EBAPOPULAARNE ARVAMUS ⟩ Prügikasti-Eesti

Mina sorteerin prügi, mul on hoovil kolm prügikasti. Ühte käib papp. Kartong. Teise kartulikoored ja kolmandasse suvasodi. Kulunud autorehvid viin ise ära, sügisel maha kukkunud puulehed niisamuti. Ehitusprügi viin jäätmejaama, kasutuks muutunud mööbli niisamuti. Lapsele väikseks jäänud riided ja mänguasjad viin taaskasutuskeskusesse. Iga normaalne inimene teeb nii. Taara viin ära, see tundub vastutustundlik. Ei tea miks Eesti riik oma prügi ei sorteeri?

Me, Tallinna kodanikud, elame siin Tallinnas nii linnaruumi kui arhitektuuri mõttes prügimäel. Eesti suurimal prügimäel. Näidake mulle Lääne-Euroopa linna, kus keset linna laiutavad kasutatud autode müügiplatsid! See on ainult meil niimoodi. Lisaks Lätis, Leedus ja Venemaal. Millisesse kultuuriruumi see maa kuulub?

Perearstikeskused. Mis need on? Mida see keskus minule annab? Ma ei saa seal ju ühtegi teist perearsti valida. Kas nad jagavad seal mingeid seadmeid või süstlaid või muud, et nad koonduma peavad? Kuhugi minust võimalikult kaugele.

Kaubanduskeskused. Kus inimeste Euroopas näete te sellisel hulgal kaubanduskeskusi? Londonis otsisin kunagi kaubanduskeskust, lõpuks tuli Boltiga üle tunni aja sõita, et esimene leida, juht ütles, et teine pidi veel kusagil olema. Siis keegi seletas, et see on nende poliitika, suuri ei lubata, kuna need suretaksid väikekaubanduse ja toitlustuse välja.

Meil ongi nii läinud. Maxima Maxima, Rimi Rimi, Selver Selveri otsas. Ülemiste keskus, Viru keskus, Kristiine keskus, Mustamäe keskus, Mustika keskus, Sikupilli keskus. Kõik nad meenutavad suuri prügikaste. Üks loll ehitas kaubanduskeskuse peaaegu Ülemiste keskuse katusele, nüüd on pankrotis. Paras! Ja seal Londonis on iga viiekümne meetri tagant mõnus poeke, kohvik või restoran.

Vaadake nende peldikute parklatesse üle Eesti. Hommikust õhtuni silmini täis pargitud. Et klient on kuningas? Kuidasmoodi ta kuningas on, kui kabandus kliendi juurde ei tule ja inimest sunnitakse kaubanduse juurde minema. Keskusesse. Mingi reklaamagentuur tuli kord sõna "keskus" laiendamise peale ja nüüd on iga kuradi puu taga mingi keskus. Põhjakeskus, Lõunakeskus, Klaasikeskus, Akukeskus, Kaminakeskus. Lääne Tallinna keskhaiglas on isegi Sclerosis multiplex keskus. Mine Stroomi keskusesse ja naase universaalse meediakeskusega...

Need prügikastid on linnaruumi seisukohalt rämps, need keskused on suured ja hingetud. Kui sul on soov mulle midagi müüa, siis tule minu juurde. Aga sa ei saa tulla, sest su monstrum ei mahu siia kuhugi ära. Ja päris kaupmehed tulekski, kui sa neid turult välja poleks söönud. Selles, et minu tänaval mõnusat kohvikut, piisava varustatusega väikepoodi, või keldrikorrusel asuvat jaapani restorani ei ole, on süüdi see rämps. Jah, süüa osta neist saab, kilepakis soolaga eeltöödeldud ja vereleemes ligunevat seakülge näiteks. Ja selles, et minu kõrvaltänavas ei ole väikest lihapoodi, kus Vova mulle tagaruumis kirvega värskest lihast sobiva tüki lööb, on süüdi too värdjas suur kaubanduskuubik, kes Vova välja suretas. 

Ja siis räägib mu riik ja mu linn mulle tõsimeeli rohepöördest? Ja mõnusamast linnaruumist. Kliima soojeneb, vaata oma jalajälge! Vaata ise enda jälge, prügi-Tallinn! Või prügi-Tartu. Ise sunnite inimesi päevad läbi prügikastikeskuste vahet kärutama, sest sinna kus inimene elab, ei ole te tema jaoks mitte midagi peale tänavaaukude loodud.

Ma lähen viskan praegu vihaga heeringapead kartongikasti. Tehke siis kõik pealegi endale nendest paberit.