TELEGRAMI NARKOCHAT ⟩ 15-aastane süstis amfetamiini ja politsei tegi GIFi

Mahukas kohtutoimik, kokku 500 lehekülge kahes köites. Harju Maakohtu pressiesindaja küsis minult neid lauale pannes, miks ma just seda lugeda tahtsin. Meil on sadu selliseid, ütles ta. Mõmisesin midagi eelnevate lugudega seostumisest ja politsei lugemissoovitusest vastu. Ning asusin lugema.

Toimik rääkis ühe näiliselt tõesti mitte väga erilise narkootikumide käitlemise loo. Tegevus toimus enamasti Lasnamäel. Peategelasteks Aleksei, Aleksandr ja enda sõnul kogemata narkotaksot sõitnud Mihhail. Kanepit oli nende loos sadades grammides, tablette samuti sadu ning eurosid, noh, nii palju, et tegevusest kasu oleks. Aleksei ja Aleksandr ei tegutsenud koos – Aleksei oli pigem üksik hunt ning Aleksandr kasutas ära raskes olukorras Mihhaili – kuid neid sidus sõnumirakendus Telegram, kus mitmetes gruppides narkoäri igapäevaselt käis.

PIlt Telegrami vestlusgrupist. Brokkoli ja ristikheina emojid tähistasid vestluses kanepit. Foto: Põhja ringkonnaprokuratuur

Pauguga. Konkreetselt.

Selles, et ka narkokaubandus on digitaliseerunud maailmas sotsiaalmeediasse kolinud, pole midagi üllatavat. Eriti kui sõnumirakendused end anonüümsust tagavateks ja turvalisteks tituleerivad. Me kõik tahame seda uskuda ja usaldada, et oma privaatseid ja illegaalseid tegemisi ajada. Küll aga kui teha seda gruppides, kus on mitu tuhat liiget, siis on see vaid aja küsimus, mil politsei äritsemisele jälile jõuab. Iseasi on muidugi see, millal grupiliikmed ise politseile jälile jõuavad. Selle juhtumi puhul ei jõudnudki, politsei andis endast ise enne märku.

Mitu aastat kestnud varjudes jälgimise järel tegi politsei end sel kevadel Telegrami suuremates narkogruppides nähtavaks. Ja seda pauguga. Konkreetselt. Sõnumiga “Eesti politsei tervitab!” ja vihjetega, kuhu pöörduda sõltlastel või mis saab müüjatest, käis kaasas pommirühma abiga filmitud GIF, kus puu otsa riputatud suur kott täis valget pulbrit ja värvilisi tablette dramaatiliselt õhku lasti. GIFi alustas suur kiri: “Ära osta! Ära müü!” Sõnumid olid nii eesti kui vene keeles, kuna suur osa vestlusest käis gruppides vene keeles. (GIF on nähtav artikli alguses)

Gruppidest kokku aetud info põhjal alustati seitse kriminaalasja üheteistkümne kahtlustatavaga vanuses 17–38. Nende seas ka mainitud toimiku peategelased. Kinni peeti narkootikumide edasimüügiga tegelenud isikuid, seal hulgas ka grupi administraatorid, rääkis abiprokurör Liis Vainola. Tänaseks on neist üheteistkümnest süüdi mõistetud kaheksa.

Kuigi samasugune tegevus käib paljudes sotsiaalmeediavõrgustikes, siis politsei võttis Telegrami fookuseks sellepärast, et seal on tegevus väga ulatuslik – jälgitud gruppides olevate kasutajate kokku lugemiseks läheks vaja üle tuhande kätepaari. Teisalt oli missiooni eesmärk ka ennetustegevus, kuna suur osa kasutajatest neis gruppides on noored ja lausa alaealised. Vainola sõnul oli eesmärk anda noortele mõista, et see näiline anonüümsus, mida virtuaalne keskkond lubab, ongi päriselt näiline. “See on pettekujutelm,” sõnas Vainola. “Täpselt nii, nagu on tuvastatav narkomüük edasimüüjalt tarbijale käest kätte, on see tuvastatav ka sellisel juhul, kui müüa narkootilist ainet peidikute või interneti vahendusel, sest ebaseaduslikust tegevusest jääb maha jälg ning lõpptarbija on siiski inimene – jutud levivad, inimesed suhtlevad omavahel.” Küll aga politsei igale poole ei jõua ning mõne grupi turvalisusmiraaži kadumisel tekivad lihtsalt uued grupid, isegi kui mõned suuremad ärihaid on oma karistuse kätte saanud.

