Septembris ei joo. Iga september kuuleb, alateadvusse on raiutud. Jaanuar, veebruar, märts, august, septembris ei joo, oktoober. Aastast aastasse. Ainult, et ma ei saa aru, miks ma septembris ei joo. Ma ei joo üldiselt jaanuaris ja veebruaris ka ega novembriski.
"Septembris ei joo" on kampaania nagu movember ehk vuntside kasvatamise kuu, mis tõstab teadlikkust meeste terviseprobleemidest, nagu eesnäärme, munandivähk ja meeste enesetapp. "Septembris ei joo" on samasugune kampaania nagu "Teeme ära" talgud. Aga selgusetuks jääb, mida me ära teeme, kelle heaks me midagi ära teeme.
Movember on ses mõttes arusaadavam: see on otse meestele suunatud ja eesnääre, munandid ja enesetapp on peaaegu iga meesindiviidi juures võimalikud. Aga septembris ei joo, kellele see on?
Ka vähese koguse alkoholiga kaasnevad terviseriskid – jaa, see on fakt. Samamoodi kaasnevad terviseriskid ka väikese koguse Läänemere kala söömisega, väikese jalutuskäiguga autokütuse, autorehvide ja teekatte pisiosakeste ning teemärgistuse termoplastiku poolt saastatud õhus jne. Kui sul on mingi tervis, kaasneb sellega risk, see on kõigile arusaadav, okei, aga miks me septembris ei joo?
Miks me üldse joome? Ega noored väga ei joogi enam, joomine on oldscool, aga miks me ülejäänud joome? Väike kogus alkoholi ehk kerge joove võimendab valitsevat meeleolu ja kui me kohtume vanade tuttavatega, saame valitsevasse rõõmu veidi ülevoolavust. Ja kui me matame kunagist koolivenda, koolikiusajat ja me ei tea, kas seal krematooriumis nutta või naerda, siis mõningane kogus alkoholi võimaldaks meil mõlemat korraga. Aga kui see septembris juhtub, mida me siis septembris teeme? Septembris me ei joo.