VENEMAA VALMISTUB ⟩ Ülevaade Ukraina piiri äärde kogutud sõjatehnikast. Teine osa — tankid, suurtükid ja raketiheitjad
/nginx/o/2024/02/05/15870467t1h9081.jpg)
/nginx/o/2021/05/12/13777607t1h9e4d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/28/14172098t1hf1df.jpg)
18. veebruar 2022, 14:52
Ypsilon annab detailse ülevaate militaartehnikast, mida on nähtud rongidel, konvoide kaupa Ukraina piiri poole liikumas või mis paiknevad okupeeritud Krimmis või Valgevenes. Just selle popurrii militaartehnikaga seisavad ukrainlased invasiooni korral silmitsi. Esimeses osas olid vaatluse all soomukid, nüüd on käes tankide, suurtükkide ja raketiheitjate kord.
T-72 astus teenistusse 1969. aastal, kuid nende tootmine ja arendamine on jätkunud tänaseni. Tegemist on väga eduka ekspordiartikliga, ehitatud on üle 25 000 T-72, mis on olnud teenistuses üle 40 erinevas riigis.
T-72 on varustatud 125mm sileraudse kahuriga, mida kasutab enamus Vene lahingtanke, ka järgnevalt mainitud T-80 ja T-90. Kahur on teenistuses alates 70ndatest ning seda on jooksvalt arendatud. Suudab tulistada mitmesugust laskemoona, nii soomustläbistavaid kui ka juhitavaid tankitõrje mürske. Kaliibrilt on Vene lahingtankide 125 mm kahur suurem kui selle Lääne vastanditel, mis kannavad 105 mm või 120 mm kahurit. Kaalub 41,5 tonni ja meeskonda kuulub kolm inimest. Mootoriks V-12 diiselmootor, mis toodab 780 hobujõudu.
Alles hiljuti lisati T-72 ja T90 tankide katustele kaitsvad metallraamid, mille eesmärk on tõrjuda Javelini rakette, mis on mõeldud tabama tanke ja soomuseid sealt, kus soomus on kõige õhem ehk katusel.
/nginx/o/2022/02/18/14373174t1h5c69.jpg)
T72-B pärineb 1985. aastast. Sellel on uuendatud kahur, mis võimaldab välja tulistada laseriga juhitavaid tankitõrje mürske. Ees on 20 mm paksem soomus ning võimsam 840-hobujõuline mootor.
T-72B3 on 2013. aastal välja töötatud uuenduspakett, mille eesmärk on hoida vanu T-72 konkurentsivõimelisena tänapäevastes oludes. Võimsam mootor, 1130 hobujõudu, automaatkäigukast, digitaalne kuvar, uuem laskuri termosihik ning Kontakt-5 reaktiivsoomus.
Russian trank transporters loaded with T-72 tanks in the small Belarusian town of Narovlja close to the border with Ukraine heading southwest today. pic.twitter.com/Ueiy1Pz7wH
— WorldOnAlert (@worldonalert) February 10, 2022
T-80
Ukraina piiri lähistel ja sinna suunas liikuvatel rongidel on nähtud T-80 tankidest ja selle variatsioonidest (T-80BV; T-80BVM ja T-80U) koosnevaid kolonne. Võrreldes T-72 on T-80 kiirem ja paksema soomusega. T-80 on Nikolai Popovi arendatud, 1976. aastal üle antud ning praegu üks põhilisi Vene armees kasutusel olevaid lahingutanke. Torn koos kahuriga pärinevad T-64’lt ning sellel võeti kasutusele ka mitmed T-72 omaaegsed arendused. Varustatud vesiturbiiniga amfiibvõimekuseks, tippkiirus maastikul tänu tuhande hobujõulisele gaasiturbiinmootorile kuni 48km/h ja pinnatud teedel 80km/h. Oma 1100-liitrise kütusepaagiga on võimeline läbima kuni 335 kilomeetrit. See on baasmudel, millel puudus reaktiivsoomus ning mida asuti koheselt edasi arendama.
Relvastuses 125 mm kahur koos automaatlaadijaga, mis suudab kahurit laadida 7–19,5 sekundiga sõltuvalt laadija paiknemisest. Tänu automaatlaadijale pole meeskonda eraldi laadijat vaja ning see vähendab meeskonna suuruse neljalt kolme inimese peale. Lisaks kahurile on tankil ka 7,62 mm ja 12,7 mm kuulipildujad.
