ODAV MUINASJUTT ⟩ Jarek Kasar: memuaar | j6ulu88 soovid

19. võistleja Ypsiloni odavate muinasjuttude konkursilt. Neist kahe enimloetuma auhinnafond on 650 eurot. 

memuaar

jalutasin k6rgete majade vahel. mu peas jalutas omakorda yks emom m6ttek2ik, et ma vist olen m6neti koledam ja intensiivsem, kui paljud teised siin linnas. samas pole see eriti suur linn. j2rsku hyppas pimedast kangialusest v2lja maskis meesterahvas tolmuimejalaadse esemega ja kamandas: "k2ed yles, m2lestused siia!" "ee, kas see on mingi varjatud kaamera nali v2?" "kas see n2eb v2lja nagu nali?" m2lestuste r88vel t6stis mulle tolmuimejalaadse eseme toru otse nina alla ja ma tundsin, kuidas sellest tuli j22kylma 6hku. hoidsin vesist nina kinni, et mitte tatti torule tilgutada ja otsustasin kurjategijaga kaasa m2ngida. andsin talle umbes pooled oma m2lestused. "oota, kas sa ei saanud h2sti aru v2?" jagas r88vel kohe 2ra, et talle oli poole v2hem antud. "aga mul on ylej22nud m2lestused kodus, ma ei kanna ometi neid k6iki kaasas," pyydsin end v2lja keerutada, aga oli selgelt n2ha, et tyyp ei teinud seda asja esimest korda. r88vel haaras taskust midagi ja asetas selle mulle kuhugi. olen ikka m6elnud, et minuga sellised asjad kunagi ei juhtu ja ma ei osanudki niisuguses olukorras midagi muud teha, kui k6igist m2lestustest loobuda. "aa, need ka jah, vabandust, see on mulle uus olukord.." andsin k6ik oma m2lestused r88vlile. k6ik, v2ljaarvatud selle yhe. "ega sa midagi ei unustanud?" kahtlustas maskis mees edasi. huvitav, et kuidas ta v6is veel ka sellest teada? sellest ei teadnud ju mitte keegi ning ega seda nagu peaaegu polnudki ju. otsustasin siiski oma versioonile truuks j22da: "rohkem mul t6esti pole, nyyd on mu m2lestuste pagas tyhi, k6ik m2lestused on sinu k2es," ajasin suust suitsu, "jaa jaa, niisama kontrollisin, pane nyyd silmad kinni ja loe valjusti Eesti hymni s6nad ette." mul ei tulnud hymn yldse meelde. pomisesin niisama midagi ja kui varsti silmad avasin, seisin yksi tyhjal vahet2naval. vaid ainsa m2lestusega. jube kahju oli, aga politseisse ei l2inud, sest eks m6ne kaotatud m2lestuse p2rast oli piinlik ka. t6ttasin koju, et see memuaar kirja panna ja end selliste r88vide eest tulevikus kindlustada.

*

j6ulu88 soovid

sel j6ulu88l t2itusid k6ik soovid. sydametu sariv2gistaja istus kylmas kongis ja punnitas soovida. v6luv2el avanesid k6ik vangimaja uksed ja kubemest k6rvadeni paha mees p22ses vabadusse. esimese asjana otsustas ta yllatada vanemaid ootamatu kylask2iguga. ikkagi pyhad ju. bussijaamas selgus, et just hetk tagasi kesk88l oli l2inud maale viimane buss ning j2rgmine pidi minema alles hommikul. sariv2gistaja vaatas n6utult ringi, tal polnud yhtegi ideed, kus see kummaliselt alanud 88 veeta. bussipeatuses tammus jalalt jalale p2kapikumytsis tytarlaps, kes oli samuti bussist maha j22nud. sariv2gistaja ei suutnud heale v6imalusele vastu panna, lohistas neiu burgerputka taha ja tegi temaga seda, millest oli mitu aastat k6ledas kongis und oodates r6vedalt fantaseerinud. jubeda teo l6petanud, heitis mees tydruku elutu, kuid veel sooja keha k6rvale magama. peagi j2i 6ues vaikseks. 6rn lumehelbeke langes k6nniteel vedelevale p2kapikumytsile. j6ulu88 oli juba ammu l2bi.