TARBIJA18 ⟩ Dislapesu – lahendus kõrgetele kütusehindadele?

Sõja ning sellele eelnenud energiakriisi tuules on korraliku ralli üle elanud ka erinevate autokütuste hinnad. Igapäevased sõnumid uutest hinnarekorditest ning kütusemüüjate uimasus maailmaturuhindade langemisele reageerimisel on ettevõtlikumad inimesed lahendusi otsima pannud. 

Ypsilonile laekunud vihje kohaselt on nutikamad nendest võtnud kasutusele tavalistes poodides müüdava kassiliiva, mida absorbendina kasutades on võimalik erimärgistatud diiselkütus (kütus, millele on eristamiseks lisatud spetsiifilist värvainet ning millele rakendatakse väiksemat aktsiisimaksu) värvainest puhtaks pesta ning selle abil ühtlasi ka ca 30 senti liitri hinnast maha loputada. Mis siin pikemalt mõelda – tuleb järele uurida. Kas tõesti on meil tekkimas olukord, mil lisaks jämesoolale ja tatrale kaovad varsti kaubandusvõrgust ka meie nurruvate lemmikute liivakotid? Kui reaalne on, et juba praegu vurab meie liikluses põllumajanduse ja kalanduse tarbeks soodsama maksumääraga kütusega täidetud dislapassatipark, mis varsti meid kõiki riiklikult vaeseks teeb?

Jube! Foto: Elmo Riig

Olga Pihl, Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivi kompetentsikeskuse labori juhataja sõnas, et temal puudub otsene info erimärgistatud kütuse puhastamise kohta, kuid nende tehtud katsed põlevkivi õli puhastamisel, kombineerides teatud temperatuure, rõhku ning bentoniiti, näitasid korralikke tulemusi, muutmata samal ajal kütuse muid omadusi.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütuselabori juhataja Artur Gornischeffi sõnul pole tema jaoks tegemist mingisuguse uue infoga. «Värv, mida on kütuses vähe, jääb absorbenti kinni ning kütus muutub puhtaks, see ei pea sugugi kassiliiv olema.»

Seda, kui palju kütuse muud omadused taolise töötlemisega kannatada saavad, ta otseselt kommenteerida ei osanud, kuid pidas seda tõenäoliseks. «Samamoodi korjab absorbent endasse ka muid aineid, loomulikult,» lisas Gornischeff. 

Võtsime ühendust ka Maksu- ja Tolliameti vastava valdkonna spetsialistidega, kes kuulates meie küsimused ära, ei olnud valmis meid ka n-ö off-the-record nõustama ning suunasid meid ameti kommunikatsiooniosakonda, kuhu saatsime küsimused kirjalikult. Artikli ilmumise ajaks* ei olnud sealne meediasuhete spetsialist ametnike pingelisele graafikule ja meie pöördumise madalale prioriteetsusele viidates veel valmis vastama. Nii ei oska me hetkel kinnitada ega ümber lükata võimalikku erimärgistusega autokütuse väärkasutamise sagenemist. Küll aga kinnitasid anonüümseks jääda soovivad rekkamehed Ypsilonile, et n-ö sinisega ringi vuramine olevat viimasel ajal üpriski levinud ning mingit erilist kontrolli nad märganud ei ole. Pigem olevat probleemiks see, et erimärgistatud kütus ei ole talvistes oludes nii töökindel. 

* MTA vastused laekusid toimetusele 21.03 ning on lisatud muutmata kujul artikli lõppu.

Kuna aga vihjes kirjeldatud maksupettuse protsessi lihtsakoelisus ning selle majanduslik mõttekus tundus pehmelt öeldes koomiline, otsustas Ypsiloni autotoimetus lugeja teadusuudishimu rahuldamiseks läbi viia kiireksperimendi kevadisel lumel. 

Eksperimendi käik

Vajaliku varustuse hankimiseks suundusime lähimasse Coopi ja Olerexi. Kelku sai laotud:

• Neli plastpudelit mineraalveega
• Lehtrid
• Bentoniit-kassiliiv «Happy», 5kg kott (1,99€)
• Kvartsliivast valmistatud «Dr Sterni» kristalne kassiliiv, 1,8kg kott (8,89€)
• Erimärgistatud (1,578€/l) ja n-ö tavaline talvine diiselkütus (1,873€/l). 

