INTERVJUU ⟩ Urmas Paet: Põgenike rongid 21. sajandi Euroopa keskel on täiesti kreisi

People disembark from a train originating in Ukraine as it arrives on the platform at the station in Przemysl, Poland, Thursday, March 3, 2022. More than 1 million people have fled Ukraine following Russia's invasion in the swiftest refugee exodus in this century, the United Nations said Thursday. (AP Photo/Markus Schreiber) Foto: Markus Schreiber
Kaido Veski
Copy

Neljapäeval, 3. märtsil saabus ühes kolleegidega Poola visiidile Europarlamendi saadik Urmas Paet, kes plaanib külastada erinevaid piiripunkte ja põgenike vastuvõtukeskusi ning kohtuda ka kohalike omavalitsustegelastega.

Mis on Teie käimasoleva visiidi eesmärk?

Eesmärke on laias laastus kolm: esiteks kohapeal vaadata, kas see põgenike haldamine Poola poolt on sujunud ja siis seda ka kajastada. Seda nii Euroopa Parlamendis kui ka laiemalt. Teiseks vaadata, et mida Poola vajaks toe või abina põgenikega tegelemiseks. Kolmandaks väljendada Poola ja Ukraina inimestele Euroopa Parlamendi poolset poliitilist, moraalset ja praktilist toetust.

Mida Te siiani näinud olete, on Teid miski üllatanud? Jahmatanud või liigutanud?

Muidugi on, see on ju ikkagi inimlikult väga jube vaatepilt. Näha lapsi oma emade ja vanaemadega lihtsalt lahkumas oma kodust. Paljud ju isegi ei tea, kuhu nad lähevad või välja jõuavad.

Eile käisin ma Dorohuskis, seal oli suhteliselt rahulikum võrreldes tänahommikuse käiguga Poola-Ukraina kõige suuremasse piiripunkti, kuhu tuleb jätkuvalt tohutu inimeste vool sisse. Nad peavad seal järjekordades tundide kaupa õues külmetama enne dokumendikontrolli.

Või siis need suured kaubanduskeskused ja spordisaalid, kus on nende vastuvõtupunktid ja kus nad siis ootavad. Osad lähevad edasi, kui nad juba teavad kuhu, kui neil on sõbrad või sugulased ootamas. Osad ootavad lihtsalt, et mis neist saab. Kui sul on ikka tohutud välivooditega hallid lapsi ja täiskasvanuid täis... See on kohutav, mida Putin ja Venemaa inimestega teeb. Mis tähendab seda, et inimeste aitamine on küll väga oluline, kuid see sõda tuleb lõpetada.

Põgenike majutuskeskus Poolas, Ukraina piiri ääres
Põgenike majutuskeskus Poolas, Ukraina piiri ääres Foto: Urmas Paet

Korraldusliku poole pealt ma ütlen, et poolakad on asjaga ikka väga hästi toime saanud, nad on kaasanud väga palju vabatahtlikke ning näha on, et Poola inimesed pakuvad ka ise väga palju abi. Näiteks on vastuvõtukeskustes seintele riputatud kontaktandmed ja info vabade tubade või korterite kohta piirkonnas, mida kohalikud siis ise välja pakuvad tasuta neile, kellel pole kuhugi minna. Või siis transporti. See on poolakate poolt ikka tohutu empaatiline panus, arvestades seda, et tänahommikuse seisuga on Poola saabunud 640 000 põgenikku.

Poola Chelmi piirilinna saabus järjekordne rong põgenikega Ukrainast
Poola Chelmi piirilinna saabus järjekordne rong põgenikega Ukrainast Foto: Urmas Paet

Meile on sama asi silma jäänud, mõlemas meie külastatud piiripunktis on käinud vilgas ja asjalik tegutsemine, esmane soe ja kõhutäis ning transport on korraldatud, kõik kuidagi sujub, kuigi olukord ja ilmgi on vastikud.

Me olime öösel tunnistajaks, kui piiripunkti saabus põgenike rong umbes 1 500 inimesega. Terve rongitäis inimesi korraga! Meil on 21. sajand ja siis saabub Euroopa keskele põgenike rong - see on ikka täiesti kreisi!

Oskate te ennustada, kuidas see sõda ja humanitaarkriis järgnevatel nädalatel ja kuudel kulgeb? Kas mingisuguselegi lootuskiirele on Teil võimalik täna tähelepanu juhtida?

Ei, täna veel ei ole kahjuks. See sõda ja vägivald ja sellest tulenevad inimeste kannatused jätkuvad senikaua, kuni Putini režiim püsib. Selles osas ei ole mul mingeid illusioone, et Putini režiim lõpetaks selle rünnaku, sest nende eesmärk on saada Ukraina kätte, aga nad ei saa seda kätte! Võtab aega, võtab kaua aega ja toob iga päev kaasa uusi kannatusi.

Kogu Eesti ja üldse normaalne maailm peab olema vaimselt valmis selleks, et Ukrainat ja ukrainlasi tuleb toetada pikka aega. Ka sõjaliselt, et ikkagi see vastupanu oleks olemas ja Venemaa ei saaks oma tahtmist. Mis puudutab põgenikke, siis neid kindlasti tuleb ka Eestisse. Juba kasvõi selle tõttu, et ka Eestis on paljudel sugulasi või tuttavaid. Tuleb lihtsalt maksimaalselt inimlikult neisse suhtuda, sest nad on ju praeguseks kaotanud peaaegu kõik.

Mis saab edasi Ukraina avaldusega Euroopa Liiduga liitumiseks? On see pigem sümboolne dokument?

Tegelikult on see ikkagi väga praktiline dokument, aga selle eelduseks praegu on see, et kõik 27 liikmesriiki on valmis andma Ukrainale kandidaatriigi staatuse. Mina leian, et see on väga oluline. Jah, see on ka oluline poliitiline sõnum kõigile, kogu maailmale, kaasa arvatud Venemaale sellest, et Ukraina ikkagi pöördumatult liigub läände ja demokraatlikku vabasse maailma. Praktiline pool on see, et kui ta on saanud kandidaatriigi staatuse, siis saavad alata kõik need järgmised praktilised asjad. Ehk siis läbirääkimised kõigi liitumispeatükkide- ja teemade üle, mis siis omakorda saavad viia liitumiseni. Ilma selle sümboolse ja formaalse sammuta ei saa alata ka liitumiskõnelused. Ma loodan, et see 27 liikmesriigi konsensus on ikkagi võimalik saavutada.

Aitäh Teile ja turvalist visiidi jätku!

Teile samuti!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles