Pea iga päev, kui sõidan Tallinnas oma autoga kontorisse tööle ja sealt õhtul tagasi koju, vaatan aeg-ajalt teiste inimestesse autodesse ja vangutan murelikult pead, nähes juhti autos üksi. Oh seda raisatud linnaruumi, oh seda laiutavat liiklusvoogu. Silme ees jookseb teada-tuntud gif sellest, kuidas tänavatäis üksi autoga liiklevaid inimesi mahuksid tegelikult kõik koos ühte bussi ära.
Mu teguviis on koledal kombel silmakirjalik, sest nii nagu mu enamik kaasliiklejaid, sõidan minagi peamiselt autoga üksi ringi. Vahepeal õnnestub mul kedagi indulgentsina auto peale korjata, aga enamasti mitte. Nii liigutabki mind ja ainult mind ringi poolteist tonni metalli ja plastikut.
Igal hetkel hõivan linnaruumist enda alla lapi, mis on neli ja pool meetrit pikk ning poolteist meetrit lai. Pluss elementaarne pikivahe kõigilt külgedelt, kuid arvestades Tallinna liikluse omapäraga, kulub pikivahele minimaalselt linnaruumi.
Üks potentsiaalne võimalus korjata Tallinna tänavatelt autosid vähemaks on hetkel ministeeriumite töölaual. Liiklusseaduse muudatus ootab paari parandust ja kohtumist huvigruppidega. Seejärel Justiitsministeeriumisse kooskõlastamiseks, Vabariigi Valitsusele otsustamiseks, et jõuda Riigikogusse menetluseks – samasse kohta, kus see oli kolm aastat tagasi, kuid tulemusteta.
Uude liiklusseadusse on muudatusi sisse kirjutatud MKM-I sõnul kusagil 470, kuid elevust tekitab minus üks partikulaarne, mis lubaks B-kategooria juhtimisõigusega isikul juhtida A1-alamkategooria mootorratast tingimustel, et isik on omanud B-kategooria juhiluba vähemalt kaks aastat ja on autokoolis läbinud kursuse, mille käigus omandas isik A1-kategooria mootorrattaga ohutud sõiduvõtted.
Lihtsalt ja lühidalt – täisjuhilubadega isik võib sõita peale lühidat autokoolikursust mootorrattaga, millel on kuni 125 kuubikuline mootor ja võimsust kuni 11 kilovatti. Täiesti piisav mootorratas linnas liikumiseks nauditaval ja mitte piinlikkust tekitaval moel. Ning mis kõige tähtsam – linnaruumi priiskamata.
A1-kategooria lubasid saavad täna taotleda isegi alaealised ja see on ka pea ainuke sihtrühm, kes neid kasutab. Kannatlikumad noored tsiklihuvilised ootavad kaks aastat täiskasvanueani, et saaks juba miskit kangemat istumise alla.