VENEMAA VALMISTUB ⟩ Ülevaade Ukraina piiri äärde kogutud sõjatehnikast. Esimene osa — soomukid
9. veebruar 2022, 20:25
Vene vägede ja sõjatehnika koondumist Ukraina piiri äärde peetakse suurimaks, mida Euroopa on näinud alates teise maailmasõja lõpust. Üle Venemaa hakati mööda raudteed tehnikat kohale toimetama juba oktoobri lõpust ning sotsiaalmeediasse postitatud kaadrid rongidest on võimaldanud viimased neli kuud asjatundjatel monitoorida sõjatehnika koondumist Ukraina piirile. Ypsilon annab detailse ülevaate militaartehnikast, mida on nähtud rongidel võikonvoide kaupa Ukraina piiri poole liikumas või paiknevad okupeeritud Krimmis või Valgevenes. Just selle popurrii militaartehnikaga seisavad ukrainlased invasiooni korral silmitsi. Esimeses osas on vaatluse all soomukid.
Vene relvajõud on tänaseks Ukraina piiri äärde ja Valgevenesse kuhjanud ligi poole oma tegevväest, mida peetakse üheks maailma suurimaks ja võimekaimaks. Pärast sissetungi Gruusiasse viidi läbi sõjaväereform, mille käigus loodi Батальонная тактическая группа, lühendatult BTG ehk pataljoni taktikaline rühm – kombineeritud relvastikuga manööverüksus, mida hoitakse kõrge valmisoleku tasemel.
BTG suurus on 600–800 sõdurit, lisaks umbes kümme tanki, 40 soomukit, millele on toetuseks lisatud õhutõrjet, kaugtule võimekus või sapöörüksused, millele keskenduvad artikliseeria järgmised osad.
Eelmise aasta augustis väitis Vene kaitseminister Sergei Šoigu, et Vene armees on umbes 170 BTG’d. Viimaste luureandmete kohaselt on Ukraina piiri ääres kohal 83 BTG’d ning piiri äärde liikumas veel 14, mis toob koguarvuks ligi 100 BTG’d ehk üle poole Vene maavägedest. BTG on väga mitmekülgse võimekusega väehulk, millega on võimalik korraldada suuremahulist invasiooni Ukrainasse ja okupeerida senisest veelgi rohkem territooriumi.
Ukraina sõjavägi on võidelnud BTG’de vastu nii Mariupoli lahingus 2015. aasta veebruaris kui ka Donetski lennujaama piiramisel veidi varem. Keegi ei tea, mida kavatseb järgmisena teha Ukrainat oma vasalliks pidav Vladimir Putin, kes on ühtlasi ka Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja. Ent ülevaade koondatud vägedest võib anda vastuse selle kohta, kas Putin taaskord blufib või tõesti veerevad Vene tankid varsti üle Ukraina piiri.
Iveco LMV Rys
Itaalia päritolu kerge mitmeotstarbeline soomusauto. Originaalis kannab nime Iveco LMV, Vene armeele toodetud mudelid ka nime Rys. Soomusauto kasutab modulaarseid soomuspakke, et oleks võimalik kohandada oma kaitsevõimekust vastavalt olukorrale. Miinikaitse otstarbel on kliirens 493mm ning soomuspõhi V-kujuline, et kaitsta autosolijaid miiniplahvatuse eest. Itaalia relvajõud kasutasid Iveco LMV’sid edukalt Afganistanis ja Liibanonis.
Rys kaalub 6,5 tonni ja sõltuvalt mudelist mahutab kuni seitse sõdurit. Kõike seda liigutab 182 hobujõuline mootor ja kuuekäiguline automaatkast, mille koostööl saavutatakse tippkiirus umbes 120 km/h.
BMD seeria soomukid
Nõukogude Liidus valmistatud lahingumasinad, mis on peamiselt suunatud õhudessantvägedele. Võrreldes suuremate BMP soomukitega, on BMD väiksemad ja kergemad, et oleks võimalik neid lennukist langevarjudega alla kukutada. Ukraina poole teel olevatel rongidel on nähtud BMD-2, BMD-4M ning BTR-MDM soomukeid.
