L, 1.10.2022
KESKKONNAKIRI ⟩ Mis toimub Austraalias? Ja mida on ühist USA-l ja Lõuna-Koreal?
4. märts 2022. Päästjad vaatavad vee alla jäänud ala poole Richmondis, New South Walesi osariigis. Foto: Bai Xuefei
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Mis toimub Austraalias? Ja mida on ühist USA-l ja Lõuna-Koreal?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 7. märts

Austraalia osariigid Queensland ja New South Wales, kus asub ka Sydney, on kaks nädalat kannatanud enneolematutest vihmadest tekkinud üleujutuste käes. Alates 22. veebruarist on üleujutustes surma saanud 18 inimest. Osades piirkondades pole juba nädal aega olnud elektrit ega internetti, toitu ega kütust, sest päästjatel on väga keeruline ligi pääseda. Üleujutused on muutnud umbes 2000 elumaja elamiskõlbmatuks ning sellest taastumine võtab tõenäoliselt aastaid. Vihma jätkumist ennustatakse veel järgmiseks kaheks päevaks.

Allikad: ReutersSky News

Esmaspäev, 7. märts

Mil ühel inimesel pole palju jõudu, et kliimamuutuse vastu võidelda, siis siiski on asju, mida teha, et anda oma panus. Leedsi ülikooli teadlased panid koostöös rahvusvahelise ehitusfirma Arupi ja C40 grupiga kokku kuus asja, mida igaüks meist teha saab, et aidata.

  • Söö suuremas jaos taimset toitu, mõistlikes kogustes ja ilma toidu raiskamiseta;
  • Ära osta aasta jooksul rohkem kui kolme uut riideeset;
  • Kasuta oma elektrilisi vidinaid vähemalt seitse aastat;
  • Ära lenda lühikest maad tihedamalt kui kord kolme aasta jooksul ning pikka maad rohkem kui kord iga kaheksa aasta jooksul;
  • Jäta hüvasti oma autoga, kui see sinu jaoks võimalik on. Kui ei ole, kasuta oma olemasolevat autot nii kaua, kui võimalik;
  • Tee vähemalt üks suurem elumuutus, mis nügib kaasa süsteemimuutusele. Näiteks leides viise, kuidas kasutada rohelist energiat, või isoleeri oma kodu, et vähendada energiakadu.

Allikas: The Guardian

Pühapäev, 6. märts

USA Florida osariiki laastavad laialdased maastikupõlengud. Neist suurim, Bertha Swamp Roadi põleng põleb umbes 36 ruutkilomeetrisel alal ja on vaid 10 protsendis piiratud. Floridas on praegu maastikupõlengute tekkeks suurepärased tingimused – seal on kuiv ja tuuline. Umbes 1100 majapidamist on pidanud evakueeruma ning mitmed kodud on kas täielikult hävitatud või kahjustatud. Pühapäeva seisuga põles Floridas 168 maastikupõlengut kokku 62 ruutkilomeetrisel alal.

Allikas: CNN

Pühapäev, 6. märts

Lõuna-Koreas Uljini maakonnas lahvatas reede hommikul maastikupõleng, mis oli pühapäevaks kõrvetanud üle 60 ruutkilomeetri maad. Põlengu lähistelt on evakueeritud umbest 6000 inimest. Ühel hetkel oli oht, et põleng jõuab Hanuli tuumajaamani, kuid tänu tuulte pöördumisele ja tuletõrjujate pingutustele liikus tuli mujale. Pühapäevaks oli põlengus hävinud üle 150 elumaja ja 53 muud hoonet. Ühestki hukkunust teatatud pole.

Allikas: Sky News

Laupäev, 5. märts

USA osariigi Iowa mitmeid maakondi tabas laupäeval tornaadode jada, mis koosnes vähemalt viiest tornaadost. Tormis sai surma seitse inimest, kellest kaks olid lapsed. Vanim hukkunu oli 72-aastane, noorim ainult 2-aastane. Vigastatuid oli veel umbes kümmekond. Kahjustada sai üle 50 kodu, elektriliinid, taimestik. Iowa osariiki tabab märtsis keskmiselt kaks tornaadot, seega oli laupäev rekordiline.

Allikas: CNN

Kolmapäev, 3. märts

ÜRO Kliimaassambleel Nairobis võeti vastu otsus luua plastileping, mis hakkab tegelema plastireostusega läbi terve plasti elutsükli – tootmise, kasutamise ja sellest vabanemise. Seda otsust nimetatakse tähtsaimaks alates Pariisi kliimakokkuleppes 2015. aastal. Leping koostatakse 2024. aastaks.

Allikad: The GuardianCNBC

Esmaspäev, 28. veebruar

Esmaspäeval avaldati uus IPCC raport. Siin on selle peamised järeldused.

Olukord on juba väga halb – Üle maailma surevad inimesed ja loomad kliimamuutusest põhjustatud või võimendatud ilmatingimuste tõttu nagu kuumalained ja tormid. Miljonid inimesed on kliimamuutuse tõttu toidupuuduses, näiteks Madagascaril. Raportis seisab, et tänaseks on 40 protsenti maailmast väga haavatavad kliimamuutuse ees ja suur osa sellest on riigid ja piirkonnad, mis on kõige vähem panustanud kliimamuutuse tekkesse.

Adapteerumine on limiteeritud – Mõne kliimamuutuse mõjuga saab kohaneda, kuid on palju neid, millega ei saa. Näiteks suudab inimkeha taluda kuumust vaid mingi piirini ning joogivee kadumisel ei anna väga midagi teha. Mitmed piirkonnad muutuvad elamiskõlbatuks ja sellega ei saa kohaneda.

Tehnoloogia ei ole kõikvõimas lahendus – IPCC raporti koostajate sõnul võib osa tehnoloogiatest, mis on loodud soojenemise piiramiseks või CO2 koguse vähendamiseks atmosfääris, teha olukorda just halvemaks. Näiteks masinad, mis CO2-te atmosfääris eemaldavad, võivad tekitada looduse reaktsioonis, kus loodus hakkab eritama rohkem CO2-te.

Loodus on jamas – Kui meie planeet soojeneb 1,5 kraadi võrra, võib kaduda 3–14 protsenti loomadest. Eriti haavatavad on rannikualade liigid ja liigid, mis sõltuvad hooajalistest jõehoovustest. Raportis rõhutatakse, et meil on vaja kaitse alla võtta 30–50 protsenti maast, mageveekogudest ja ookeanidest. Praegu oleme sellest väga kaugel.

Inimesed on ka jamas – Peale kuumalainete ja ekstreemsete ilmaolude ohustavad tulevikus inimesi ka toiduga levivad haigused, reostunud vesi ja patogeene kandvad putukad nagu sääsed. Tõuseb ka näljahäda.

Aeg on otsa saamas – IPCC rõhutab, et võimalusi midagi ette võtta jätkub vaid selle kümnendi lõpuni. Igasugune konkreetse tegevuse edasilükkamine vähendab võimalust tagada elamisväärne tulevik meie planeedil. Kui maailm suudab drastiliselt vähendada emissioone ja investeerida kohanemiss, on meil lootust vältida katastroofi.

Allikad: ReutersBBC

Märksõnad
Tagasi üles