Päevatoimetaja:
Margus Hanno Murakas

LIS, WHIT & THE NFL Seitsmeteistkümnes nädal. Betty White was the best

Foto: Kuvatõmmis videost
Copy

“I believe it is 1,000 percent working; I just know no one can see it,” ütles Carolina Panthersi peatreener Matt Rhule peale järjekordset kaotust möödunud pühapäeval. Ma võin nimetada, millistel meeskondadel päriselt asi töötab ja fucking kõik näevad seda, sest need tiimid on sel hooajal divisjonide võitjad: Kansas City Chiefs (11-4, AFC West), Green Bay Packers (12-3, NFC North), Dallas Cowboys (11-4, NFC West), Tampa Bay Buccaneers (11-4, NFC South). Lisaks on playoffides koha kindlustanud Los Angeles Rams (11-4, NFC West) ning Arizona Cardinals (10-5, NFC West). Nende klubide fänn olla on praegu mõnus, soe, pehme tunne. Panthers? Not so much, nah.

Aga hüva, vaatame algatuseks, mis möödunud nädalal juhtus. Dallas küttis Washingtonile 56-14 sauna, nii rünne kui kaitse had a day – Micah Parsons murrab mängujuhte nii, mis mühiseb ja Trevon Diggs on hooaja peale vahelt võtnud ei rohkem ega vähem kui 11 söötu. Dallase kaitse skooris möödunud pühapäeval kaks touchdowni ning rünne neli, okei? See on normaalne tiim, championship stuff. Buffalo sai 33-21 jagu New England Patriotsist ning seda nii, et Josh Alleni lemmiksihtmärgid platsil polnudki, aga söödumäng sellest põrmugi ei kannatanud – 47 viskest koorus kolm touchdowni ning kui üldse midagi Allenit painama võis jääda, siis see, et vormistamata jäi vähemalt teist sama palju veel. Normaalne tiim, ei ole vahet, kas mängid esimese koosseisuga või number kahtedega, ikka tugev ja tasemel.

Nii, vaatame edasi. Cincinnati Bengals võitis Baltimore Ravensit tulemusega 41-21 ning jah, olgu, Ravensi QB Lamar Jackson ei mänginud ja paljud teised samuti mitte, aga Joe Burrow viskas Cincy eest 525 jardi ja neli touchdowni ja täpselt niimoodi üks normaalne tiim teebki kui vastane run game lukku paneb. Kansas City Chiefs oli 36-10 üle Pittsburgh Steelersist ning Steelersi kümme punkti võinuks vabalt olematagi jääda, sest karjääri lõpusirgel tatsuv Big Ben (Ben Roethlisberger) viskas kaks interceptionit ja alles mõni minut enne mänguaja lõppu, kui tablool seisis 36-3 Kansase kasuks, suutis Steelersi mängujuht viimaks touchdown söödugi anda. Chiefsi QB Patrick Mahomes seevastu viskas vasakule ja paremale, kokku kolmele skoorijale ning seda kõike ilma tight end Travis Kelceta. Normaalne tiim, noh.

Mida tegi siis Carolina Panthers Tampa Bay Buccaneersi vastu eelmisel pühapäeval kui Tom Brady oli ilma Mike Evansi, Chris Godwini ja Leonard Fournetteita? Mitte kuradi midagi normaalset ei teinud. Tampa offense lükkis tabloole punkte igal veerandajal (vastavalt 7, 12, 10 ja 3) ja defense murdis seitse (!) korda maha Carolina mängujuhte. Just juhte, sest nagu college football coach muiste, otsustas peatreener Matt Rhule, et oleks hirmus huvitav mõte proovida, mis saab kui vaheldumisi mängivad QB Cam Newton ja Sam Darnold. Ja sai muidugi see, et mäng lõppes oksetulemusega 6-32. Tõesti väga põnev.

Betty White, folks. Yes we all know by now that we lost this classy, animal-loving, funny, warm soul on New Year's eve at the perfect age of 99, weeks shy of her 100th birthday. She was all set to grace the cover of People magazine ahead of her January 17th birthday, but the universe said no. It's funny. In a time where people can't agree on anything - literally, nothing - they could all agree that Betty White was the best. Whether they grew up with her on Golden Girls like me, or whether they liked her because early on she was an LGBTQ ally, or because of all the work she did for animal advocacy groups, or because she was just kind and funny and didn't take herself too seriously and was just a normal human person, everyone and I mean everyone could agree that Betty White was a living treasure.

