KESKKONNAKIRI ⟩ Miks lahutavad albatrossid? Ja kas on oodata korallibeebisid?

Maailm põleb, upub ja rapub. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 29. november

Reedel tabas Ühendkuningriiki torm Arwen. Riigi idapoolsetesse maakondadesse tõi torm üle 150 km/h tugevusega tuuli, mis tekitasid suuri laastavaid laineid ja langetasid puid. Teadaolevalt kaotas tormis elu kolm inimest, kes jäid langevate puude alla. Tormis sai tugevalt kahjustada riigi kirdeosa elektrivõrk, mis viis Šotimaal elektri üle 100 tuhandest majapidamisest. Esmaspäeva keskpäeval oli elektrita veel üle 20 tuhande kodu. Mitmel pool riigis sadas ka rohkelt lund, mistõttu jäi nii mõnigi inimene lumelõksu.

Allikad: BBC(1), BBC(2)

I've just spoken to this pub worker nearly crushed by a tree at The Star in Bridgend. She said: "That cigarette saved my life." #StormArwen pic.twitter.com/3VeLH2DSGQ

— Conor Gogarty (@ConorGogarty) November 27, 2021

Esmaspäev, 29. november

Maikuus lahvatas põlema ja uppus India ookeanis Sri Lanka ranniku lähedal konteinerlaev X-Press Pearl. ÜRO nimetas õnnetuse Sri Lanka seniseks suurimaks mereõnnetuseks. Mil kardeti, et õnnetuse järel reostub vesi laevas olnud 350 tonni kütuse või mitmete ohtlike kemikaalide tõttu, siis suurimaks reostajaks sai hoopis plast. Täpsemalt plastpelletid, mis on umbes läätse suurused plastkuulid ja paljude plasttoodete algmaterjal. Ookeani ujus laiali umbes 1680 tonni plastpelleteid, mis nüüd Sri Lanka rannikule kuhjuvad ja vee-elanikke mürgitavad. ÜRO raporti andmeil on see ajaloo suurim plastireostus, mis eeldatavalt jõuab kõigi India ookeani äärsete riikide randadele.

Plastpelletid on keskkonnale ohtlikud mitmel viisil. Vees olles eraldub neist nanoosakesi, mida kokku korjata on veel võimatum kui pelleteid endeid. Samuti tõmbavad need oma pinnale teisi vees heljuvaid mürgiseid kemikaale. On teada, et kui kala pelleti alla neelab, siis osa neist kemikaalidest tulevad pelleti küljest lahti ja mürgitavad kala. Pelletid võivad olla ka mitmete bakterite transpordivahendid. Rahvusvahelise merendusorganisatsiooni (IMO ehk International Maritime Organization) sõnul plastpelletid aga ohtlike materjalide hulka ei arvata.

Allikas: The Guardian

Plastic #nurdles piled up to 2 meters high have polluted 750km of pristine coastline in Sri Lanka. This incident was completely avoidable. We call on @IMOHQ to adopt the measures needed to ensure events like this never happen again.

Join us > https://t.co/mgtQtXoQ9a pic.twitter.com/5jc6Hxkbuj

— Greenpeace UK (@GreenpeaceUK) November 23, 2021

Pühapäev, 28. november

Peruu põhjaosa tabas pühapäeval 7,5 magnituudiline maavärin. Teadaolevalt sai kahjustada 220 hoonet, millest 75 hävis täielikult. Ükski inimene maavärinas surma ei saanud, kuid haavatuid oli siiski. Samal hommikul tabas Peruu pealinna Limat samuti maavärin, mis oli 5,2 magnituudiline. 

Allikas: Reuters

⭕️#First images from Santa Maria De Nieva/#Peru showing the outcome of the #earthquake M 7.5 pic.twitter.com/sfrhjJEiVB https://t.co/AX9KFLLb4L

— Watchman (@Judmir3) November 28, 2021

Reede, 26. november

Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Extinction Rebellion aktivistid moodustasid Musta Reede puhul e-kaubandushiiu Amazoni sorteerimiskeskuste ümber blokaadid. Nii Ühendkuningriigis, Saksamaal kui Hollandis proovisid aktivistid takistada Amazoni Musta Reede ostude välja saatmist. Organisatsiooni sõnul moodustati blokaad eesmärgiga tõmmata tähelepanu Amazoni töötajate halvale kohtlemisele ja ettevõtte saastavatele tööpraktikatele.

Allikas: CNBC

Neljapäev, 25. november

Uuringust nähtub, et kliimamuutus viib albatrosse, ühtesid maailma monogaamsemaid liike “lahutuseni”. Kui kaks albatrossi üksteist leiavad, jäävad nad tavaliselt kokku terveks ülejäänud eluks. Senimaani on leitud, et vaid üks protsent albatrossidest läheb lahku pärast kallima leidmist. Kuid nüüd nähtub 15 aasta jooksul 15 500 Falklandi saarte albatrossi jälginud uuringust, et lindude lahutusprotsent on tõusnud kaheksani.

Varasemalt läksid albatrossid lahku vaid siis, kui sigimisperiood luhta läks. Nüüd toimub lahutusi ka eduka sigimisperioodi järel. Uuring pakkus välja teooria, et selle taga on kliimamuutus ja soojenevad ilmad. Näiteks võib toidu jahtimine võtta rohkem aega ja kui partner sigimise ajaks tagasi ei jõua, ei jää muud valikut üle kui kellegi uuega edasi liikuda. Samuti võivad soojemad ilmad ja toidupuudus viia albatrosse stressi, mis viib sigimisperioodil läbikukkumiseni ja see omakorda lahutuseni.

Allikas: BBC

The albatross arrives in the Galapagos around April, where they meet up with their life-long mates. Upon landing an elaborate courtship ritual is performed. pic.twitter.com/b2EGyr72mu

— 🙄Don’t Hold Your Breath!🌬☀️ (@Don32208836) November 28, 2021

Kolmapäev, 24. november

Pea 350 tuhande ruutkilomeetri suurune Suur Vallrahu, mis nii 2016., 2017. kui 2020. aastal pleekis laialdaselt liiga sooja veetemperatuuri tõttu, näitab taastumismärke. Teisipäeva õhtul tabasid teadlased Austraalia linna Cairnsi ranniku lähedal vaatlusel, et korallid paiskasid vette miljardite võsukeste viljastamiseks sugurakke. See protsess kestab umbes kaks või kolm päeva ja on märk sellest, et vallrahu ökoloogilised protsessid siiski veel töötavad.

Allikas: Sky News

The Great Barrier Reef has "given birth" in its annual coral spawn https://t.co/lWkM9L3UQ3 pic.twitter.com/PqOP2qbIZN

— CNN (@CNN) November 26, 2021