SÕDA UKRAINAS ⟩ Nõuandeid valeinfos orienteerumiseks

Eile algas täiemahuline Venemaa invasioon Ukrainas ja sellekohast infot tuleb peale igast allikast. Mõni rohkem usaldusväärne, mõni vähem. Õige info kõrval on palju valeinfot, milles orienteerumine on lihtne vähesetele. Selle õppimine ja märkamine aga elutähtis kõigile.

Üheks suureks valeinfo allikaks on TikTok. Kuna TikToki «For You» leht ei näita videote juures kohe kuupäeva ja praegu vahutab algorütm Ukraina ja Venemaa teemalisi videosid unustuste hõlmast üles, siis on keeruline kindel olla, mis on praegu toimuv ja tõene ning mis mitte. Kui aga videos on kannatavad või muretsevad inimesed, tahab inimlik empaatia meis seda uskuda.

TikTokis on tuvastatud videosid, mis on vanad ehk salvestused eelmistest konfliktidest, mis ei pruukinud isegi Ukrainas aset võtta. Samuti levivad seal videod, kus sõjakoldest tehtud salvestuse heli paukuvatest mürskudest ja relvaraginast on pandud lihtsalt väriseva käega filmitud klipi peale.

Kuidas orienteeruda TikTokis:

• kui näed videot sõjakoldest, siis kõigepealt vaata, kas heli looja kasutaja ja video looja kasutaja on sama isik. Kui ei ole, on tegemist tõenäoliselt valeinfoga;
• video kommentaaride juures on nende postitamise kuupäev juures – kontrolli, millal esimesed kommentaarid videole lisatud on;
• on tuvastatud, et mõne TikToki live-ülekandega on küsitud ka annetusi – kui sa inimest isiklikult ei tea, siis ära torma annetama, vaid eelista usaldusväärseid organisatsioone, mis on toodud siinse artikli allosas ka välja;
• ära rutta jagama kontrollimata infot. Püsi rahulik ja skeptiline.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Abbie Richards (@abbiesr)

Mujal sotsiaalmeedias kehtivad osaliselt samad reeglid. Eriti viimane. Twitteris jagas valeinfo vastu võitlev organisatsioon Science Up First reeglit: kui tahad anda oma jälgijatele teada et miski on valeinfo, siis ära jaga linki või videot või postitust ennast, vaid jaga kuvatõmmist. Selle abil hoiad ära algsele postitusele liikluse toomise, mis võib vastasel juhul postitust just algorütmi abil veel levitada.

Want to help stop the spread of misinformation?

Share a screenshot of that bad take instead of quote tweeting it. 📸

This way you can share a fact check without bringing more attention to a post containing fake news. ✅#ScienceUpFirst pic.twitter.com/KVLpBkln2z

— ScienceUpFirst | LaScienced'Abord (@ScienceUpFirst) February 24, 2022

Palju jagatud postitused võivad näida usaldusväärsed, kuid siiski tasub säilitada skeptiline meel. Näiteks Twitteris tasub lugeda postitusele tehtud vastuseid, kus keegi targem ehk on juba ära tuvastanud, kas tegemist on relevantse asjaga. Samas tuleb säilitada skeptilisust ka selle suhtes.

Kui tahad jagada pilte sõjavastastest protestidest Venemaal, väldi pilte, kus on näha protestijate nägusid või uduta/kata need ise ära, et pildil olevaid inimesi hiljem tuvastada ei saaks. See aitab kaitsta neid.

Ära jaga Ukraina sõdurite videosid, kust võib tuvastada nende asukohta või plaane. Isegi kui nad on ise need videod loonud ja neid jaganud.

Usaldusväärsed allikad

Siin on pikk ja ajas täienev nimekiri allikatest, mida võib suuresti usaldada: LINK. Nimekirja koostaja on Balti Meedimonitooringu Grupi tegevjuht Argo Kerb. Ukraina uudistekanalitest on nimekirjas välja toodud Kiyv Independent (inglise keeles), Kyiv Post (inglise keeles), Ukrinform (kaheksas suuremas keeles) , Censor (ukraina, inglise ja vene keeles) ja Liga (ukraina ja vene keeles).

Eesti kanalitest leiad operatiivset infot Postimehest, Delfist, Õhtulehest, ERRist ja Äripäevast. Samuti tasub silma peal hoida Propastop.org’il. Siin ka Propastopi nimekiri usaldusväärsetest allikatest: LINK.

Levivaid videosid kontrollivad aktiivselt näiteks Bellingcat ja CIT (Conflict Intelligence Team).

Kui märkad sotsiaalmeedias levimas valeinfot, siis raporteeri ehk vajuta «report» nuppu ning kui sul on olemas tõestus, et tegemist on valeinfoga, võid seda ka kommenteerida. Kui aga keegi jagab oma valeinfo tulvast üleujutunud arvamusi, siis kaalu tugevalt, kas on mõtet hakata talle vastu rääkima ja energiat kulutama. Tõenäoliselt ei saavuta kommentaariumides sellega palju.

Kuidas otseselt aidata:

• vali järgmine kord poes käies Ukraina tooteid;
• jaga kontrollitud ja usaldusväärsest kanalist saadud infot ja ei, see, mida rääkis su sõbra tädi tuttav, ei ole usaldusväärne;
• kui sul on tuttavaid Ukrainas, hoia nendega ühendust ja võimalusel toeta rahaliselt;
• anneta raha – Ukraina Heaks lehe kaudu saab annetada Ukraina kultuurikeskusele, Eesti pagulasabile ja Mondole. Eesti Punase Risti lehe kaudu saab samuti teha annetuse, valides lehe paremas nurgas «Tee annetus» ning annetuskasti juures valides projektiks «Ukraina elanike toetuseks». Siin on ka vabatahtlike abiga kokku pandud nimekiri Ukraina enda heategevusorganisatsioonidest, kuhu võiks annetada: LINK.