirelt ning üle võtma suuri maa-alasid. Kiire googeldamisega leiab, et illegaalse jaapani humala seemneid müüvad pea kõik suuremad seemnepoed.

Allolevad kaardid näitavad jaapani humala eeldatavat maksimaalset levikuala praegustes kliimaoludes ja aastal 2070.

Kaardil on punasega märgitud jaapani humala eeldatav levikuala praegu (vasakul) ja aastal 2070 (paremal).
Kaardil on punasega märgitud jaapani humala eeldatav levikuala praegu (vasakul) ja aastal 2070 (paremal). Foto: Kaardid: EPPO (2018) Pest risk analysis for Humulus scandens. EPPO, Paris. Aluspilt: Dalgial - Own work, CC BY-SA 3.0.

Linnamägi sõnul on Eestist leitavate võõrliikide hulk viimastel aastatel selgelt suurenema hakanud. “Seejuures on väga keeruline hinnata, kas põhjus on pigem kliimamuutustes või suurenenud kaubavahetuses, eriti iluaianduses, kus liikide valik üha suureneb,” ütles ta. Kindel on aga see, et kliimamuutus soosib võõrliikide ellujäämist. Kes teab, kui me samamoodi jätkame, võime luua Eestisse kliima, kus ka elevandid mõnusalt hakkama saavad.

Tagasi üles