/nginx/o/2022/02/18/14373190t1h7c28.jpg)
T-80BV on 1985. aastal välja lastud uue torniga edasiarendus baasmudelist, millel on lisaks Kontakt-1-tüüpi reaktiivsoomus. Lisaks laser-kaugusmõõtja ja võimsam mootor.
T-80U on 1985. aastal välja lastud mudel, millel taaskord on parem torn ja juba Kontakt-5 tüüpi soomustus. Uuendatud sihtimis- ja öövaatlusseadmed, alates 1990. aastast pandi T-80’le 1250 hobujõuline mootor.
T-80BVM on 2017. aastal moderniseeritud variant kõigist eelmistest, paljud kasutusele võetud süsteemid on kasutusel ka T-90 juures, sh paremad vaatlusseadmed ja edasi arendatud 125 mm kahur. Leping 50 uue sellise tanki tootmiseks sõlmiti Rosteciga veel 2020. aastal.
If you don’t have it, columns of T-90’s and T-80’s unloaded in Tamarovka, Belgorod, 27km from Ukraine, yesterday and today it seems and are driving away from the train station
— ELINT News (@ELINTNews) February 16, 2022
Video of T-90’s uploaded 1 hour ago was taken from 50°40'22"N 36°14'15"E https://t.co/0eoVKyCrh4 pic.twitter.com/bXmXlppOcm
T-90A
1993. aastal kasutusele võetud kolmanda põlvkonna lahingtank, mis on moderne versioon T-72-st, kuid millele on paigaldatud ka mitmeid T-80U juures välja töötatud arendusi. T-90 on toodetud üle 8500 eksemplari, neist 5200 paiknevad Venemaal. Tegemist on tugevasti kaitstud tankiga – T-90A kasutab lisaks reaktiivsoomusele ka teras ja komposiitmaterjalidest tehtud soomust (kõige paksemates kohtades 550mm), suitsugranaadiheitjaid ja Shtora infapuna segajate süsteemi takistamaks juhitud tankitõrjerakettide
/nginx/o/2022/02/18/14373074t1h8cec.jpg)
Nagu ikka Vene tankide puhul on relvastuses 125mm kahur koos 12,7 mm ja 7,62 mm kuulipildujaga. Kahuri efektiivne laskeulatus on 100–6000 meetrit, väljatulistatud mürsk jõuab kuue kilomeetri kaugusele 17,5 sekundiga. Kõige võimekamad juhitud tankitõrje mürsud Refleks suudavad läbistada 900 mm terassoomust ja tabada ka madalalt lendavaid helikoptereid. Jõuallikaks 1130 hobujõuline diiselmootor, mis liigutab 46,5 tonnist tanki.
🇺🇦⚡️🇷🇺Russian T-90 tanks 30 km from the Ukrainian border.#Ukraine #Russia pic.twitter.com/Vy2qaE37LS
— The Rage X - Conflict News (@the_ragex) February 17, 2022
TOS-1A
TOS-1A on töökindlal T-72 platvormil töötav mitmelasuline raketiheitja. Tegemist on ühe Vene relvajõudude ühe kõige hirmuäratavama kaudtulesüsteemiga, kuna kasutab muuhulgas ka termobaarilisi rakette. Termobaarilise raketi lõhkepead süütavad õhus oleva hapniku, mis kõrge temperatuuri ja rõhu abil suudab sisuliselt sulatada vastase jalaväe silmpilkselt. Alates seisma jäämisest on TOS-1A laskevalmis 90 sekundiga. Laskeulatus jääb 400 kuni 6000 meetri vahele, kuid tuleb arvestada, et hinnang varieerub erinevates allikates. Viimastel kuudel on TOS-1A nähtud Krimmis aset leidnud õppustel.
/nginx/o/2022/02/18/14372989t1hd922.jpg)
Iskander-M
/nginx/o/2022/02/18/14373046t1h579a.jpg)
Mobiilne ballistiliste lühimaarakettide süsteem Iskander-M võeti kasutusele 2006. aastal ja selle rakettide löögiulatus küünib 400–500 kilomeetrini. Iskander-M võib kanda nii tavalisi kui taktikalisi tuumalõhkepäid. Väidetavalt on venelastel olemas vähemalt seitse erinevat tüüpi Iskander-M raketti. Komplekti kasutati esmakordselt 2008. aastal Vene-Gruusia sõja ajal.
Liikur suudab kanda kahte raketti, mis on võimelised lennu ajal manööverdama, sihtmärke vahetama ning raketitõrjesüsteemidest hoiduma. Allolevas videos sõidab brigaadi jagu Iskanderi-M 9T250 laadijaid Kurskis.
