T, 27.09.2022
EBAPOPULAARNE ARVAMUS ⟩ Inimesel pole teistele anda, mida ta ise saanud pole
Illustratsioon: Youtube / Ypsilon / montaaž
Olavi Ruitlane
, kirjanik
Inimesel pole teistele anda, mida ta ise saanud pole
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Sel ammusel ajal, kui mina koolis käisin, oli klassis kolme sorti poisse. Ühed, kes tegid teistele munapiiksu, siis teised, kellele munapiiksu tehti, ja kolmandad, kes munapiiksu ei teinud ja kellele ei tehtud ka. Need olid ülejäänud massist kõrgemal. Munapiiksu saajad olid alamklass ja valdav osa munapiiksu tegijaist tegid seda sellepärast, et neid privilegeeritud kõrgklassi ei võetud, ja kui nad ei oleks ise munapiiksu teinud, oleks seda koheselt tehtud neile.

Oli sangarite aeg ja hinnas oli tugev mees. Tugev ja stiilne, näiteks Belmondo. Kui Niki Lauda vormelirajal endal kõrva peast ära põletas, oleksid pooled poisid olnud cooliks olemiseks nõus oma kõrvast loobuma. Kui esimene Rambo film inimesteni jõudis, oli kõvematel poistel tikk Stallone'i kombel ülbelt suunurgas. Nõrgematele see polnud, nendele oleks tiku eest suunurgas munapiiksu tehtud. Kangelased olid kõvematele. Nii Bruce Lee kui Chuck Norris, hiljem Steven Seagal, Jean-Claude Van Damme ja Dolph Lundgren.

Tagantjärele on huvitav vaadata, mis ühest või teisest saanud on. Need tüübid, kes munapiiksu ei teinud ega saanud, need on elus kenasti edasi läinud. Head haridused, ettevõtted ja kindlustatud elujärjed. Lapsed suured, koolitatud ja mööda laia maailma laiali, silma jäädes on nad endiselt rõõmsad.

Need, kes munapiiksu tegid, need on kas elu hammasrataste vahel või rabavad toimetulemiseks lähisvälismaal nii, et silme ees must. Ja need kõige nõrgemad, need, kellele munapiiksu tehti, need, kellel kehalise kasvatuse tunnis tüdrukute ees püksid maha tõmmati, need kusikud, kellele jõulukingituseks vetsupotis verivorst kingiti – nemad...

Ma poleks iial uskunud, et tuleb kusikute aeg. Nende munapiiksu saanud poiste aeg. Aga tuli. Esimest korda maailma ajaloos on seksisümboliteks kusikud – naised jooksevad kusikute järele tormi, ma võin kihla vedada, et üks järgmistest James Bondidest on lähitulevikus kusik. Kusik on erakonna esimees, arvamusliider... Kusik on kusik. Inimesed irvitavad Chuck Norrise üle, Schwartzenegger, Mel Gibson ja Harrison Ford on naerualused, aga kusik seisab keset Vabaduse platsi ja jüngrid on kividel põlvili.

Kui need poisid, kellele munapiiksu ei tehtud, unistasid ilusast elust ja said selle, siis munapiiksu saanud poisid unistasid kõige rohkem sellest, et saaks ise kunagi munapiiksu teha. Tühja sest, et me lahedateks meesteks ei saa, lahedateks meesteks sünnitakse, aga kui peaks mingil kummalisel kombel kusikute aeg tulema, saaks lõpuks ise ka munapiiksu teha ja see oleks ka asjaks.

Ja see aeg sündis ja kusikud ongi korraga moes. Me keegi ei tea kui kauaks. Kusikud peavad oma hetke kasutama. Kusikud võivad kohe jälle moest minna, nagu Itaalia muusika 80ndatel ja siis pole jälle midagi teha... Aga praegu...

Varro teeb munapiiksu, Mart ja Martin teevad munapiiksu, Henn teeb munapiiksu. Lauri ja Ahto teevad munapiiksu. Kõik kusikud teevad munapiiksu. Neist keegi ei saanuks EÜE-s keppi, aga praegu kepivad kogu riiki. Mida nad siis tegema peavad, ootama kuni kusikud jälle moest lähevad, et siis jälle aastakümneid, nagu laia säärega püksid, moest ära olla? Kusikud saavad praegu paremad töökohad, ilusamad naised, nad on armastatud ja austatud, neil on Facebook'is kõige rohkem laike.

Niiet Varro ei reeda riiki, ka kusikule on riiki vaja, selle vahega, et näeks siin muidugi igavesti kestvat kusikuriiki. Seda ta loob. Varro teeb munapiiksu, muud tal varuks pole. Inimesel pole teistele anda, mida ta ise saanud pole.

Tagasi üles