0,5l pudelites olnud mineraalvesi rändas suuremasse ümber. Nendest esimesse läks asemele tavaline talvine diiselkütus, teise mürkroheline (sinakas) erimärgistatu. Kahte järgmisesse valasime kõigepealt eri sorti kassiliiva, seejärel erimärgistatud kütuse järele. Täpseid koguseid mõõtma ei hakanud, umbkaudsed on videost niigi näha. 

Liivaga segatud pudeleid sai loksutatud täpselt nii palju, et need enam-vähem seguneksid, seejärel asetasime pudelid sinna samasse lumehange laagerduma. Arvestasime, et maksimaalselt kolme tunni pärast (umbes nii palju oli jäänud valget aega) võiks mingitki tulemust näha olla. 

Dislapesuballoonid Foto: Ypsiloni autotoimetus

Umbes tunni aja pärast pöörasime liivaga täidetud dislaballoone paar korda ümber – liiv oli selle ajaga üpris kinni settinud. Juba oli näha ka esimesi tulemusi – nii üllatunud, kui me ka ei olnud, mõlemad liivaga segatud kütused olid muutunud heledamaks. Bentoniidi variant oli küll üsna pruunihägune, kuid esialgset mürkrohesust oli vähe järel. 

2,5h pärast tulemusi pitsikestesse ümber valades seisis meie ees järgmine vaatepilt (vasakult paremale):

1. Tavaline talvine diiselkütus;
2. «Dr Sterni» kristalse liivaga pestud erimärgistatud diiselkütus;
3. Bentoniidi baasil kassiliivaga pestud diisel; 
4. Pesemata erimärgistatud diisel.

Foto: Ypsiloni autotoimetus

24h tundi hiljem oli ka bentoniidi baasil kassiliivaga pestud diisel täiesti selgeks settinud. 

Lihtne arvutuskäik näitab, et nulli jõudmiseks peab Coopis müügil olev ja 8,89€ maksev 1,8kg kristalne kassiliiv (8,89€ / kütuste hinnavahe 0,295€) ära suutma puhastada vähemalt 30l diislit. Milline on aga selle tegelik küllastumispiir, on selle katse järgi keeruline hinnata ning see ei olnud ka eesmärgiks.

Samuti jääb ilma konkreetsete õigete laborikatseteta ebaselgeks, milliseid olulisi lisandeid kassiliiv veel endasse imeb. Nendeks võivad olla näiteks erinevad määrdeained, ilma milleta sõiduki mootor ja muud kütusesüsteemid tõsiselt kannatada võivad saada. Samas - kui absorbent peaks enda külge siduma ka parafiini, võiks see kütuse eeldatavalt külmakindlamaks muuta...

Kokkuvõtteks tuletab Ypsilon meelde, et erimärgistusega diiselkütusest värvainete välja pesemine ning kütuse kasutamine mujal, kui kalanduses ja põllumajanduses, on ebaseaduslik. Kaasnevad karistused, eeldatav tulemus, võimalik kvaliteedilangus ning protsessiga kõikjale kanduv rõve hais meenutavad oma mõttekuselt aga pigem alaveerpalude dopingbisnjakki.

Vastab MTA aktsiisikaupade järelevalve maksuauditi üksuse juht Krista-Maria Alas:

Kas erimärgistusega kütuse tarbimises on viimase kuu lõikes täheldada kasvu? Kas saate kinnitada, et erimärgistusega kütuse kuritarvitamine on viimase kuu jooksul kasvanud?

