KODULEHE ARVUSTUS ⟩ Lihafaktid.ee on odav lobi naeruväärsuse kastmes

Mees ja tema tume tulevik. Foto: Kuvatõmmis veebilehest
Jete-Ri Jõesaar
Copy

Eelmisel nädalal sattusin lugema Postimehes artiklit, mis oli lühikokkuvõte Tartu Ülikooli professori ettekandest Põllumajanduskoja-Kaubanduskoja infotunnis. Tema point lühidalt: liha on vaja ja me peame kaitsma selle söömist. Artikli lõpus on välja toodud professori viide ka uuele leheküljele lihafaktid.ee, mis lähemal, ja ka tegelikult päris pealiskaudsel, vaatlemisel selgub olevat üks loomakasvatuse ja lihatarbimise lobistide naeruväärseim propagandalehekülg, kuhu eksitavat ja vastukäivat infot on kokku toodud lademetes.

Lehe avamisel tervitab lugejat visuaalne lobi, suur pilt, kus kursori libistamisel saab näha maailma, kus kariloomade kasvatus on olemas ja selle kõrval näiliselt maailma, kus kariloomi enam pole. Lehte värskendades saab näha vähemalt nelja erinevat säärast kõrvutust erinevatest olukordadest. Minu esmasel lehekülastusel vaatas mulle esimesena vastu üks diivanil istuv mees. Kursorit paremale nihutades sain näha maailma kariloomadega. Mehel on seljas soe villane kampsun, diivanil on pehmed-karvased padjad ja väike armas kassikegi naudib diivani kõrval kassitoitu. Mehe ees laual on juust, vein, sool-pipar, taldrik liha ja salatiga ning nutitelefon. Mees naeratab, õhk on helge, taimed tema ümber on värsked.

Ja siis liigutan ma oma kursorit vasakule. Mees on tõsine. Tema silmade all on kotid, jume on tuhm, õhk isegi on tuhm, nii ka taimed tema kõrval. Patju pole, kampsunit ammugi mitte, kassist pole haisugi. Laual on vaid taldrik salatilehtedega. Isegi soola ja pipart enam ei saa, selle asemel peab mees salatile maitseks B12-vitamiini ja rauapreparaate peale raputama. Telefon siiski veel on. Huh, vedas.

Vasakul mees kariloomadega maailmas, paremal ilma loomaproduktideta.
Vasakul mees kariloomadega maailmas, paremal ilma loomaproduktideta. Foto: Kuvatõmmis veebilehest

Kuid ära muretse, teistel piltidel on olukord täpselt sama naeruväärne ja ülevõlli. Tuleb välja, et kariloomadeta maailmas kaovad ära ka inimesed ja puuviljad, nagu selgub turuplatsi pildilt. Samuti saan ma teada, et ainus alternatiiv lihale on laboriliha ja linnade maha võtmine elektrivõrkude ehitamiseks. Ning liha söömata jätmise puhul viime me maailma selleni, et iga karjamaa asemele tuleb autoparkla. Ilm on ka alati halvem kariloomadeta maailmas. Ja taimed suremas.

Audiovisuaalne ämber

Okei, ehk oligi nende piltide eesmärk ajada vaatajat segadusse, sest ometigi ei vasta see ju tõele. Scrollime allapoole, jõuame järgmise visuaalse sisuühiku juurde alapealkirjaga «Toidukool». Ja otsa vaatab Eesti üks armastatumaid komöödianäitlejaid Ott Sepp. Valikus on kolm videot, kus Ott võtab ühe minuti või vähema jooksul ette liha suhted ühiskonna, ajaloo ja bioloogiaga. Tundub teemat lihtsasti seeditavaks muutva populaarteadusliku videomaterjalina, mida igaüks kergelt mõista võib. Oleks see vaid nii lihtne.

Reaalsuses on tegemist millegi eriliselt sürrealistlikuga. Videod on kui fever-dream, kus tõsisus ja paroodia omavahel eristamatult kokku põimuvad. Või siis meenutavad «Tujurikkuja» väljajäänud sketše. Videos «Toidukool: liha ja ühiskond» seisab Ott Sepp tõsisel ilmel green-screeni ees ja räägib, et kui kõik kariloomad ära kaoks, siis tähendaks see karjamaade võsastumist ja elurikkuse kadumist. Taga ekraanil käib stop-motion animatsioon, kus ühevärviliselt roheliselt karjamaalt kaovad ufode abiga kõik seal olnud lehmad, mille järel kasvab sinna võsa, tulevad linnud, mõned puudki ja viljad nende otsa. Videoautorite sõnul toimus elurikkuse kadumine.

