Pärast 20 aastat konflikti, surma ja ebastabiilsust on rahu lõpuks Afganistani jõudnud. Tore, aga mis nüüd? Riik on kaugel täiuslikkusest ning tee taastumiseni on pikk ja vaevaline. Afganistani ühiskonda on sügavalt juurdunud mitmeid probleeme, mis vajavad adresseerimist, enne kui on lootust Talibani lubatud helgemale tulevikule. Naiste kehv kohtlemine, rahvustevahelised pinged, varasemad ümberasustamised ja traumajärgne stress (PTSD- toim.) on vaid käputäis Afganistani ees seisvatest võtmeküsimustest.
Afganistan on kultuuride ja traditsioonide poolest mitmekülgne riik. Kahjuks on nende hulgas ka mitmeid piiravaid sotsiaalseid norme, mis dikteerivad, kuidas naised peaksid riietuma, käituma ja avalikus kohas olema. Nende kombereeglite järgi, mis on enam levinud Afganistani maapiirkondades, ei anta naistele Koraanist tulenevaid õiguseid ja neid kontrollivad nende meessoost eestkostjad. Paljud maapiirkondades elavad naised tunnevad end lootuselt lõksus olevat ja ühiskonna poolt ignoreerituna. Need patriarhaalsed sotsiaalsed struktuurid on nad põhimõtteliselt vaigistanud.
Kellegi vihkamine tema rahvuse pärast ei ole islami põhimõtetega kooskõlas ning ma palvetan, et uus valitsus ehitab riigi uuesti üles põhinedes võrdsusele, mitmekesisusele ja vähemuste kaitsele.
Me peame nende naiste eest seisma ja nende hääled kuuldavaks tegema. Nad peavad saama õiguse vabalt õppida – õiguse, mida nende meessoost eestkostjad tihti ära keelavad, kuna ei taha, et naised päevavalges väljas käiksid. Paljudelt naistelt on ära võetud isegi põhiõigus majast välja minna ning on sunnitud terve oma elu kodus veetma. Seda saab muuta kaasates rohkem naishääli kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. Hõimuvanemad peavad kuulama, mida naised ütlevad, ja julgustama teisi piiravast traditsioonist lahti ütlema.
Vaatamata Afganistani mitmekesisele ja pluralistlikule olemusele, kujutavad etnilised pinged riigile tõsist probleemi. Konfliktid puštude, tadžikide, hazarade ja teiste rahvuste vahel on pannud paljud vähemusrahvused kartma riigi puštu enamust, kuhu kuulub ka palju Talibani liikmeid. Kellegi vihkamine tema rahvuse pärast ei ole islami põhimõtetega kooskõlas ning ma palvetan, et uus valitsus ehitab riigi uuesti üles põhinedes võrdsusele, mitmekesisusele ja vähemuste kaitsele. Seda peegeldas Talibani otsus, mis küll palju skeptilist vastukaja sai, lubada šiiitidel pidada Muharrami püha kuud.