Okei, kliimamuutus. Absoluutselt meie aja suurim probleem ja katastroof. Tänaseks on teadlased suures enamuses konsensusel, et see on inimtekkeline. Kuid siiski on igasuguseid piiksuvaid-prääksuvaid tüüpe, kes arvavad end teadlastest targemad olevat ning väidavad, et tänane kliimamuutus on tavaliste looduslike protsesside tulemus. Aga mis siis, kui tavainimeste seas ei peagi kunagi konsensust tekkima?
Tuleva pühadeaja eel tunnevad mitmed hirmu ja ärevust eelseisvate õhtusöögilaua-vestluste ees, mida tahes-tahtmata sugulastega pidama peavad. Küsimustele nagu «Millal sina siis kaaslase koju tood?» ja «Millal lapsi teed?» saab suhtelise kergusega vastata isekalt ja punktipanevalt, sest see on siiski sinu elu. Raskemaks läheb olukord siis, kui teemaks tulevad poliitika, elektrihind ja rohepööre. Siis ei ole enam miskit, mis onudel-tädidel tuure alla tõmbaks.
Kui sina, nagu ka siinkirjutaja, nõustud teadlaste konsensusega kliimamuutuse inimtekkelisuse osas, siis võib nende vestluste ajal laua ääres istumine muutuda võrdväärseks keskaegsete piinamistoolidega. Jah, alati võib vetsu põgeneda või väikeste sugulaste lauda istuda, kuid need on ajutised lahendused. Niisiis pakun ma välja ühe idee, mis võib-olla olukorda kergendaks – tegelt on pohhui, mida onud-tädid arvavad, nii kaua, kuni muutused siiski poliitilisel ja suurtööstuslikul tasandil toimuvad.
Muidugi võib siinkohal vaielda, et kuigi üksikisiku igapäevaelulised muutused ei mõjuta suurt pilti niivõrd massiivselt, kui seda teevad suurtööstused, siis valida saavad nad siiski ja nad valivad tõenäoliselt neid, kes kannavad kliimamuutusest sama nägemust ja ei tee neid poliitilisi otsuseid, mida meil täna hädasti vaja on. Aga ma arvan, et tänaseks oleme me juba kohas, kus ei saa enam tagasi minna mitte kliimamuutuse vastu võitlemise olukorda. Isegi kui muutused ei toimu kliimamuutuse vastu võitlemise tähe all ja need toimuvad aeglasemalt, kui peaks, need siiski toimuvad. Lubas ju EKREgi – Eesti esi kliimamuutuse skeptiline erakond – KOV valimiste programmis päris mitmeid keskkonnasäästlikke ja kliimamuutuse mõjusid vähendavaid meetmeid. Ja su onud-tädid ei saa ka enam peale vingumise midagi peale hakata, sest harjumusi peavad nad niikuinii muutma, kui näiteks kilekotid ja plastnõud poelettidelt kaovad.
Niisiis, sa võid jääda jõululaua taga täiesti zen’iks. Sa ei pea vaidlema või veenma või õigustama. Sinu poolel on 99 protsenti teadlastest, miljardid tavainimesed, miljonid aktivistid ja väga paljud poliitikud, peale võib-olla iga teise Eesti keskkonnaministri. Lase oma onudel-tädidel end välja elada, las nad kiruvad, las esitavad täiesti valesid fakte. Kliimamuutus ei ole asi, mille pärast suguvõsaga tülli minna. Selleks on teisi põhjuseid küll ja veel. Diversioonina võid küsida sugulastelt, mida nad bitcoini hinnast, 5G-st ja vaktsiinidest arvavad.