T, 6.12.2022
Kohalik kirjutab ⟩ Üleöö langenud linnadest leiab ettevaatlikku optimismi ja lootust lõplikule rahule
Kuvatõmmised Farhani Instagramist. Foto: Farhan Hotak
Farhan Hotak
, vabakutseline korrespondent
Üleöö langenud linnadest leiab ettevaatlikku optimismi ja lootust lõplikule rahule
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Sellal, kui lääne meedias domineerivad kajastused Talibani võiduga kaasnevast hukatusest, on kohalike seas ka lootust kauaoodatud rahu ja stabiilsuse saabumisele, kirjutab vabakutseline reporter Farhan Hotak.

Viimaste päevade sündmused on raputanud Afganistani. Riigi võimsaimad ja suurimad linnad Kandahar, Herat, Mazar ja Kabul, mida seni peeti valitsuse võimu kindlusteks, langesid nädala jooksul Talibani kontrolli alla.

Kolm peamist senise valitsuse liidrit Kandaharis, keda kohalikud teavad kui Sardar Khani, Asham Regwali ja Kaaki, alistusid Talibanile. Nende eeskuju järgis ka Kandahari kuberner. Sealne politseiülem Tadin pages aga Indiasse.

Kandahari linn, Afganistani esimene pealinn ja ajalooliselt puštude, Afganistani põlisrahva võimu ja kultuuri keskus, langes neljapäeval. Reede on meil püha päev. Mošeedes üle terve linna toimunud palvused ja teenistused korraldas Taliban. See oli iseäranis märgiline Kandahari kuulsa Jama Omari ehk Omari mošee puhul, mis asub Shaheedanu Chawki ehk Märtrite Väljaku lähedal. Selle mošee ehitas põline kandaharlane ning Talibani looja ja juht Mullah Muhammad Omar.

Seal toimunud teenistuse üks osa oli pikk kõne, kus khateeb ehk kõneleja lubas paremat elu kandaharlastele ja kõigile afgaanidele. Kõne oli märgiline, kuna selles puudusid selgesõnalised poliitilised jutupunktid, rõhutades vaid mittespetsiifiliste sõnadega uue peatüki algust ja hiilgavat tulevikku, mis Afganistani, kandaharlasi ja kõiki teisi kohalikke ülestõusuliikumise all ees ootab. Khateeb keskendus ka suuresti viimase presidendi Ashraf Ghani valitsuse korruptsioonile, viidates sellele kui korrumpeerunud administratsioonile. Talibani kontrollitud Afganistanis pidavat sellised iluvead ja nende vältimatud kõrvalmõjud saama pagendatud õnnetusse minevikku.

Ometi liikusid järgmisel päeval kuulujutud, et Kandahari kriketistaadionil planeeritakse hukkamist, ohvriks laste röövimises ja vägistamises süüdistatud mees. See aga tühistati pärast Talibani teadet, et nende eesmärk siin pole tappa.

Kandahari kriketistaadionile kogunenud rahvamass, inimesed seisid isegi postide otsas
Kandahari kriketistaadionile kogunenud rahvamass, inimesed seisid isegi postide otsas Foto: Erakogu

Legendaarne Herati linn, tunnustatud selle ajaloolise rolli poolest kirjanduse, kunsti ja religiooni uurimise koondumispunktina, langes Talibani kätte neljapäeva pärastlõunal. Mässajad, kes nüüdseks olid valitsust loomas, võtsid üle kuberneri büroo samal ajal, kui võitlejad paigutusid üle linna ning alistasid selle ootamatult ja järsult.

Kohalike seas Herati Amiriks kutsutud Ismail Khan on tuntud tegelane – kunagine nõukogude vastane komandör ning endine Herati kuberner. Ka tema pidi leppima saatusega ning hoolimata sama kuu alguses avaldatud vastupanule, alistus ta endale lojaalsete meestega Talibanile. Tuginedes Talibani sotsiaalmeedia kontodel avaldatule, koheldakse Khani ja ta mehi humaanselt.

Ajalooline Balkh langes samuti üleöö ning kõikjal ümber tuntud sinise mošee kerkisid Talibani valged lipud. Sealsed väejuhid Abdul Rashid Dostum ja Atta Mohammad Noor pagesid Uzbekistani. Nende võitlejad jäid aga maha, kuna kõiki sinna vastu ei võetud.

Eile hommikul oli Kabul kõikjalt ümber piiratud. Taliban sisenes hõlpsalt ajal, mil linnas olnud võtmeisikud olid juba riigist põgenenud. Presidendipalee üle võtmine käis kiirelt. Linnaelanikud olid šokis ja mures, et suured muutused tulevad juba järgmisel päeval.