Vasakul elu lihaga, paremal ilma.
Vasakul elu lihaga, paremal ilma. Foto: Kuvatõmmis veebilehest

Või siis üheminutiline video nimega «Toidukool: liha ja bioloogia», millest tervelt kümme sekundit on pühendatud sellele, et Sepp istub laua taga ja sööb taldrikul üksikuna seisvat lihatükki. Emotsioonitu mälumise järel kaob nii taldrik lihaga kui ka laud linaga ja taustaks olnud köök ja algab moraalilugemise osa. Sepp räägib, et liha ja taimne toit on olnud ja võiks olla ka edaspidi tasakaalustatud toitumise osa, sest taimedest ei saa paljusid vitamiine, mida siis preparaatidena suurtes kogustes manustama peab hakkama, kui liha mitte süüa.

Tasakaalustatud söögikorra näitena näeme videos taldrikut, mida katab ümber käelaba suurune lihatükk ja selle kõrval umbes pooleteise supilusikatäie jagu kurgi-tomati-punase sibula salatit. Video lõpetab Sepp lausega «Liha söömine annab mulle energiat ja jõudu!», mis on esitatud klassi ees luuletust lugeva kolmanda klassi lapse pähetuubitud ilmekusega. Kirsi asetab Sepp tordile sellega, et näitab jõu märgiks oma teksatagi alla peitu jäävat biitsepsit.

Kolmanda ehk viimase video, “Toidukool: liha ja ajalugu” moraal on see, et liha söömine toetab traditsioonide jätkumist ja ilma selleta ei kujuta Ott ette ei jõule ega jaanipäeva. See on täiesti mõistetav, kui näha taimetoitlust viisil, nagu seda on kujutatud videos – lihast röstitud spargli ja balsamico-kreemiga saab liha ära jättes terve toores brokkoli. Ja sellega teletund lõppeb.

Vasakul elu loomadega, paremal hirmus labor.
Vasakul elu loomadega, paremal hirmus labor. Foto: Kuvatõmmis veebilehest

Kõik su küsimused saavad vastused

Edasi tuleb KKK ehk korduma kippuvate küsimuste osa pealkirjaga «Rohkem kui lihtsalt liha», mis jaotub omakorda viieks kena pildiga illustreeritud alapeatükiks – kariloomade tähtsus, loomade heaolu, loomatervis, keskkond ning põllumajandusettevõtted ja elu maal. Selle sektsiooni puhul saaks saaks läbi viia ühe suuremat sorti faktikontrolli, kuid jätame selle mõneks teiseks korraks. Keskendume pigem mõtetele, mis neid küsimusi-vastuseid läbi vaadates tekkida võivad.

Küsimuse, kas liha söömine tekitab vähki, vastus on lehel «ei», kuigi tõdetakse, et mõnes uuringus on seda siiski leitud, aga põhjus on pigem liigses liha tarbimises ja teistes tegurites. Huvitav on seda fakti kõrvutada näiteks nende enda videos näidatud «normaalse» lihasööja taldrikuga. Samuti viidatakse lehel uuringule, mille peamine järeldus on, et mõndade vähkide arenemise tõenäosus on taimetoitlaste ja kalasööjate seas madalamad kui lihasööjate seas. Teksti sisse on toodud sellest uuringust aga ainult fakt, et taimetoitlastel ja lihasööjatel on sama suur risk soolestiku- või jämesoolevähi tekkeks. Eks ikka tuleb valida see, mis paremini kõlab. Samuti kõlas naljakalt viis, kuidas oli sõnastatud lause «Toiduainete, liha ja vähi omavahelisi seoseid on väga keeruline uurida…», mis jätab mulje nagu liha poleks toiduaine.

Lihaimitatsioone lahkava küsimus-vastuse all on leht valinud vaatluse alla ainult laboriliha ehk tüvirakkudest laboris kasvatatud liha, mis taaskord näitab lehe loojate reaalsusest eraldiseisvat vaadet taimetoitlusele. Seda seetõttu, et laboriliha, mida lehel lahatakse, pole praegu veel tavatarbijale kättesaadav, vähemalt mitte eestlastele. Jah, laboriliha teema on üleval ja uus popp asi, aga see pole reaalsuses ühegi taimetoitlase igapäevamenüüs.

Okei, aitab heietamisest, teeme ühe kiiranalüüsi roundi.

– Lihafaktid.ee ütleb: «Nii selle projekti kui ka teiste teaduslike käsituste kõige olulisem aspekt on see, et lähtekohaks võetakse looma vaatenurk.» Ja siiski lähtub terve lehekülg ainult sellest, kuidas loom mõjutab inimese tervist, elukeskkonda ja kultuuri.