Іскандери в русі. 12.02.2022. В сторону Курськой області. pic.twitter.com/9XKURkXCs2
— Идзанаги 🇺🇦 🇰🇿 (@Idzanagi4) February 17, 2022
/nginx/o/2022/02/18/14373066t1h9e4b.jpg)
1V13
Erinevate modifikatsioonidega suurtükiväe tulejuhtimiskeskuseid 1V13, 1V14, 1V15 ja 1V16 kasutatakse tuleasendi koordinaatide määramiseks, laskeandmete automaatseks vastuvõtmiseks komandopunkti arvutis, sihiku juhtimiseks liini- ja raadiokanalite kaudu, samuti side pidamiseks staabiga.
Meeskonda kuuluvad patarei vanemohvitser, topogeodeetilise seadme operaator, raadiotelefoni operaator, arvutioperaator ning autojuht.
/nginx/o/2022/02/18/14373083t1hef9d.jpg)
2S1 Gvozdika
2S1 Gvozdika on 1972. aastast tänaseni kasutusel olev 122 mm liikursuurtükk. Küllaltki vähese ettevalmistuse järel amfiibvõimekusega, kasutatav ka soodes ja paksus lumes. Varustatud infrapuna-öövaatlusseadmega. Maksimaalne kiirus 30 km/h maastikul, 60 km/h teedel ning ühe tankimisega läbib kuni 500km. Tavamoonaga on laskekaugus kuni 15 kilomeetrit, rakettmootoriga moonal kuni 22 kilomeetrit. Kannab endaga kaasas 40 mürsku.
/nginx/o/2022/02/18/14373129t1h82fb.jpg)
2S3 Akatsiya 152mm
/nginx/o/2022/02/18/14373140t1hf37d.jpg)
Kuuekümnendate lõpus välja töötatud, 1971. aastal teenistusse võetud ning tänaseni kasutusel soomustatud liikursuurtükk. Varustatud 152,4 mm haubitsaga, mille laskeulatus on sõltuvalt moonast 18–24km. Meeskond on 4–6 liikmeline. Sõltuvalt tingimustest on masin võimeline minutis tulistama kuni neli pauku. Maksimaalne liikumiskiirus 45 km/h maastikul ja 63km/h teedel, sõiduulatus 500km.
/nginx/o/2022/02/18/14373134t1hce78.jpg)
2S4 Tyulpan
1972. aastal teenistusse võetud 240 mm iseliikuv raskemiinipilduja. Kasutuses olevatest miinipildujatest maailma kõige raskem miinipilduja. Meeskonnas sõiduki juht ja juhtiv-ohvitser ning kuni kolm toetavat sõdurit, kes üldiselt liiguvad eraldi sõidukis. Standardmoonaga on laskeulatus kuni 9,5 km, teatud tüüpi moonaga ka kuni 20 km. Masina ja moona suure kaalu tõttu on selle opereerimine aeglane, headel tingimustel kuni üks pauk minutis. Maksimaalne sõiduulatus 420 km, tippkiirus 62 km/h.
/nginx/o/2022/02/18/14373166t1h6846.jpg)
/nginx/o/2022/02/18/14373162t1h3b4a.jpg)
257 Pion 203mm
Esimest korda Afganistani sõjas kasutusel olnud 203 mm liikursuurtükk. Väidetavalt maailma võimsaim liikursuurtükk. Seitsmeliikmeline meeskond on võimeline masina 5-6 minutiga laskevalmis seadma ning standardpaugu 37,5 km kaugusele saatma. Rakettmootoriga mürsu laskeulatus ulatub aga isegi kuni 55 km taha. Kannab kaasas nelja mürsku ning tavaliselt saadab seda Pioni toetussõiduk, mis kannab veel nelja mürsku. Minutis suudab välja tulistada poolteist mürsku.
/nginx/o/2022/02/18/14373211t1h9aea.png)
Kuna masina kokku pakkimine võtab aega 3–5 minutit, on see laskepaigast jalga lasknud enne, kui teele pandud moon 40 km taha pärale jõuab, mis omakorda vähendab võimalust vastutule alla jääda. Kasutuses nii Ukraina kui ka Vene vägedes – ukrainlased võtsid nimetatud relvad kasutusele 2015. aastal Minski kokkuleppe järel, kuna nendega saab oma vägedele kaudtule toetust anta ilma puhvertsooni rikkumata. Pion on võimeline teele saatma ka tuumapommi.
Ukraina piiri äärest on tuvastatud ka 2S7m Malka, mis on eelmise täiustatud versioon, mis suudab tulistada 2,5 mürsku minutil. Erineval Pionist suudab Malka võtta korraga peale kaheksa sõdurit.