Mitmetest videotest nähtus, et Taliban oli üle võtnud ka Herati kindluse, mida kohalikud teavad Qala-e-Ikhtiyaruddinina ehk Ikhtiyaruddini kindlusena, ning samuti selle kuulsa Jama Masjidi ehk sinise mošee. Nii seal kui kõikjal üle legendaarse linna korraldas Taliban reedesed palvused ja teenistused, lubades osalenutele helgemat tulevikku nende uue valitsuse all. Samamoodi nagu Talibani võitlejad, kinnitasid ka teenistuste kõnelejad, et Taliban ei ole enam see sama liikumine, mis see oli 90ndatel Islamiemiraadi ajal. Nad väitsid, et ajaga on ka nemad muutunud. Et elanikud saavad tavapäraselt tööle minna ja tüdrukud koolis käia – seda muidugi juhul, kui hoitakse kinni hijabi kandmise ja meestest eraldi hoidmise reeglitest.

Kandahari elanikud on ettevaatlikult optimistlikud. Seda peamiselt kergendustundest, et konfliktid ja sõda näivad jäävat minevikku, vaatamata mõningasele vastumeelsusele seoses karmi religioossuse ja rangete reeglitega, millega uue Talibani valitsuse all tõenäoliselt maadelda tuleb. Sellegipoolest leiavad mitmed neist, kelles liigne sotsiaalne konservatism tekitab vastumeelsust, end olukorrast, kus nad on valmis ohverdama oma senise maise ja ehk ka patuse eluviisi, kui see tähendab lõplikku rahu, mis viimase nelja kümnendi jooksul on riigis jäänud tabamatuks.

Talibani sõnul ei too nad linna suuri muutusi ning elu jätkub suuresti vanaviisi, küll mõningate muutustega, et seda nende suuna järgi islamistlikumaks muuta. See sisaldab näiteks nõuet naistele katta end islamistliku hijabiga, mis on juba levinuim riietumisstiil afgaani naiste seas. On võimalik, et hakatakse nõudma ka seda, et naisel peab ringi liikudes olema kaasas meessoost saatja tema perekonnast.

Zabuli, Ghori, Ghazni, Badghise, Logari ja Wardaki provintside võimud alistusid vaid 12 tunni jooksul. Samal päeval, mil võeti üle Khost ja Jalalabad, langesid Talibani võimu alla ka Kabul, Pajshir ja Bamyan.

Taliban lubas šiia moslemitel Herati ja Ghazni linnades tähistada oma Muharrami püha, andes loa ka vastavate lippude üles panemiseks ning sümboolika müügiks. Selle kinnituseks filmisid taliibid videoklippe, milles kohalikud šiiad kinnitavad, et nende tavasid on austatud ning nad tunnevad end turvaliselt.

Pikalt sõja all kannatanud elanikud on kergendatud ka riigi lõunaosas. Kuigi Talibani kiire saabumine šokeeris paljusid, loodetakse uut ajastut turvalisuse, stabiilsuse ja madalama kuritegevusega. Ööpimedus, mis on pikalt olnud oma majast või muldonnist lahkumise takistus, pole enam sünonüümne ohuga. Lihtsa inimese jaoks on turvatunne kõige olulisem. Riigi kaguosas paiknev Khost oli enne Talibani võitu intensiivsete rünnakute all.

Rääkides naiste õiguste kadumisest ei mõisteta läänes Afganistanist rääkides pahatihti riigi kultuurilisi eripärasid — tavasid, mis on hõimu- või nomaadigruppide seas sajandite vältel välja kujunenud. Need traditsioonid püsisid ka eelmise valitsuse ajal, näiteks ei lubanud kohalikud oma tütardel kas kultuurilistel või turvalisuse põhjustel koolides käia. Iroonilisel kombel on just Taliban mitmetes valdkondades traditsioonilise puštude või afgaani kultuuriga võrreldes progressiivsem, juhindudes mitte kohalike hõimude, vaid islami väärtustest. Tuleb välja, et Taliban on tüdrukute kooliharidusele andnud oma õnnistuse.

Loomulikult on lahingutegevusega kaasnenud suuri probleeme. Mitmel pool on katkestatud elektrivarustus ja sideteenused. Isegi sularahaautomaadid on välja lülitatud. Pole kindel, kas elektri ja sidekanalite mahakukkumise põhjustasid lahingud või valitsuse soov piirata info liikumist Talibani võidukäigu kohta.

Helmandist ja Nimrozist pagenud on alustanud rännakuid tagasi koju, mis on nüüd väidetavalt turvalised. Nende kodud ja külad on nüüd kindlalt Talibani käes, kelle lipud lehvivad kõikjal.
 

Farhan Hotak on Ypsiloni vabakutseline korrespondent Afganistanis. Oma intervjuus Ypsiloniga räägib Farhan, milline on elu vloggijana Talibani võimu all ning mis meeleolud valitsesid Afganistanis kolm nädalat tagasi, kui Talibani käes oli juba pool riiki.

Loe ka teisi Farhani reportaaže otse Afganistanist:

Hašiš aitab afgaani bussijuhtidel maamiinide vahel külma verd säilitada


Afganistani äärealade ööd pulbitsevad terrorist ja õudustest

Märksõnad
Tagasi üles