Päevatoimetaja:
Margus Hanno Murakas

KESKKONNAKIRI Miks põles Colorado? Ja kus toimub Icemaggedon?

Vaade mahapõlenud Colorado naabruskonnale // A view of a Boulder County neighborhood that was destroyed by a wildfire is seen from a Colorado National Guard helicopter during a flyover by Gov. Jared Polis on Friday, Dec. 31, 2021. Tens of thousands of Coloradans driven from their neighborhoods by a wind-whipped wildfire anxiously waited to learn what was left standing of their lives Friday as authorities reported more than 500 homes were feared destroyed. (Hart Van Denburg/Colorado Public Radio via AP, Pool) Foto: Hart Van Denburg
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 3. jaanuar

Kahe nädala taguses keskkonnakirjas kajastatud Malaisia üleujutused kestavad siiamaani. Eile tabas seitset osariiki taaskord suured üleujutused, mistõttu pidid tuhanded inimesed evakueeruma. Kahe nädala jooksul on oma kodudest pidanud lahkuma kokku 125 490 inimest, kellest 117 700 on saanud tagasi koju pöörduda. Üle kaheksa tuhande inimese on siiani abikeskustes. Üleujutustes on surnud 50 inimest ning kaks on veel kadunud.

Allikas: CNN

Pühapäev, 2. jaanuar

Neljapäeval vallandus USAs Colorado osariigis Boulderi maakonnas maastikupõleng, mis sundis tuhandeid inimesi oma kodudest evakueeruma. Ametnike sõnul oli põleng laupäevaks maha põletanud 991 majapidamist, mis on maakonna ajaloos rekordiline arv maastikupõlengule kaotatud kodusid. Pühapäevaks oli kindel, et kadunud on kaks inimest, kes elasid majades, mis tuleroaks said, kuid otsingud jätkuvad. Kulutuli põles umbes 25 ruutkilomeetri suurusel alal. Tuld aitas kustutada reedel langema hakanud lumi. 

Juba praegu on põlengut seostatud kliimamuutusega, sest talvel reeglina maastikupõlenguid ei toimu ning eriti Boulderi maakonnas, mis on tavaliselt detsembriks lumega kaetud. Kuid möödunud poolaastal nägi Colorado osariik rekordiliselt vähe sademeid – septembrist detsembrini sadas alla 30 korda väiksem kogus lund kui tavaliselt. Praegu pole veel teada, kuidas täpselt põleng alguse sai, kuid on teada, et väga tugev tuul puhus tule nõnda kiirelt ja laialt levima.

Allikas: The GuardianCNBCReuters

Laupäev, 1. jaanuar

Prantsusmaal jõustus seadus, mis keelab pea kõiki värskeid puu- ja köögivilju plasti pakendamast. See on osa riigi plaanist olla 2040. aastast ühekordse plasti vaba. 2021. aastast keelas Prantsusmaa ühekordsed kõrred, topsid ja söögiriistad ning polüstüreenist toidukarbid. 2022. aasta toob prantslaste avalikele ruumidele kohustuse paigaldada joogivee kraanid, et plastpudelite kasutust vähendada, ajalehed ja -kirjad tuleb saata ilma plastümbriseta ning kiirtoidukohad ei tohi anda einega kaasa tasuta plastmänguasju.

Allikas: BBC

Laupäev, 1. jaanuar

Ajakirjandusse lekkis Euroopa Komisjoni eelnõu visand, millega plaanitakse nimetada osa maagaasil töötavatest elektrijaamadest ja tuumajaamadest rohe- või üleminekuinvesteeringuteks, kui need vastavad teatud tingimustele. Näiteks siis, kui tuumajaama või maagaasil töötava elektrijaama ehitamine tähendab, et suletakse mõni kivisöel töötav elektrijaam.

Eelnõu järgi teeb tuumajaamadesse ja maagaasi jaamadesse investeerimise roheliseks see, et need on ülemineku tegevused. Ehk kuigi need ei ole täielikult jätkusuutlikud, on nende heitmed madalamad kui tööstuse keskmine ning aitavad puhtale energiale ülemineku jooksul siiski vähendada emissioone. Euroopa Komisjon arutab ja otsustab selle üle eeldatavasti jaanuaris.

EURACTIVile lekitatud eelnõud järgi saab tuumajaama investeeringud rohelise sildi, kui projektil on olemas plaan, koht ja eelarve tuumajäätmetest ohutult vabanemiseks ning kui jaam saab ehitusloa enne 2045. aastat. Maagaasil töötavatesse elektrijaamadesse investeerimine saab rohelise sildi, kui jaam toodab ühe kilovatt-tunni kohta alla 270 grammi süsihappegaasi, kui see hakkab asendama mõnd saastavamat fossiilkütustel toimivat elektrijaama ning kui jaam saab ehitusloa 2030. aasta 31. detsembriks.

Allikas: EURACTIV

Reede, 31. detsember

Mil Eestis vaieldakse siiani, kas ehitada tuumajaam, liiguvad mõned teised tuumaenergiast just eemale. Üks neist on Saksamaa, kes uusaasta hakul, vana-aasta õhtu keskööl lülitab välja kolm oma siiani töötanud kuuest tuumajaamast. Tuumajaamade sulgemise plaani pani paika kantsler Angela Merkel juba 2011. aastal. Allesjäänud tuumajaamad suletakse 2022. aasta lõpuks. Ühe uusaastal suletud tuumajaama kodulinna endise linnapea sõnul läheb aga veel 50 aastat, et jaamast kogu radioaktiivne materjal eemaldada, ning Saksamaa valitsus veel otsib variante tuumajäätmete pikaaegseks hoiustamiseks.

Saksamaa on oma energiavajaduste tähelepanu pööranud taastuvenergia poole, mis moodustab riigi energiasegust ehk erinevatest allikatest tulnud koguenergiast umbes poole. 2020. aastal moodustas tuumaenergia sellest kaheksandiku. Fossiilkütustel põhinev energia moodustab energiasegust umbes veerandi, kuid kivisöel töötavad elektrijaamad plaanitakse samuti sulgeda, küll aga alles 2038. aastaks. Tuumajaamade sulgemine on tekitanud ka palju diskussiooni selle ümber, kuidas Saksamaa neist tulnud energiat asendama hakkab, ning kriitikud on väljendanud kahtlust, et alternatiivid palju rohelisemad on. 

Allikas: Euro News

Kolmapäev, 28. detsember

Teisel jõulupühal mõõdeti Alaskal Kodiaki saarel 19,4 kraadine temperatuur. See on üle 10 kraadi soojem kui piirkonna eelmine rekord, mis mõõdeti aastal 1984. Samal ajal sadas tavaliselt sademeteta Alaska keskosas rekordiliselt palju lund, millele järgnes valingvihm, mis omakorda kiirelt külmus ja piirkonna pea täielikult jääga kattis. Seda sündmust kutsutakse meedias kurjakuulutavalt ka «icemaggedon'iks» Teistes piirkondades mõõdeti ühtesid madalamate temperatuuridega päevi sajandi jooksul.

Allikas: Sky NewsBBC

Tagasi üles