2S19 Msta
152,4 mm iseliikuvsuurtükk, 2S3 Akatsiya järeltulija. Relvastuses alates 1989. aastast. Vene armee teenistuses on neid 760 tükki, ladudes veel 270 tükki.
Põhineb T-80 tanki kerel, edasi liikumiseks kasutab T-72 diiselmootorit. Maksimaalne sõiduulatus 500 km, kiirus 60 km/h. Võimeline välja laskma mitut eri tüüpi moona – nii termobaarilist, suitsu ja valgust tekitavat kui ka taktikalist tuumapommi. Laskekiirus on 6–8 mürsku minutis ning sõltuvalt moonast on laskeulatus 25–29 kilomeetrit.
/nginx/o/2022/02/18/14373233t1h6397.jpg)
Maanteel liikuvates kolonnides on tuvastatud ka Msta-B, mis on sarnane laskeseade, kuid järelveetav.
/nginx/o/2022/02/18/14373295t1h6e11.png)
2S9 Nona 120mm, Nona SVK
Nona-S on Nõukogude Liidus valmistatud BTR-D baasil soomustatud 120 mm liikurmiinipilduja. Nona-S laskekaugus on 7100 m, laskekiirus 6–8 lasku/minutis, lahingukomplekti kuulub 25 miini. Meeskonda kuulub neli inimest. Liikur kannab 15 mm soomust, kaalub 8,7 tonni ja selle maanteekiiruseks on 60 km/h. Nonasid on kasutatud Afganistanis, Süürias, Donbassis ja Gruusias.
/nginx/o/2022/02/18/14373297t1hd3be.jpg)
Nona-S miinipilduja 2A60 on tagantlaetav ning sellega on võimalik tulistada ka mürskudega, mis lendavad miinidest kaugemale – 8,7 km, välja tulistades liiguvad mürsud 367 m/s. Tulistada on võimalik ka täielikult otsesihtimisega (üla-trajektoorita). Nona-S on universaalselt kasutatav nii miinipilduja, kahuri kui ka haubitsa funktsioonides.
Masinast on valmistatud ka versioon BTR-80 veermikul – Nona-SVK (2S23), mida on ka tuvastatud Ukraina poole liikuvatelt rongidelt.
/nginx/o/2022/02/18/14373310t1h0925.png)
1V119 “Reostat”
Liikuv luure- ja tulejuhtimisjaam 1V119 Rheostat on projekteeritud BTR-D soomuki baasil. Nõukogude armee võttis selle kasutusele 1982. aastal. Seda kasutatakse ülalmainitud Nona-S tule juhtimiseks ja juhtimissõidukina. Rheostat saab hakkama sihtmärkide koordinaatide ja mürskude plahvatuste automaatse määramisega, suudab jälgida lahinguvälja, tulistada korrigeerivat laskemoona ning hinnata tulistamise tulemusi.
/nginx/o/2022/02/18/14373319t1hc59d.jpg)
Masina täismass on kaheksa tonni, tal on amfiibvõimekus, maksimaalseks kiiruseks maanteel on 60 km/h ja ühe tankimisega on see võimeline liikuma kuni 500 km.
/nginx/o/2022/02/18/14373322t1h93c7.jpg)
BM-27 Uragan
16-lasuline ja 220 mm raketiheitja, mis võeti kasutusele 1970ndate lõpus. Süsteemi haldab kuueliikmeline meeskond, kes suudab sellelt 20 sekundiga kuni 35 km kaugusele efektiivse kogupaugu anda, kuid raketid võivad ulatuda ka 90 kilomeetri kaugusele.
Kasutatavaid rakette on mitmeid erinevaid, kaasa arvatud jalaväe ja tankide hävitamiseks mõeldud miinide külvamiseks. Koos Uraganiga on Ukraina piirile toimetatud ka 9T452 veokit, millega transporditakse ja laetakse Uraganile moona.
/nginx/o/2022/02/18/14373087t1he888.jpg)
BM-21 Grad
/nginx/o/2022/02/18/14373337t1h05de.jpg)
Juba 1960ndate alguses arendatud ning oma vanuse ja silmapaistva tulevärgi tõttu ilmselt lugejale tuttavaim raketiheitja – on võimeline 20 sekundiga kuni 45km kaugusel asuva sihtmärgi suunas 40 122 mm raketti teele panema. V8 bensiinimootoriga Zil-375-le ehitatud relvasüsteemi haldab kolmeliikmeline meeskond.