Amfiibvõimekusega BMD-2 võeti teenistusse 1985.aastal, kuhu on see ka tänaseni jäänud. BMD-2 mahutab kandma nelja meeskonnaliiget ja nelja jalaväelast, keda kaitseb 10-15mm paksune soomus. Relvastusse kuulub 30 mm kahur, juhitav tankitõrjeraketisüsteem ja 7.62mm kuulipilduja. Mootoriks on 15,9 liitrine V6 mootor, millel on 241 hobujõudu. Pinnatud teedel on tippkiirus 80 km/h, maastiku peal 40 km/h ning vees 10 km/h. Soomuk kaalub 11,5 tonni.
BMD-2’si leidub ainult Ukraina ja Vene armees. Ukrainlastel on neid umbes 70, Vene tegevvägedel ligi 850 ja reservis üle 1500. Donbassi sõjas kasutasid neid mõlemad pooled.
Around half a battalion's worth of a VDV battalion with BMD-2 vehicles. 868/https://t.co/U0bNmMc8bO pic.twitter.com/vJPkoeBzG3
— Rob Lee (@RALee85) January 28, 2022
BMD-4M on viimase generatsiooni soomukid, mida on toodetud alates 2004.aastast. Tegemist on ühe kergeima ja raskemini relvastatud soomukiga oma klassis. Relvastusse kuulub 100 mm automaatkahur, üks 30 mm kahur ja 7.62 mm kuulipilduja. Diiselmootor toodab 450 hobujõudu, soomuk kaalub 13,6 tonni ning mahutab 3 meeskonnaliiget ja 5 jalaväelast. Tippkiiruste poolest on BMD-4M väga sarnane oma eelkäija BMD-2’ga, kuid väga palju parema kiirendusega. Ka BMD-4M’l on amfiibvõimekus.
Vene sõjaväelennuk Il-76 suudab tassida kahte BMD-4M, mis lükatakse lennukist välja koos meeskonnaliikmete ja reisijatega, kes istuvad terve õhulennu soomukis sees ning maandudes on koheselt valmis lahingutegevusest osa võtma.
Identifitseeritud on ka nii mere- kui ka õhudessantväelastele mõeldud soomustransportöör BTR-MDM, mis baseerub BMD-3’l. Esimest korda näidati seda avalikkusele 2015.aasta mais Võidupühaparaadil Moskvas. Relvastuses on 7,62 mm või 12,7 mm kuulipilduja ning mõlemal poolel soomukit on suitsugranaadiheitjad. Alumiiniumsoomus pakub kaitseb käsitulirelvade ja mürsukildude eest.
BMP seeria soomukid
BMP-tüüpi jalaväe lahingumasinad on levinuimad soomukid maailmas, mida venelastel on kolm generatsiooni. BMP eesmärk on olla transpordivahend jalaväe kiireks toimetamiseks üle Lääne-Euroopa lahinguväljade ja jõgede. Soomus on piisav käsitulirelvade peatamiseks, kuid jääb nõrgaks raketiheitjate ja miinide vastu. Peamiselt päästab BMP’d kiire manööverdamine ja madalus. Ka BMP’l on amfiibvõimekus, kuid reaalses konfliktis ei ole seda praktiliselt kasutatud – kitsaste roomikute tõttu on kiirus vees „ujudes“ madal ning kaldalt tagasi maa peale on raske saada, sest kiirelt liikuvad kitsad roomikud võivad ennast hoopis mutta kinni freesida.
Ukraina poole teel olevatelt rongidelt on tuvastatud BMP-1, BRM-1K, BMP-2, BMP-2K, BMP-3 ja BMP-3M soomukeid.
BMP-1 on Nõukogude armees olnud kastusel alates 1966. aastast ning toodetud on neid üle 20 000. Kasutusel on need ka India, Poola ja Hiina armees ning sõjategevust on need näinud Afganistanis ja Süürias. Kaalub 13,2 tonni, kaitset kolmele meeskonnaliikmele ja kaheksale reisijale pakub 6 kuni 33 mm paksune keevitatud ja valtsitud teras. Relvastusse kuulub 73 mm sileraudne kahur, juhitav tankitõrjeraketisüsteem ja 7,62 mm kuulipilduja. Pinnatud teel tippkiirus 65 km/h, maastikul 45 km/h ja vees umbes 8 km/h.
BRM-1K (K tähistab komandirskaya ehk staabiside) on BMP-1’l baseeruv luuresoomuk, millele on lisatud täiendatud staabi- ja sidevõimekus koos maapealse seireradariga ning erinevad tuvastusvahendid, näiteks miini-, raadioside- ja kemikaalide tuvastamise seadmed. Lisaks kuus 81 mm kahurit suitsugranaatide välja tulistamiseks ja varustusse kuuluvad ka 50 mm signaalraketid, mida õhku tulistades on võimalik lahinguvälja valgustada.
