Ebapopulaarne arvamus ⟩ Jürgen Ligi on alistunud

Jürgen Ligi on maailmalõpuoraakel. Ma kahtlustasin alati, et tal on midagi suurt ja lõplikku öelda ja nüüd see siis tuli ära. Ilma, et ta oleks pidanud suudki lahti tegema. Aga te kindlasti juba teate.

Maailmalõpp on seljataga, pauk on ära käinud, üleilmne tuumasõda, meteoriidipauk, kliima soojenemine, tehisintellektipoolne võimu ülevõtt, uforünnakud ja teised säravad maaimalõpustsenaariumid jäid ära ning võitis inimlik rumalus. Katastroof on juba ära olnud, see, mida me täna endi ümber näeme, on järellainetus. 

Teadlaste sõnul väheneb eurooplaste IQ tase ca 3.5 punkti kümne aasta kohta. Noored ei unista enam bakalaureusekraadist, bioloogia ja matemaatika on eelmine sajand, praegu piisab äraelamiseks heast veebikaamerast, videoprogrammist ja mikrofonist. Kaubandus õitseb, selleks on vaja ohjeldamatult kaupa ja ohjeldamatult lolle, kes selle ära ostavad. Suunamudimiseks ei lähe mul mingit IQ-d vaja, ma olen poole aruga vahendaja kaubanduse ja päris saabaste vahel ning viimane on järjest suurenev ressurss.

Kui keegi oleks teinud eksperimendi, mille käigus poleks ta 25 aastat oma jalgu kasutanud ja nüüd postitaks Youtube’i klipi oma "esimestest sammudest", oleks ta hetkega maailmakuulus. Nüüd oleme olukorras, kus suur osa inimkonnast pole 20 ja peale aastat aju kasutanud ja see ei tundu kuidagi häiriv. Sest see on kehtiv norm. Veel on lolluse üle naerjaid, lugenuid ja õppinuid, aga nende read hõrenevad ja nende naer on õõnes. Kümne aasta pärast võime IQ testid kaasajastada – milleks sinna üle 70 pügala, kui inimesed neid reaalselt ei kasuta.

Kõik vandenõuteooriad muutuvad vandenõudeks, piisava hulga uskujate korral ongi maakera lapik ja kodukeemia liigub vannitoakapist ravimiriiulile. Kui palju on praegusel ajal päriselt tarku vaja? Mitte liiga palju – on vaja pisut meditsiini, et inimesed elus ja tarbimisvõimelised hoida, meelelahutustööstust, et nad ekraanist liiga kaugele ei läheks, toitu, riideid ja elamispinda. Kõik. Hea on see, et nad maksavad endile eluks vajaliku ka omast taskust kinni. Kas või laenuga, kui muidu ei saa.

Nemad on lollid ja meie ei ole? Ses mõttes loob suunamudimine, vaktsiinieitus ja lapiku maa teooria illusiooni, et ülejäänud inimesed on kõik targemad. Enda puhul ma oma tarkuses väga kindel ei ole, kahjuks ei ole lollust sugugi lihtne ära tunda. Võtame näiteks ahnuse, mis käib sellega kaasas. Kasvõi metsamajandamise sildi all. See kuulub puhtalt katastroofijärgsesse maailmapilti. Poeaknad on puruks loobitud, müüja on minema jooksnud ja veel saab võtta, kuni võtta on. Rail Baltica kruusakarjäärid – alles anti asjale roheline tuli ja juba on maa sõelapõhjaks kaevatud...

Tõestisündinud lugu. Poeg sai kaevandamisloa, lõi kopa maasse ning asus kruusa välja tõstma. Kõik sujus, karjäär laienes ja pikenes, ainult ema maja tuli teisest otsast järjest lähemale. Aga saad sa head kruusa vundamendi alla jätta, lõpuks vajus ema maja koos emaga karjääri ja sest ajast peale ema ja poeg omavahel eriti ei suhtle. Tõestisündinud lugu, olgugi veidi paisutatud.

Jürgen Ligi, tark sõnaosav mees, ei öelnud sõnakestki, ei tõstnud käsi üles, keeras lihtsalt lollide poole nukralt selja ja lasi püksid alla. Mis valikud on meil teistel?