/nginx/o/2022/02/18/14373330t1h4204.png)
BM-30 Smerch 300mm
Kolmeliikmelise meeskonna hallatav mitmelasuline raketiheitja, mis töötati välja kaheksakümnendate alguses ning võeti kasutusele 1989. aastal. Erinevat tüüpi sihtmärkide hävitamiseks, rakettide kaliiber 300 mm ning maksimaalne laskekaugus 90 km. Laskevalmis seatav kolme minutiga, 12 raketti saadab teele 38 sekundiga ning kahe minuti pärast on valmis uuesti edasi liikuma. Täielikuks ümberlaadimiseks läheb 20 minutit. 525hp V12 diiselmootor võimaldab maksimaalset liikumiskiirust 60 km/h ning kuni 850 km.
/nginx/o/2022/02/18/14373353t1hb41f.png)
/nginx/o/2022/02/18/14373360t1head3.jpg)
D-30 122mm
1960. aastal teenistusse võetud haubits. Robustne tükk, töökindel, kasutamiseks väga erinevates tingimustes ja mitmesuguse moonaga. Suudab tulistada kuni 12 mürsku minutis, kuid reaalne laskekiirus on 6–8 lasku. Laskeulatus 15 kilomeetrit tavamoonaga ja pea 22 kilomeetrit rakettmootoriga moona puhul. Muide, tegemist on ülimalt levinud haubitsaga, mida lisaks Eesti ja Soome kaitseväele kasutab ka pea terve Aasia ja pool Aafrikat. Sealhulgas olnud isegi Islamiriigi ja Boko Harami relvastuses.
/nginx/o/2022/02/18/14373367t1ha6d2.jpg)
PRP-4
PRP-4A Argus on suurtükiväeüksuste luure- ja vaatlustegevuseks loodud amfiibvõimega BMP-1'l baseeruv soomusmasin, mis on relvastatud 7,62 mm PKTM kuulipildujaga, mille maksimaalne laskekiirus on 800 lasku minutis ning mis suudab tabada sihtmärke kuni 1500 meetri kaugusel.
/nginx/o/2022/02/18/14373376t1h4f84.png)
Sõidukil on raadiodetektor ning nii öine kui soojusnägemine ja see suudab tuvastada üksiku inimese seitsme ning tanki kuni 16 km kauguselt. Sõiduki kogupikkus on 6,7 m, laius 2,9 m, kõrgus 2,1 m ja lahingumass 13,8 tonni. Turbolaaduriga diiselmootor arendab võimsust 300 hj, sõiduki maksimaalne kiirus maanteel on 65 km/h ja ühe tankimisega suudab see läbida 500 km.
/nginx/o/2022/02/18/14373385t1hc134.jpg)
1L219 Zoopark-1
Zoopark-1 raketi- ja suurtükiväe luureradari süsteem on paigaldatud MT-LB roomikšassiile, millest lähemalt saab lugeda sarja esimesest osast. Zoopark-1 võimaldab automaatselt kindlaks määrata vaenlase suurtükiväe positsioonide koordinaadid, alatses haubitsatest ja raketiheitjatest kuni taktikaliste raketisüsteemideni. Selle abil saab jälgida ka oma suurtükiväesüsteemide lasketulemusi. On kasutatud Süürias alates 2016. aasta algusest.
/nginx/o/2022/02/18/14373200t1h02b4.jpg)
Zoopark-1 luureradarisüsteem on täiesti autonoomne ja vajab ülesseadmiseks vaid viite minutit. Radar suudab jälgida 82–120 mm suurusi suurtükimürske kuni 17 kilomeetri kauguselt, suudab tuvastada 105–155 mm mürske 12 kilomeetri kauguselt, mitmekordseid raketisüsteeme 22 kilomeetri kauguselt ning taktikalisi rakette kuni 45 kilomeetri kauguselt. Radar suudab samaaegselt jälgida 12 sihtmärki, tuvastades kuni 70 tulistamispositsiooni minutis.
See on esimene artikkel artiklite seeriast, mille ambitsioon on anda põgus ülevaade Ukraina piirile koondunud Vene vägedest. Järgmised artiklid keskenduvad tankidele, kaudtulele, õhuvägedele koos õhutõrjega, sapöörtehnikale ning mereväele.
Artiklite seeria sai võimaluks ainult tänu Rob Lee’le ja tema ajas täienevale Twitteri lõimele. Rob Lee on Londoni King’s College’is sõjauuringute doktorant ja keskendub Vene sõjaväele. Asjahuvilistele soovitan jälgida teda Twitteris ja lugeda ta artikleid.