1973. aastal Yom Kippuri sõjas Iisraeli ja araabia riikide koalitsiooni vahel andsid tunda BMP-1 nõrkused. 73 mm kahur osutus ebatäpseks kaugustes üle 500 meetri, tankitõrjesüsteem raskesti juhitavaks ning soomus külgedel ja taga liiga õhukeseks. Nende teadmiste põhjal asuti kavandama järgmise generatsiooni soomukit ehk BMP-2, mida on tänaseks toodetud Vene sõjaväe jaoks üle 40 aasta ja osalenud konfliktides Kagu-Aasiast Aafrikani.
Peamiste muutustena võeti põhirelvaks hoopis 30 mm kahur, uuem versiooni tankitõrje süsteemist ja paksem soomus. BMP-2 põhineb oma eelkäijaga samal raamil, kuid on raskem, aga ka võimsama mootoriga kompenseerimaks suuremat massi, mille tulemusel on see peaaegu identse jõudlusega.
BMP-2K staabisoomuk on teistest eristatav rohkete antennide poolest. Soomuk on varustatud võimsamate raadiosüsteemidega. Meeskond koosneb kuuest liikmest.
BMP-3 on üks võimsaima relvastusega jalaväe lahingmasinaid. Teenistusse jõudis see 1990. aastal. Soomuki tornis paikneb 100 mm kahur, millega on võimalik välja tulistada ka juhitavaid tankitõrje rakette, 30 mm topelttoitega kiirlaskekahur ja 7,62 mm kuulipilduja, mida on soomuki eesotsas veel kaks tükki. BMP-3 laskeulatus on 4 kilomeetrit, tankitõrje rakettide puhul 5-6 kilomeetrit
Lisaks paksule alumiiniumsoomusele on BMP-3 varustatud ka reaktiivsoomusega, mis kaitseb erinevate õlalt tulistatavate granaadiheitjate eest ning ühe kaitsemeetmena võib BMP-3 tekitada enda ümber ka tossupilve.
BMP-3 IFVs from the Southern Military District's 150th Motorized Rifle Division at the Kadamovsky training ground in Rostov. 257/
— Rob Lee (@RALee85) December 11, 2021
Photos: Сергей Пивоваровhttps://t.co/aoehTLGg6E pic.twitter.com/RkiEu22LZK
BMP-3 kaalub 18,7 tonni, soomukit liigutab edasi 500 hobujõuline diiselmootor. Pinnatud teedel on tippkiiruseks 72 km/h, maastikul 45 km/h ja vees 10 km/h. Soomuk mahutab kolm meeskonnaliiget ning vajadusel kuni üheksa jalaväelast. BMP-3M on moderniseeritud (sellest lähtuvalt ka 3M) versioon, millel on võimsam, 660 hobujõuline mootor, uuendatud elektroonika, uuem juhitav tankitõrjeraketisüsteem uute sihikutega ja termokaamera.
BTR seeria
BTR-82 on amfiibvõimekusega kaheksarattaline soomustransportöör. See on edasiarendus BTR-80’st, mis jõudis Nõukogude Liidu armeesse 1985. aastal. BTR-82 prototüüpi näidati avalikkusele esimest korda 2009. aasta novembris – tugevama soomusega, modernsemate navigatsiooni- ja öövaatlusseadmetega ning võimsama 300-hobujõulise mootoriga, millel on oma eelkäijast 40 hobujõudu rohkem. Relvastusse kuulub 14,5 mm kuulipilduja.
Rongidel on nähtud ka BTR-82A, mis on edasiarendus BTR-82’st. Relvastusse kuulub 30 mm kahur koos 7,62 mm kuulipilduja. Meeskonda kuulub kolm meest, soomuk mahutab tassima veel seitset sõdurit. Soomuk kaalub 14,5 tonni ja tippkiirus on 80 km/h.
Rongidelt on tuvastatud ka staabisoomuk R-149BMR, mis põhineb BTR-80’l ning on varustatud rohkete raadio- ja kommunikatsioonisüsteemidega.
