KESKKONNAKIRI ⟩ Mis purunes Brasiilias? Ja mis maksab 150 miljardit?

Maailm põleb, upub ja rapub. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 27. detsember

Brasiilias Bahia osariigis purunesid nädalavahetusel pärast mitut vihmarohket nädalat kaks tammi, mille tagajärjel on vee alla jäänud ligi 40 linna. Tuhanded inimesed on pidanud evakueeruma, kuna tänavatel tõusis vesi kohati üle kahe meetri kõrgusele. Brasiilias on praegu vihmahooaeg, mistõttu on suured vihmad seal tavalised, kuid kohalike sõnul on praegune olukord hullem kui tavaliselt. Novembri algusest on suurte vihmade tõttu surnud 18 inimest ja haavatud üle 200. Praeguseks pole tammide purunemisega seostatud ühtegi surma.

Allikas: CNN, Reuters

Two dams gave way in the state of Bahia after heavy rains this weekend #Flooding towns and impacting 400K+ people. Over 60 towns have declared state of emergency.

In November, rains caused floods and 18 deaths in the same region#Brazil #ClimateCrisis
pic.twitter.com/GuKBwnDtV6

— Smoke Signal | Socio-Environmental Monitor (@SmokeSignalBR) December 27, 2021

Esmaspäev, 27. detsember

Heategevusorganisatsiooni Christian Aid uuringu kohaselt läksid selle aasta kümme suurimat looduskatastroofi maksma kokku umbes 170 miljardit dollarit ehk 150 miljardit eurot. Suurima majandusliku mõjuga katastroofiks nimetati USAd augustis laastanud orkaan Ida, mis läks maksma umbes 65 miljardit dollarit (umbes 57 miljardit eurot). Teisena toodi välja juulis Euroopas lahmanud üleujutused, mille majanduslik kahju oli umbes 43 miljardit dollarit (umbes 38 miljardit eurot). 2021. aasta on tõenäoliselt kuues, mil looduskatastroofide kahju on olnud üle 100 miljardi dollari. Kõik kuus aastat on olnud pärast 2011. aastat.

Looduskatastroofide majanduslikku kahju arvutati kindlustatud vara kaost ehk reaalne kahju on tõenäoliselt palju suurem. Samuti on majanduslik kahju suurem rikkamates riikides, kuna neis on kõrgemad kindlustus- ja varahinnad. Suur osa kõrgemate hukkunute arvudega katastroofidest toimusid just vaesemates riikides.

Allikas: Bloomberg

❓ What is the real cost of climate change?

🌍 A new Christian Aid study has found extreme weather driven by climate change has cost the world billions in 2021.

👉 Read our recommendations of how to help the most vulnerable here: https://t.co/Q1sNJ7TrYV pic.twitter.com/qsjwcI7RrX

— Christian Aid (@christian_aid) December 27, 2021

Pühapäev, 26. detsember

La Palma vulkaanipurse kuulutati lõppenuks. 19. septembril alanud vulkaanipurse Hispaania La Palma saarel hävitas 1300 hoone ja sadu aakreid põllumaad. Vulkaani tegevuse pärast pidi evakueeruma üle seitsme tuhande inimese. Kolm kuud kestnud vulkaanipurse on saare ajaloo pikim ning viimati purskas vulkaan 1971. aastal.

Allikas: BBC

Tres meses. #LaPalma pic.twitter.com/mJoFS8Mzw2

— Mónica Carrillo (@MonicaCarrillo) December 20, 2021

Reede, 24. detsember

USA pikim naftalekke vaidlus on lõpule jõudmas. 17 aastat tagasi, 2004. aastal põhjustas orkaan Ivan ettevõtte Taylor Energy offshore nafta puurtorni kukkumise, mis omakorda tekitas veealuse mudalihke ja kahjustas kuutteist naftakaevu ühendavaid torusid. Leke kestab siiani ja vette on jõudnud üle sadade tuhandete liitrite naftat, kuna ettevõtte sõnul ei saa nad kuueteistkümnest kaevust seitset kinni panna. Nüüd nõustus ettevõtte maksma 43 miljonit dollarit koristustööde, trahvide ja kahjude katteks ning kandma veel lisaks 432 miljonit dollarit USA siseministreeriumile naftalekete koristusfondiks.

Allikas: The Guardian

When I first started covering oil, one of my jobs was checking a weekly report of oil spills in the U.S. and without fail, every week for literarily years, there was an entry for Taylor Energy, which has an oil well in the Gulf of Mexico that is STILL LEAKING. pic.twitter.com/jKzvaGumQu

— Catherine Traywick (@ctraywick) December 22, 2021

Teisipäev, 21. detsember

Prantsuse Püreneede ühest mäetipust leiti mikroplasti, mis võis sinna jõudmiseks ületada tuhandeid kilomeetreid, kasutades lennuteena troposfääri kiirelt liikuvat osa, mida nimetatakse ka vabaks troposfääriks. Varasemalt arvati, et mikroplast rändab ainult troposfääri madalamas osas, kuid nüüd on tõendeid, et mikroplasti reostus võib troposfääri “kiirteed” kasutades jõuda ka maakera kõige eraldatumatesse piirkondadesse.

Lähemal uurimisel leiti, et leitud mikroplasti osakeste suurus jääb 5 ja 20 mikromeetri vahele – suurus, mida on lihtne sisse hingata ja mis võib hingamisprobleeme tekitada – ning enim leiti polüetüleeni, mida kasutatakse näiteks plastpakendite valmistamiseks. Mikroplast võis Püreneedesse jõuda nii USAst, Kanadast, Põhja-Aafrikast, Ühendkuningriikidest, Vahemerest kui ka Atlandi ookeanist.

Allikas: New Scientist

Scientists from French national research institute CNRS found microplastics in air samples from the French Pyrenees, nearly 10,000 feet above sea level

Read the full thread: https://t.co/9DsN1HlEf9 pic.twitter.com/TtmjqPI6B1

— NowThis (@nowthisnews) December 26, 2021

Esmaspäev, 20. detsember

Himaalaja liustikud sulavad erakordsel kiirusel. Ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringus leiti, et Himaalaja jääkate on viimase 40 aasta jooksul sulanud kümme korda kiiremini kui eelnenud seitsme sajandi jooksul. Himaalaja on maailma kolmas suurim liustikujää talletaja Antarktika ja Arktika järel. Sulamine ohustab Lõuna-Aasias miljonite inimeste põllumajandust ja veevarusid ning panustab mere veetõusu, mis ohustab rannikukogukondi üle terve maailma.

Allikas: CNBC