Kaamera käes ja sõber Aziz kõrval seikleb Farhan Hotak mööda Afganistani ääremaid ja jäädvustab 20 aastasest sõjast räsitud riigi inimlikku külge ja igapäevaelu ajal, kui Talibani islamirühmitus riiki üle võtab. Farhan ja Aziz käivad külades, millel pole nimesid, ja piirkondades, mida tuntakse ainult valitseva hõimu järgi. Intervjuus Ypsiloniga räägib Farhan elust Talibaniga, Afganistanist laiemalt ning sellest, kuidas on olla vlogger selles keerulises aegruumis.
Esimese video riputas Farhan üles juuni esimesel päeval ja on pea iga nädal ühe juurde lisanud. Enda 10-20 minutilisi videosid monteerib ta oma telefonis. Videote Youtube’i üleslaadimiseks võib kuluda kuni neli päeva. Selle jaoks ärkab ta hommikuti viie paiku üles, sest siis on võrgule vähem koormust.
Farhani Youtube’i kanalil on veidi üle 400 subscriberi, videote vaatamised kõiguvad paarisaja ja kahe tuhande vahel. Stiili poolest meenutavad Farhani vlogid pühapäevahommikust ETV telekava, sest tema videotel puuduvad youtube’ilikud karjuvalt tähelepanu nõudvad elemendid. Farhan ei otsi sensatsiooni ega rõhuta dramaatilisust, elu Afganistanis pakub seda orgaaniliselt.
Ta on 22-aastane, inglise keele õpetas endale ise interneti abil. Varem töötas Farhan klienditeenindajana autotöökojas, mis oli Dubais asuva USA ettevõtte koostööpartner. Ta tõlkis, väljastas arveid ja saatis emaile.
Oma videotes näitab ta Afganistani kohaliku inimese perspektiivist – ajaloolisi bazaare, kus muuhulgas müüakse toiduaineid, elektroonikat, traditsioonilisi hõlste, aga ka Monsteri energiajooki ja Mountain Dew’d. Kaameraga minnakse ka restoranidesse, rätsepa juurde, autot parandama, Nõukogude Liidu ehitatud basseini äärde, istandustesse, kala püüdma ja pühapaikadesse.
Nüüd kui Taliban on üle võtnud üle poole riigist, kuidas on inimeste meeleolu?
Osad on katki, osad tunnevad ennast samamoodi, nagu midagi poleks muutunud, kuna nad on elanud samasuguse elukorralduse järgi aastakümneid. Afganistani kultuur on range, maapiirkondades ei lasta naisi välja. Seekord Taliban on öelnud, et kiidavad heaks naiste koolis käimise, aga paljud inimesed ei taha seda.