Võrreldes 2021. aastaga kasvas erimärgistatud diislikütuse soetamine jaemüügist perioodil 01.-15.03.2022 koguseliselt 127% ning ostjate arv 56%. Meie andmete alusel on alates veebruarist kasvanud erimärgistatud diislikütuse soetamine jaemüügist (tanklast). Selgitame, et tegemist on hinnangulise kahjuarvutusega ning väärkasutuse riskiga isikuks on isikud, kellel puudub meile nähtavate andmete kohaselt seos põllumajanduse või kutselise kalapüügiga ehk teisisõnu need, kellel meie andmete järgi ei ole seaduslikku alust seda kütust tankida. Väärkasutuse tuvastamiseks tuleb kontrollida soetatud kütuse tegelikku kasutust ning seejärel saab anda hinnangu, kas tegemist on väärkasutamisega või mitte.

Kas ja kui intensiivselt kontrollite erimärgistusega kütuse kasutamist tavasõidukites?

Maksu- ja Tolliamet kontrollib igapäevaselt erimärgistatud diislikütuse kasutamist sõidukites. Kui eelmisel aastal perioodil 01.01.2021-15.03.2021 tuvastasime 14 erimärgistatud diislikütuse väärastumise juhtumit, siis sellel aastal sama perioodi jooksul on see arv suurenenud ja me oleme tuvastanud 25 juhtumit. Ehk tõus ei ole jäänud meil märkamata ja oleme korrigeerinud meie plaanilist tegevust, et pöörata veel rohkem tähelepanu sellele teemale.

Kas olete viimase aasta jooksul tabanud kellegi erimärgistusega diiselkütuse n-ö pesemiselt?

Diislikütuse «pesemine» on köögikeelne väljend, korrektsem oleks öelda, et tegemist on erimärgistamiseks kasutatud lisaainete ebaseadusliku eemaldamisega. Aastaid tagasi oli juhtum, kus Maksu-ja Tolliameti uurimisosakond tuvastas erimärgistatud diislikütuse saviga pesemise. Vt täpsemalt: https://www.postimees.ee/3677685/maksu-ja-tolliamet-pidas-kinni-kutusepesus-kahtlustatavad. Viimase aasta jooksul meile ei ole teada selliseid juhtumeid.

Millised on karistused, kui keegi taolise tegevusega (puhtaks pesemisega) Maksu- ja Tolliametile vahele jääb?

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 6 sätestab karistusena rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 1200 eurot ning sama teo eest juriidilisele isikule 3200 eurot. Juhul, kui sama tegu on toime pandud suures koguses erimärgistatud diislikütusega, näeb Karistusseadustiku § 376 ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lisaks on karistatav ka edasine teadlik «pestud» kütuse käitlemine (hoidmine, ladustamine, võõrandamine või müügiks pakkumine).

Millised on karistused, kui erimärgistatud kütuse kasutamisega tavasõidukis vahele jääd?

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 6 sätestab karistusena erimärgistatud diislikütuse ebaseadusliku kasutamise eest füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule sama teo eest summas 3200 eurot. Lisaks tekib rikkujal ebaseaduslikult kasutatud eriotstarbeliselt diislikütuselt ka aktsiisivahe deklareerimise ja tasumise kohustus.

Kas kütuse kontrollimisel on ainult värv see, mis teile selle seaduslikkust kinnitab?

Diislikütuse erimärgistamiseks kasutatakse korraga kahte erimärgistusainet: sinist värvainet ning sellele lisaks markerit Solvent Yellow 124. Värvainega antakse maksusoodustusega diislikütusele üksnes sinine toon, mis muudab selle visuaalselt kergesti äratuntavaks. Lisaks sellele peab eriotstarbeline diislikütus sisaldama ka markerainet, mille olemasolu vajadusel samuti kontrollitakse.

Kuidas võiks teie hinnangul kütuse absorbeerivate ainetega värvist puhtaks pesemine muuta selle kvalitatiivseid omadusi?

Põhjaliku vastuse saamiseks sellele küsimusele soovitame pöörduda vastavate laborite poole, kes analüüsivad vedelkütuseid. Aga rõhutame omalt poolt veel kord, et ainult värvist «puhtaks pesemine» ei mängi olulist rolli, sest erimärgistamiseks kasutatakse 2 komponenti: värv ja marker. Aga on väga tõenäoline, et «pestud» kütuse puhul ei saa eeldada sama kvaliteeti või kvaliteedi järgimist erinevalt seaduslikust ettevõtlusest.