Korralikult pakendatud pakid kanepit. Foto: Põhja ringkonnaprokuratuur

Narkoärika juurest narkoärika juurde

Ypsiloni eelmise narkoloo moraal oli, et hirmutamine ei tööta. Elu fakt on aga see, et hirmsaid lugusid alaealistest narkomaailmas siiski on. Iga noor ei suuda, ei oska või neil ei olegi seda varianti, et öelda “ei”, kui neile värviline tablett ulatatakse. Nature vs nurture on iidne vaidlus, kuid narkootikumide kuritarvitamine tekib üheksal juhul kümnest just keskkonna tõttu. Telegrami narkochattide näitel peab gruppi saamiseks soovija teadma kedagi, kes juba grupis on ning ta sinna lisab. Niisama võõraid gruppidesse ei lasta. Seega on sotsiaalmeedia narkoäri ja alaealise narkohuvilise tuttavaks saamise eelduseks tutvused ehk keskkond. Nii juhtus 15-aastase Katariinaga, kes ühel suvel mujale minna ei osanud kui narkoärika juurest narkoärika juurde.

Esimest korda proovis Katariina ecstasyt 15-aastaselt. Tal oli sõbranna, keda kes ta enda sõnul “juba oli narkosõltlane” kanepist ja ecstasyst. Katariina kraapis kokku 10 eurot, mille ta andis sõbrale, kes andis selle veel edasi ning lõpuks saadi kätte kaks tabletti, mis kohe kättesaamiskohas ka suhu pisteti ja naudeldi. Esmatarvitamine tekitas tüdrukus enda sõnul soovi proovida teisigi aineid. Umbes aasta pärast tutvus Katariina ühes Telegrami grupis Valeriga. Katariinal läksid kodus suhted sassi, nii ka sõbrannal. Koos mindi Valeri juurde öömajale. Seal sai Katariina esimese amfetamiini süstimise kogemuse. Umbes nädal aega oldi Valeri juures. Mees andis neile süstimiseks tasuta amfetamiini. Ajapikku hakkas sõbranna Valeriga semmima ja Katariinal oli tunne, et peaks edasi liikuma. Koju ei saanud ikka minna. Niisiis läks ta Aleksei juurde, kellelt Valeri oma pakutud amfetamiini sai. Sõbranna jäi Valeri juurde.

Aleksei juures oli Katariina kaks nädalat. Aleksei jätkas hoolivalt tüdruku narkosõltuvuse toitmist. Mees andis Katariinale iga päev umbes neli korda amfetamiini. Kokku umbes 2 grammi päevas. Ja ikka tasuta. Kuni Katariina jälle edasi liikuma pidid. Seekord Valentina juurde. Üksikema, kes lapse kõrvalt veidi ka ise ecstasyt diilis ja teisele lapsele, Katariinale ka tarvitamiseks andis. Ikka tasuta. Ja nii kaks nädalat. Tänutäheks hoidis Katariina vahepeal last või aitas kodu korras hoidmisega, käis ka Valentina ecstasy tellimustel järel.

Seejärel sattus Katariina turvakodusse ja narkootikume enam ei tarvitanud. Võib öelda, et tal isegi vedas, kuna see episood kestis vaid loetud nädalad tema elust. Abiprokurör Vainola sõnul on siiski tegemist pigem erandliku juhtumiga. Katariinast sai tunnistaja kriminaalasjas ning tänu sellele sai ta abi, et sellest episoodist edukalt välja tulla. Vainola rääkis, et prokuratuur ja politsei seadis seadsid tüdruku heaolu oma prioriteediks. Tema toetamiseks kaasati võrgustik, kuhu kuulusid lisaks prokuratuurile ja politseile ka sotsiaalkindlustusamet ning tervise arengu instituut. Tüdrukule määrati tugiisik ning ta saadeti suunati sõltuvusravile, kus ta sai ka psühholoogilist ravi. Tänaseks on Katariina naasnud koju ning kodustega on suhted paranenud. Koos käiakse sotsiaalprogrammis, et tüdrukul tagasilangust ei tekiks. Samuti on kriminaalmenetlust alustatud Katariina loos esinenud Valeri ja Valentina osas.