Samasse nimistusse kuulub roomikutega BTR-D soomustransportöör, mis pärineb 1974. aastast. Põhineb BMD-1 dessantvägede soomuki raamil, kuid on pikem. Kaalu kokkuhoidmise eesmärgil on kastutatud väga õhukest alumiiniumsoomust, mis kaitseb ainult käsitulirelvade ja suurtüki kildude eest. Soomukisse mahub lisaks juhile 12 sõdurit. Relvastusse kuulub vaid kaks 7,62 mm kuulipilduja, mis on paigaldatud ettepoole. Paigaldatud on ka laskeavasi, mis võimaldavad sõidukites olevatel sõduritel välja tulistada. Mootoriks on 240 hobujõuline V6 diiselmootor manuaalkastiga, mis pinnatud teedel suudab tippkiiruseks saavutada 62 km/h. Amfiibvõimekusega, vees liigub kasutades jugakäitureid ehk vesiturbiine.
9P152 Kornet-T
Tankitõrje soomuki 9P152 Kornet-T relvastusse kuulub kaks Kornet-T juhitavat tankitõrjeraketisüsteemi. Kandesõiduk baseerub varasemalt mainitud BMP-3 raamil. Soomuk on teenistuses alates 2012. aastast. Meeskond koosneb kahest mehest. Lisaks tankidele on võimalik sellega rünnata ka kaitserajatisi ja madalalt lendavaid helikoptereid. Kuna paralleelselt on kasutuses kaks raketisüsteemi, saab tulistada korraga kaks raketti nii ühe kui ka kahe erineva sihtmärgi pihta.
Soomuk kannab endaga kaasas kokku 16 raketti. Raketid töötavad tulista-ja-unusta meetodil ning rakette paaris lastes on need suutelised hävitama ka kõige modernsemaid tanke. Laskeulatus on normaaltingimustes 5500 meetrit, ööpimeduses 3500 meetrit.
Kaalub ligi 18 tonni ning sõidukiiruste ja jõudluse poolest identne BMP-3 soomukitega. Ka 9P152 Kornet-T puhul võib spekuleerida, et uuemad mudelid jagavad BMP-3M’ga samu 660 hobujõulisi mootoreid.
MT-LB
See 60ndatest pärit mitmeotstarbeline amfiibne soomustatud vedukmasin on suure tõenäosusega üks vanimaid tehnikaühikuid, mida on Ukraina piiri äärde saadetud. Algselt haubitsate vedajatena kasutatud MT-LB’d on rakendatud soomustransportöörina, ent oma olemuselt on tegemist pigem traktoriga, mida kasutatakse rindel kütuse ja laskemoona vedamiseks. Meeskonda kuulub kaks meest, soomuk ise mahutab vedama 11 meest.
Soomuk kaalub 11,9 tonni, mis teeb selle ühe soomuki kohta üpris kergeks. MT-LB’l on V8 diiselmootor, millel on 240 hobujõudu. Kergus tuleb ka õhukese soomuse arvelt, mis on kõige paksemates kohtades 14 mm ja õhemates kohtades 3 mm. Relvastusse kuulub enamjaolt 7,62 mm kuulipilduja, millel on 360-kraadine pöörderaadius. Transporditavatele sõduritele on neli laskeava – kaks tükki tagumises osas ja üks mõlema külje peal.
MT-LB konstruktsioon on lihtne ja elementaarne, kuid väga kohandatav vastavalt oludele. Selle baasil on tehtud näiteks Strela-10 õhutõrjesoomuk ja UR-77 Meterorit miinipuhastaja, millest tuleb juttu järgmistes artiklites.
Eksperdid on rongidelt tuvastanud ka MT-LBu variandi, mis on suurema kere ja pikema šassiiga variant. Lisaks veel MT-LB’l baseeruv RKhM Kashalot, mis on keemialuuresõiduk koos tuvastus-, märgistus- ja häireseadmetega ning 9P149 „Shturm-S“, mis on tankitõrje versioon ehk varustatud juhitava tankitõrjeraketisüsteemiga.
Patrul-A
Patrul-A on MRAP (Mine Resistant Ambush Protected) tüüpi soomusauto, mis on loodud vastu pidama miinidele ja varitsustele.Tegemist on üpris uue tehnikaga. Seda hakati arendama 2014. aasta kevadel Vene Föderatsiooni Rahvuskaardi jaoks, kuigi rahvuskaart ise ametlikult formuleeriti alles 2016. aastal.
Põhineb KAMAZ-43501 4x4 veokil. Patrul-A mahutab kümme sõdurit, kaalub 12,7 tonni ning tippkiirus on 100 km/h. Lisatud soomus ja kuulikindlad aknad kaitsevad meeskonda kuni 7,62 mm kuuli eest.
