Philippine Vidart ehk "finu" on prantsuse illustraator, kelle universumit iseloomustab selle vastuoluline olemus, kuna see on ühtaegu traagiline ja koomiline, imeline ja tume, lapsik ja tõsine. See on asustatud kummaliste olendite ja hübriidstruktuuridega, mis on inspireeritud levinud traditsioonidest ja folkloorist. Olukordade ja keskkondade lavastamise kaudu julgustab ta publikut tegema oma tõlgendusi ja nägema nendes elementides seoseid. Vaskjala loomeresidentuuris viibides uurib ta läbipõlemise teemat, kui meie kaasaegse töösüsteemi mõistatust läbi installatiivsete objektide ja joonistuste, mis on inspireeritud eesti folkloorist.
Tere tulemast Vaskjala jõulumaale, kui vaadata kogu seda lumeilu! Oled siin juba paar nädalat toimetanud, kuidas on muljed ja mille kallal siin tööd teed?
Tere, see talve ilu on täiesti uus kogemus minu jaoks, peamiselt vist seetõttu, et olen senini tööd teinud enamjaolt troopilisema kliimaga paikades. Töötan siin skulptuuriga ja see on päris erinev mu peamisest töövaldkonnast ehk illustratsioonidest, trüki- ja digitaalsest kunstist.
Enne siia jõudmist pälvis mu tähelepanu Eesti rikkalik folkloor ja rahvajutud, need on mu jaoks põnevad ja inspireerivad. Sattusin lugema Rehepappi (A.Kivirähk – Rehepapp) ja selle raamatu üks peategelane Kratt andis suure tõuke mu residentuuri tööks. Nüüd meisterdan sellist enda visiooni Kratist. Siit kohapealt leidsin ka enamuse vajalikust materjalist, majas on igasugu põnevat vana kraami ja ümbruskonnas jalutades jäi näppu sobilike oksi ja toikaid, millest teha just sellist Kratti nagu seda lugude põhjal ette kujutasin. Minu Kratt on "kokku tassinud" portsu papist tehtud majakesi, mis sümboliseerivad läbipõlemist.
Läbipõlemist?
Jah. Krati loos on osa, mis räägib sellest, et Krati saab n-ö hulluks ajada kui talle anda mingi ülesanne, millega ta hakkama ei saa. Näiteks käskis peremees Kratil ehitada leivast redeli või siis sõelaga vett tassida. Sellised ülesanded mida ei olnud võimalik kunagi lõpuni täita, ajasid Krati hulluks ja ta n-ö põles läbi. See lugu on hea metafoor, mis kahjuks tihti iseloomustab ka meie kaasaegset töökultuuri. Sellist läbipõlemise tunnet on kogenud paljud mu sõbrad ja lähedased, seda olenemata erialast või töövaldkonnast.
/nginx/o/2021/12/14/14259539t1h9af0.jpg)