– Leht ütleb: «Seega on inimkond arenenud vaid tänu loomse valgu tarbimisele.» Reaalsuses on see teema palju nüansirikkam, kus rolli mängib kalorite suurem tarbimine, toidu küpsetamine ja tegelikult ega keegi täpselt teagi, kuna meil ei ole võimalik päriselt seda arengut jälgida, mis sadade tuhadete ja miljonite aastate jooksul tänaseks inimeseks saanud liigiga toimus.

– Lehel seisab: «Mitte ükski loomapidaja ei taha oma loomast ilma jääda!» Loogiline, aga miks nad neid siis regulaarselt tapavad ja tapuks kasvatavad?

– Leht ütleb: «Põllumajandusettevõtetes peetavate loomade sööt koosneb tavaliselt maisist, nisust ja sojajahust. Sellised koostisosad ei anna enamasti loomadele kõiki elutähtsaid toitained, mida nad heaoluks ja tugevaks terviseks vajavad. Seetõttu on võimalike puuduste vältimiseks vaja kasutada söödalisandeid.» See on huvitav kontrast, kui võtta kõrvale see, et lehe autorite jaoks on üks taimetoitluse jubedamaid külgi see, et peab lisaks mõnda vitamiini võtma.

– Leht ütleb: «Taimetoitlased peavad vajalike toitainete saamiseks sööma suuremaid koguseid ning tarbima rohkem kaloreid, kuna taimse toidu tihedus on loomsest väiksem.» Loogika ütleb «ei». Taimetoitlased ei pea tarbima rohkem kaloreid. Tavatoituja ja taimetoitlane on siiski mõlemad inimesed ja keskmised kalorivajadused on neil samad. Kuigi tõesti, toidukogused selle kalorimahu kokku saamiseks võivad olla suuremad.

Vasakul elu loomadega, paremal kariloomadeta maailm.
Vasakul elu loomadega, paremal kariloomadeta maailm. Foto: Kuvatõmmis veebilehest

Mis on selle kõige mõte?

Kuigi sääraseid vastuolusid on küll ja veel, siis lähme lehega praegu edasi. Pärast KKK osa tuleb Eesti loomakasvatust tutvustav tekst, mis samuti kahjuks veidi kriitikat nõuab. Esiteks kurdavad lehe loojad, et «Eestis süüakse rohkem liha kui kohalikud loomakasvatajad toodavad». Selle peale tekib küsimus: aga miks siis sellist tarbijale suunatud lihatarbimist propageerivate lehte on vaja? Tundub, et probleem on siis kuskil mujal, kuhu ka Ott Sepa lustlikkus ei ulatu.

Nad jätkavad mõne numbri välja toomisega. «Koos loomade arvu kahanemisega on ka lihatoodang ligi kaks korda vähenenud ehk 1991. aasta 152 000 tonnilt nüüdse 80 000 tonnini,» seisab lehel. Tänu sellele järgnevale tekstile on aru saada, et asja on mõeldud murelikkuse tooniga. Sealt edasi aga tuleb väide, et «siinne põllumajandus- ja toidutootmissektor on kogu maailma lõikes üks keskkonnasäästlikumaid,» tuues välja, et Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused võrreldes 1990. aastaga vähenenud ligi 45 protsenti. Huvitav, kas need kaks asja võiks olla omavahel seoses? Ja kui nii on, siis miks üks neist on murettekitav ja teine kiiduväärt?

Lehe lõpuots on pühendatud teiste riikide samade algatuste linkidele, allikatele ja lehe loojatele. Leht kuulub organisatsiooni European Livestock Voice erikeelsete sarnaste lehekülgede kogumisse. European Livestock Voice on Euroopa Liidu loomakasvatuse tarneahela ettevõtteid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on luua tasakaalustatud ja õiglane arutelu loomakasvatussektori tulevikus üle. Lihafaktid.ee ongi nende eestikeelne koduleht, mille koostas Eesti põllumajandus-kaubanduskoda turuarendustoetuse abiga. Eesti oma värk, noh. PRIA kodulehelt leiab, et põllumajandus-kaubanduskoda sai 2020. aastal turuarendustoetusena 236 379,12 eurot.

Lihafaktid.ee enda poolt pakutud fakt, et liha süüakse Eestis isegi rohkem kui toodetakse, on juba üksinda piisav, et näidata lehe ebavajalikkust ja vastuolulisust. Paistab, et leht on loodud vastukaaluks väiksele osale taimetoitlastest, kellel on petuunelmad, et kunagi elame me lihasöömise vabas maailmas. Aga see on väike osa. Nii inimkonnast kui taimetoitlastest. Veel eriti Eestis. Mistõttu on lihafaktid.ee vajadus veelgi ähmasem ja lehekülg kogu oma naeruväärsuses lausa kurb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles