NÄITA MULLE LUGU ⟩ Uku Masingu salapärane käsikirjaline koraan

Neljas peatükk sarjast "Näita mulle lugu" kõneleb Uku Masingu ja Jaan Kaplinski valduses olnud käsikirjalisest koraanist, mille tegelik saamislugu hoiab end salajas.

Moslemitest abielupaari Kristi Ockba ja Steven Vihalemi valduses olev väärika välimusega ja narmendamisele kalduv nahkköide jõudis nendeni möödunud aastal Toomas Jürgensteini kaudu, kes on Tartu Linnavolikogu liige ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniloo ja filosoofiaõpetaja.

"Ta võttis meiega ühendust ja teatas, et on selline koraan, mille tema olevat saanud Jaan Kaplinskilt palvega toimetada see moslemite kätte," selgitab Vihalem ja lisab: "Kaplinski omakorda olevat saanud selle Uku Masingult. Sellega meie teadmised tolle käsikirjalise köite päritolu kohta ka piirduvad, millest on üpris kahju."

Kui alguses lepiti kokku, et koraan toimetatakse Eesti Islami Keskusesse, siis sellega lähemalt tutvudes muutus suhtumine kõhklevaks. Asi nimelt selles, et sealsete, peamiselt väljastpoolt Eestit pärit kogukonnaliikmete jaoks ei ole Uku Masingul või tema rollil meie religiooniloos erilist tähendust, mistõttu peab Vihalem seda pigem oluliseks materjaliks Masingu uurijatele. Koraanina pole too materjal samuti terviklik. Kristi hinnangul paistab see sisaldavat Jā sīni peatükki.

Uku Masing (11.08.1909-25.04.1985) oli eesti polühistor, kes on tuntud oma tegevuse ja töö poolest teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkondades.

Jaan Kaplinski (22.01.1941-08.08.2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof.

Richard Holloway "Väike religiooni ajalugu" kirjeldab koraani kui midagi, mille tõttu islam judaismist ja kristlusest vast kõige enam eristub. Kuigi üsna tüüpiliselt peetakse seda n-ö islami piibliks, on piibli ja koraani vahel siiski väga olulised erinevused. Piibel nimelt on raamatute kogu, mille on sajandite jooksul tasapisi kokku pannud paljud kirjutajad ja toimetajad. See sisaldab küll ka ilmutusi, kuid on siiski loodud inimeste poolt. Koraan aga on moslemite jaoks Jumala mõte maisel kujul ehk siis midagi sama püha, nagu Jeesus Kristus kristlastele. Jumala mõtteid tsiteeris omal ajal Muhammadile ingel Gabriel nägemuste käigus, tema omakorda tsiteeris neid oma kuulajatele, kes hiljem need nii kirja panid, sageli ka suuliselt edasi andsid.

Koraan kolmel kujul. Haljand Udami tõlgitud eestikeelsena, araabiakeelne miniatuurne ning Uku Masingu käsikirjaline versioon Foto: Kaido Veski / Ypsilon

Steveni sõnul pole ka tänapäeval sugugi haruldane, et pühendunud moslemitel koraani kõik 114 peatükki ehk suurat peas on.

"Näiteks seisad palvereas, imaam loeb midagi, eksib, ja rahva seast kaks-kolm inimest hüüavad paranduse vahele," toob ta näite. "Sa võid maailmast hävitada kasvõi kõik paberkujul koraanid, kuid see säilib inimestes edasi." Kas käsitsi ümber kirjutamine võib moslemi jaoks olla mingi eraldi eesmärk? "Pigem ei," vastab Vihalem ja arutleb, et võib olla on keegi selle hoopiski mingisuguse välise motivatsiooni tõttu või endale seatud väljakutsena peast paberile pannud. Äkki Masing ise? Mine võta kinni...

Nagu juba mitmel korral märgitud sai, on pühakiri käsikirjaline, võhiku jaoks üsna korrektse, st läbivalt stabiilse käekirjaga. Mingisuguseid vihjeid päritolule või muid ääremärkusi silma ei jää, kuigi paari kohta oleks keegi justkui lillekesi kritseldanud. Kaaned on pehmest pruunist nahast, välimistel külgedel paistavad mõned pressitud mustrid. Kaante siseküljed on suurel määral purunenud või kadunud. Suur osa lehti on lahti, ilmselt on ka nende järjekord segamini.

Tõenäoliselt on eelpool mainitud pühadus põhjuseks, miks Jaan Kaplinski selle konkreetse käsikirja moslemitele toimetada otsustas – koraani või selle osa, nagu ka mida iganes muud, millel Allahi või Muhammadi nimi, olgu see nii räbaldunud kui tahes, niisama minema visata ei või. Steven toob muiates näite, et ka islamimaailm pole plastikultusest puudutamata jäänud: "Ramadaani ajal võivad paljud kohad olla erinevaid plastmassist jubinaid täis, umbes nagu kristlastel jõulude ajal. Häda on selles, et neid jubinaid ära visata ei või, kuna neil on mingid pühad tekstid peal. Heal juhul võiks kõne alla tulla matused."

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaale, kes suhtles Masinguga tema viimasel tosinal eluaastal üsnagi regulaarselt, tekitab kirjeldus kõnealusest koraanist kahetisi tundeid: "Meil oli temaga muuhulgas küll ka koraanist juttu, kuid mulle ei meenu, et ta oleks kunagi maininud, et tal mõni koraani käsikiri oleks olnud. Kui ta kasutas, siis ikkagi trükiväljaannet," sõnab ta telefonitsi ja lisab, et ega ka Kaplinski midagi sellist talle ei maininud. "Mis aga ei tähenda, et ühtki nendest väidetest kahtlaseks võiks nimetada või et tegemist ei saaks olla väga põneva eksemplariga. Ilmselt tasuks esmajärjekorras paluda mõnel haruldaste raamatutega tegeleval eksperdil tolle käsikirja ligikaudne vanus määrata."

Nii jääbki meie seekordne lugu vähemalt esialgu suurel määral mõistatuseks.