The Golden Girls has always been like football to me. The perfect background noise if I'm doing other things, or the perfect thing to zoom in on while blurring the rest of the world out. Visual and audible comfort food. I liked it because they talked about real things like AIDS and opiate addiction and getting old and feeling alone and the innately complicated relationships you have with family members. I mean the reason they all lived together was because they couldn't afford to otherwise. See? Real. I think my point is this: we as a society loved Betty White. She was a beacon of light and hope, if you will. Anyway, y'all have no idea, when I say Cam Newton was a football god among gods in his 2015 Super Bowl run with the Panthers, I mean it. Having Betty White give you a public shoutout is fucking monumental. Please see Exhibit A:

Sel pühapäeval on üks põnev mäng kindlasti Bengals vs Chiefs, kui Cincinnatil on võimalus AFC North esimene koht lukku panna. AFC West võitja Kansas Cityl on vöö all kaheksa järjestikkust võitu, nii et see matš on Joey Burreaux ja Cincinnati tõehetk. “We could be in for a shootout Sunday,” arvas üks ajakirjanik, ja küllap asja eest – Bengals on näidanud, et vastase kaitsetaktikaga kohanemisega pole ründel probleeme ning kui ei saa mööda maad, minnakse läbi õhu ja vastupidi. Igatahes saab olema huvitav näha, mida suudab Chiefsi kaitse Cincy õhumängu vastu, kas õnnestub kinni parkida RB Joe Mixon ja run game, või jääb peale Bengalsi isu, et mitte öelda raevukas nälg postseason järele, kuhu neil seitse aastat asja pole olnud.

Indianapolis Colts läheb vastamisi Las Vegas Raidersiga ning paneks võiduga lukku playoff koha, Raidersil on postseasoni teoreetilise võimaluse elushoidmiseks muidugi ka võitu vaja. Ent ilmselt tuleb siit pigem defensive battle ning suurt söödumängu ei näe, seda enam, et Coltsi mängujuht Carson Wentzi mängustaatus pole veel sugugi kindel ja võib juhtuda, et platsile jookseb tema asemel hoopis rookie Sam Ehlinger. Raidersi QB Derek Carr pole terve detsembrikuu jooksul suutnud ülemäära resultatiivne olla ja ilmselt usaldatakse pühapäevalgi otsustavatel hetkedel pigem running back Josh Jacobsit. Colts paneb vähemalt sama suure panuse enda RB Jonathan Taylori peale ja nii need kaks tiimi küllap maad mööda vastastikku rassima hakkavad.

Kõva lahing tõotab tulla ka NFC rivaalide vahel kui Dallas Cowboys mängib kodus Arizona Cardinalsi vastu ja peab pingutama oluliselt rohkem kui möödunud nädalatel. Cardinalsi QB Kyler Murray mahamurdmine või tema söötude vahelt lõikamine on Dallase detsembrikuu vastastega võrreldes teine level ja kui Cowboys sellega hakkama saab, on põhjust uskuda, et meeskond on võimeline tegema sama NFC valitsejate Tampa ja Green Bay, ehk vastavalt Brady ja Aaron Rodgersi vastu, kes mõlemad vanameistritele kohaselt mõnusas hooajalõpu sõiduvees.

Aga. Aga, aga, aga. Noored, uljad ja näljased tiimid playoffides võivad veteranidele tuule alla teha küll. NFC poolt hoian niisiis pöialt Dallasele ja AFCs kuulub mu süda kindlalt Joe Burrow Cincinnatile. Järgmised kaks pühapäeva ehk NFLi 2021. tavahooaja viimased mängud annavad aimu, kes kummagi konverentsitiitli eest mõõtu võtma hakkavad ning kas Cowboys ja Bengals suudavad näidata, et võivad toime tulla ka keerulise vastasega.

Lis, Whit & The NFL on iganädalane artiklisari Ameerika jalgpallist, muuhulgas tuleb juttu fantasy football liigast, tutvustame NFLi meeskondi ja mängijaid ning teeme panuseid tulemustele - often stupid, sometimes lucky.

Tagasi üles