KESKKONNAKIRI ⟩ Mis punkti jõuab Amazonas? Ja mis on taas Mosambiigis?

Kliimaprotest Pariisis 12. märtsil. Foto: Laurent Paillier
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Pühapäev, 13. märts

Uganda ja Kongo piiril asuva Alberti järve üleujutused on selle kallaste lähedal elavatele ugandalastele tekitanud üüratuid kahjusid. Näiteks ulatuvad kahjud Buliisa piirkonnas, järve kirdekaldal üle 250 tuhande dollari. Häiritud praamiliiklus tekitas raskusi kauplejatele, kes ei pääsenud enam kalaturule müüma, ning elektrikatkestused piirkonnas halvendasid mõju veelgi. Paljud kaotasid töö või kodu. Mõni kaotas elu. Neist, kes jäid ellu, kolisid mitmed piirkonnast ära. Need, kes jäid, proovivad jalgu alla saada ja ootavad tulvavete taandumist, kuid märtsis ja aprillis on vihmaperiood ja vesi võib taaskord tõusta.

Allikas: UN News

Laupäev, 12. märts

Üle Prantsusmaa tuli laupäeval tänavatele kümned tuhanded inimesed, et nõuda suuremat tähelepanu pööramist kliimakriisile aprillis toimuvate presidendivalimiste eel. Protestijatel olid suured sildid sõnumiga «Look up!» ehk «Vaata üles!», mis on vihje Netflixi filmile «Don’t look up», mis meteoriidi metafooriga kliimamuutuse vastasele tegevusetusele tähelepanu pöörab. Korraldajate sõnul tuli tänavatele üle riigi 80 tuhat inimest, kellest 32 tuhat Pariisis, kuid siseministri sõnul oli meeleavaldajaid üle riigi 40 tuhat, kellest 11 tuhat Pariisis.

Allikas: The Guardian

Reede, 11. märts

Brasiilia Amazonase vihmametsa raadamine oli teist kuud järjest selle kuu kohta rekordiline. Veebruaris võeti maha 199 ruutkilomeetri jagu metsa, mis on 62 protsenti rohkem kui eelmises veebruaris. See on samuti kõrgeim alates mõõtmise algusest 2015. aastal. 2022. aasta esimese kahe kuu jooksul raadati metsa kolm korda rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Kokku raadati umbes 629 ruutkilomeetrit metsa. Brasiilias asub umbes 60 protsenti kogu Amazonase vihmametsast, mille säilitamine on elulise tähtsusega kliimamuutuse vastases võitluses.

Allikas: Reuters

Reede, 11. märts

Reedel tabas Mosambiiki troopiline tsüklon Gombe, mis on seni tapnud 12 inimest. Reede hommikul jõudis Gombe Mosambiigi rannikule tuulekiirusega kuni 56 m/s, laastades riigi põhja- ja keskosa, teatas riigi president Filipe Nyusi. Mosambiigi kirdeosas asuvas Nampula provintsis sai surma seitse inimest, kes jäid kokku kukkunud hoonete alla. Tormi vihmasadu tekitas ka üleujutusi, mis võivad veel jätkuda, kuna vihmad pole möödunud. Jaanuaris tabas Mosambiiki troopiline torm Ana, mis tappis 88 inimest ja jättis mitmed koduta.

Allikas: Reuters

Kolmapäev, 9. märts

Hiina plaanib Gobi kõrbesse rajada 450GW tootmisvõimekusega päikse- ja tuulepargi. Gobi kõrb asub Hiina ja Mongoolia piiril ning kõrb on idee poolest suurepärane koht päike- ja tuuleenergia tootmiseks – maa on seal odav ning seal on palju päikest ja tuult. Hiina toodab odavamaid päiksepaneele ja on seetõttu võimeline sellist suurt projekti ette võtta. Samuti on Hiinas arendatud välja ka viise, kuidas kogutud energiat kaugele transportida, kuid see ei pruugi olla veel väga töökindel ja odav.

Allikas: Climate Change News

Teisipäev, 8. märts

Teadlaste sõnul on Amazonase vihmamets jõudmas punkti, kus mets ei suuda enam taastuda ja puud võivad massiivselt välja surra. Uus uuring väidab, et vihmamets on kaotamas võimet taastuda põudadest, maastikupõlengutest ja metsa raadamisest. Varasemad uuringud on näidanud, et mõned metsa piirkonnad juba eritavad rohkem süsihappegaasi, kui kinni püüavad. Kolme kümnendi jooksul satelliitidega kogutud andmetest nägid teadlased, et rohkem kui 75 protsendil metsast on vähenenud vastupidavus ja taastumise võime. Kliimamuutusest tingitud põuad ja inimmõju, nagu metsa raadamine ja maastikupõlengud, tekitavad nõiaringi, mis võib viia puud punktini, kus need ei suuda enam vett ega toitaineid omastada, ja mets sureb. Millal see kriitiline punkt kätte jõuab, ei oska teadlased veel öelda.

Allikas: BBC

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles