Eliitlinnaosast perifeeriaks II – Pirita ei soovi muutuda

Veel kuus aastat tagasi oli Pirita elupindade keskmine ruutmeetrihind Tallinna kallimaid, jäädes alla üksnes kesklinnale. Tänaseks on Põhja-Tallinn käest libisenud, Mustamäe ning Lasnamäe järgi võtmas. Tallinna keskmisele jääb Pirita juba viimased kaks aastat alla. 

Laias laastus on põhjuseid selleks kaks — maad uute arenduste tarbeks on vähe, nende peale planeeritud ehitised takerduvad elanike vastuseisu ning bürokraatiasse. Eelmine kord tegime ülevaate Pirital toppama jäänud projektidest. Seekord võtame juurde statistika ning püüame mõista stagnatsiooni põhjuseid.

Küsisisin Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütikult Risto Vähilt, kas eliitlinnaosa mainest on jäänud vaid mälestus. “Ma ei ütleks, et Pirita on ääremaastunud”, vastab Vähi: “Tegemist on aedlinnaga, mis on hinnatud just sellisena. Ka praegu soovivad paljud seal elada ning huvi eramute või siis ka hoonestamata kruntide vastu on endiselt olemas.”

Eelmise buumi järel oli Pirita kinnisvara tunduvalt kallim kui Tallinna keskmine, seekord aga vastupidi. Konteksti huvides on lisatud ka Pirita kõrval paiknev Viimsi.

See huvi aga kinnisvarahindade liikumises kajastuma ei kipu. Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind on viimase kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Kui 2010.aastal maksis keskmine ruutmeeter 918 eurot, siis 2020. aastaks kerkis hind 2109 euro peale. Eriti võimsat kasvu tegi Põhja-Tallinna hinnatase, mis on kolmekordistunud samal perioodil – 779 euro pealt 2161 euroni. Soliidse tempoga on ka rühkinud nii Mustamäe ja Lasnamäe jõudes Piritale tunduvalt lähemale. Nimelt maksis 2010.aastal keskmine ruutmeeter Pirital 1084 eurot ja Lasnamäe 706 eurot, 2020.aastal vastavalt 2006 ja 1852 eurot.

“Tõsi, hinnatase pole Pirital suurt kasvu näidanud, sest suurt arendustegevust pole ka toimunud. Kuna Lasnamäel on palju maad, kuhu ehitada ning seda on ka aastate jooksul tehtud, siis on loogiline, et selle linnaosa hinnatase kasvas kiiresti. See ei tähenda aga sugugi, nagu oleks Pirita kinnisvara kuidagi madalamalt hinnatud.” sõnas analüütik Vähi.

Pirita kahjuks muundab statistikat ka linnosapiir, mis algab Pirita teel alles Kommunismiohvrite memoriaali juurest. “Lisamärkusena tasub ehk mainida, et Piritaga olemuslikult kokku minevad alad Tallinna Lauluväljaku ümbruses, kuhu on ehitatud hulk eksklusiivseid korterelamuid, kuuluvadhaldusjaotuselt kesklinna alla ning seetõttu ei mõjuta ka sealsed tehingud Pirita tehinguturgu,” lisas Vähi. Kesklinn on tõepoolest kalleim linnaosa Tallinnas küündides keskmise korteri hinnaga ligi 2600 euroni.

Sama seis ka eramajadega

Ka eramajade ruutmeetri hindade lõikes on Pirita alla jäänud Tallinna keskmisele viis aastat. Kõikumised eramajade turul on palju suuremad kui korterite turul, mistõttu tuleks hinnastatistikasse suhtuda reservatsioonidega ning hindu võrrelda mitme aasta lõikes. Laias laastus on Pirita ja Nõmme ruutmeetrid hinnad ühtlustunud, ent üllataval kombel on Kristiine eramajade olnud juba 2013.aastast tunduvalt kallimad kui Nõmmel ja Pirital. Viimasel aastal on kiiret tõusu teinud Haabersti, mis ajab üles ka Tallinna keskmise.

Analüütik Vähi hinnangul ei mõjuta kooli- ega töökohtade puudus elamupindade hindu: “Jah, paljud Pirita elanikud käivad tööl mujal linnaosades ning nende lapsed samamoodi mujal koolis, aga see ei ole asi, mis mõjutaks kinnisvara hinda. Piritat, Meriväljat jt asumeid võetaksegi just selliste aedlinnadena, kus elatakse ja puhatakse ning kus pole igasugu erineva funktsiooniga ettevõtteid ja asutusi.”

Üheks stagnatsiooni põhjuseks toob Vähi välja veel elanike endi soovi hoida Pirita muutumatuna: “Selline rahulikkus meeldib paljudele ning seda hinnatakse ja püütakse säilitada. See on tegelikult sarnane Nõmmega, kus pole ka palju suuri ostukeskuseid ja äripiirkondi, aga mis on ikkagi ülimalt hinnatud elukeskkond.”

Artikli jaoks saadeti küsimused ka Pirita linnaosavanemale Tõnis Liinatile, kes aga ei leidnud nädala jooksul koos oma pressiesindajaga aega neile vastamiseks.