Süüdistavate autost leitud kanepivaru kilekotis segamini sihvka pakkidega. Foto: Põhja ringkonnaprokuratuur

Riskikäitumise eos lämmatamine

Vainola sõnul on alaealise puhul just varajane märkamine väga oluline ning esmarikkujast noore karistamisest võib osutuda olulisemaks hoopis ravile suunamine, sotsiaalprogrammides osalemine või läbi tugivõrgustiku aktiivne toetamine. Selliselt rakendataksegi alaealiste esmarikkujate puhul ka narkokuritegude puhul karistuse asemel eelkõige mõjutusvahendeid, milleks on näiteks allumine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise ja omamise keelule ning sotsiaalprogrammidest osa võtmisele, samuti ka nagu näiteks sõltuvusravilest pöördumisele.

“Märge karistusregistris ei pruugi olla kõige mõjusam meede. Tõhusam on tagada alaealise edaspidine õiguskuulekas käitumine ja tagasilanguse vältimine sõltuvusainete või kuritegeliku elu juurde. Noorte puhul on oluline tegeleda juurpõhjuste välja selgitamisega – miks ta narkootikume käitlema hakkas. Väga sageli peituvad põhjused nõrgas tugivõrgustikus ehk puudulik on vanemate tähelepanu ja tugi, ent määrav tähtsus on ka suhtlusringkonnal,” rääkis Vainola. “Mõjutusvahendite kohaldamise abil saame noortele pakkuda ravi ja tugisüsteemi.” Selle kaudu hoitakse pikalt rikkujatega ühendust ning kontrollitakse nende olukorda. Kui määratud kohustustele ei alluta, on võimalik kohustusi ka lisada.

Veel üks pilt Telegrami chatist. Parniwka Grizliku nimega esines Telegramis Aleksandr. Foto: Põhja ringkonnaprokuratuur

Selleks aga, et üldse ei tekiks sarnaseid lugusid nagu Katariina oma või Telegrami menetluse käigus kinni võetud 17-aastaste narkootiliste ainete edasimüüjate omasid, on vahendid ja ennetusviisid piiratud, sest noorteni jõudvad infokanalid on omakorda piiratud. Koolis rääkimas käia võib kümneid kordi, kuid see ei ole igale noorele piisav.

Vainola sõnul oligi politsei GIFi loomise ja gruppidesse edastamise üks eesmärke soov näidata noortele, et narkotegevusel pole mõtet, kuna varem või hiljem jõuab politsei sellele jälile ning tagajärjed võivad olla karmid. “Kriminaalmenetlusega mõjutame vahetut ringi inimesi, kuid kuna gruppides oli tuhandeid liikmeid, oli meie eesmärk jõuda GIFi abil oma sõnumiga palju suurema hulga inimesteni. Usun, et kui vähemalt osad noored mõtlevad kaks korda võimalikele tagajärgedele enne, kui nad kirjutavad sellistesse gruppidesse eesmärgiga, et narkootikume edasi müüa või osta, siis ma usun, et me oleme juba oma eesmärgi saavutanud,” sõnas Vainola.

Kuid mis sai meie loo peategelastest Alekseist, Aleksandrist ja Mihhailist? Kõigile meestele määrati tingimisi vangistus – Mihhail sai 1 aasta, Aleksandr 3 aastat ning Aleksei 4 aastat. Karistusseadustiku järgi on võimalik sarnaste kuritegude eest saada üks kuni kümme aastat vangistust, kuid ükski mees polnud varasemalt karistatud, seega jäid karistused leebemapoolseks. Politsei jätkab ka tulevikus narkomüügi takistamisega suhtlusvõrgustikes nii menetluste läbi viimise kui ennetustegevusega. Ning narkoäri kohaneb, kuni politsei taas nende taktikatest läbi hammustab.