GAZ Tigr-M
GAZ Tigr on mitmeotstarbeline 4x4 jalaväe soomustatud liikursõiduk. Tigr on olnud Vene relvavägedes alates 2006. aastast ja selle moderniseeritud versiooni Tigr-M tutvustati 2010. aastal. Moderniseeritud versioonil on muuhulgas ka uuem ja võimsam diiselmootor, paremini soomustatud kapott ning üks lisakoht. Kohti on sõiduk kokku kümme.
Kaalub 5,3 tonni ning kandevõimet on 1500 kilogrammi. Soomus peaks vastu pidama väikestele käsitulirelvadele, kildudele ja IED (Improvised Explosive Devices) plahvatustele. Turboga varustatud mootor toodab 215 hobujõudu ning tippkiiruseks suudab aretada olenevalt pinnasetüübist kuni 140 km/h. Tigr-M suudab läbida 1,3 meetri sügavust veesängi ilma eelneva ettevalmistusega.
Ukrainasse suunduvate rongide pealt on tuvastatud Tigr-M sõidukeid, millest osale on katusele lisatud kaugjuhitav Arbalet-DM relvasüsteem, mis võib kasutada nii 12,7 mm Kord raskekuulipilduja kui ka 7,62 mm PKTM kuulipilduja. Rongidel on täheldatud ka arktilises kamoflaažis Tigr-Mi, mis on mõeldud talvise aja sõjategevuseks.
KAMAZ 53949 Typhoon-K
Järgmine Vene armee MRAP-tüüpi soomuk, mis on jõudnud Ukraina piiri äärde. Esimest korda esitleti avalikult 2017. aastal peamise eesmärgiga turustada seda eksporditurgudel üle maailma. Typhoon-K’d kasutatakse peamiselt üksuste ja varustuse ohutuks veoks läbi mineeritud alade.
Meeskonda kuulub kaks meest ning soomukisse mahub veel kaheksa täisvarustuses sõdurit. Tühimass on 13,7 tonni ning kandevõime kaks tonni. Kasutab kuuekäigulist automaatkasti ja 6,7 liitrist rida kuus mootorit, mis toodab 350 hobujõudu. Relvastuses on sarnaselt Tigr-M’iga stabiliseeritud kaugjuhitav relvasüsteem, mis võib kasutada nii 12,7 mm või 14,5 mm raskekuulipilduja kui ka 7,62 mm kuulipilduja.
Teras ja keraamiline soomus kaitseb autosolijaid kuni 14,5 mm kaliibriga kuulide eest. V-kujuline soomuki põhi suudab vastu pidada kuni 10 kilogrammisele trotüüli plahvatusele. Lisaks on soomuk varustatud automaatse tulekustutussüsteemiga.
Ural-4320VV
Kuuerattaline soomustransportöör, mille esimesed eksemplarid jõudsid Vene sõjaväe kasutusse alles 2016. aasta lõpus. Kuna tegemist on niivõrd uue tehnikaga, on infot selle kohta võrdlemisi vähe, kuid teada on, et tegemist on Ural-4320 soomustatud versiooniga, mis on välja arendatud vastavalt Vene Kaitseministeeriumi soovidele.
Nii nagu KAMAZ 53949 Typhoon-K ja Patrul-A on ka Ural-4320VV MRAP tüüpi soomuk ehk pakub adekvaatset kaitset miinide ja lõhkesealdiste ning käsitulirelvade eest. Tippkiirus on 90 km/h ning soomuk suudab vedada kuni 15 sõdurit ka kõige raskemates maastikutingimustes.
Identifitseeritud on ka Ural-4320 Zvezda-V, mis on VV versiooni palju algelisem ja primitiivsem versioon ilma MRAP-võimekuseta – tegemist on soomustatud veokiga, mille taha on pandud soomustatud kuut sõdurite ja varustuse transportimiseks.
See on esimene artikkel artiklite seeriast, mille ambitsioon on anda põgus ülevaade Ukraina piirile koondunud Vene vägedest. Järgmised artiklid keskenduvad tankidele, kaudtulele, õhuvägedele koos õhutõrjega, sapöörtehnikale ning mereväele.
Artiklite seeria sai võimaluks ainult tänu Rob Lee’le ja tema ajas täienevale Twitteri lõimele. Rob Lee on Londoni King’s College’is sõjauuringute doktorant ja keskendub Vene sõjaväele. Asjahuvilistele soovitan jälgida ta Twitterit ja lugeda ta artikleid.