Avan ettevaatlikult silmad ning avastan end lilleliselt metsavälult. Paremal taamal kõrgub järsemat sorti küngas, selle ees mõned puud ja põõsad, mille vahel longib kandiline siga. Proovin end liigutada - kostub sammudele sarnane vaikne sahin ning teadvusse hakkab voogama melanhoambientaalne taustamuusika. On tuulevaikne ja lõhnab koduselt - ma olen Minecraftis.
Jaa, muidugi ma teadsin ka varem, et selline keskkond on olemas – ma olen kolme lapse isa, kaks vanemat nendest on 15 ja 12. Olen püüdnud nende mängimisi kõrvalt jälgida, kuid õiget võtit mõistmaks pole siiani leidnud. Mingi kaevamine, mingid creeperid, ööseks magama pugemine ja kraami kogumine kõlab küll kui mäng, kuid pealtnäha mitte kuigi lõbus, sest kui huvitav saab olla tundide kaupa puidu, kivimite, toidu ja muu taolise toksimine, kui sellega mingit korralikku lugu kaasas ei käi? Hea lugu on mind aga alati köitnud. Ka mängimine. Üks mu elu esimesi suuremaid isikliku raha eest tehtud oste oli muide komplekt 21 tollisest telerist, PS1-st ja Metal Gear Solidist. Vägev oli ja aega sai sinna alla kõvasti pandud.
Minecraft on aastatel 2009-2011 Mojang Studios poolt loodud liivakasti stiilis mäng, mis jookseb praktiliselt kõigil levinumatel platvormidel. Kogu see liivakast koosneb n-ö klotsidest/plokkidest, mida saab luua, purustada või liigutada. Mängus on süžeeliin teatud väljakutsetega mida järjekorras täita ning lisaks plokkidele ka laias laastus kahte tüüpi elukad – head, keda saab ressursina tarvitada või halvad, kellele tuleb kas koht kätte näidata või nende eest tuppa voodisse peituda. Kuigi esialgu levis mäng sisuliselt suust-suhu soovituste baasil, oli 2014. aastaks sellel 100 miljonit kasutajat ning 16 miljonit müüdud koopiat. Samal aastal ostis Microsoft mängu selle loojatelt 2,5 miljardi dollari eest.