L, 1.10.2022
KESKKONNAKIRI ⟩ Miks valgeneb Suur Korallrahu? Ja mis voolab meie veres?
Poolikuna alles jäänud maja köök. Arabi naabruskond New Orleansis, USAs. 24. märts 2022. REUTERS/Adrees Latif Foto: ADREES LATIF
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Miks valgeneb Suur Korallrahu? Ja mis voolab meie veres?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 28. märts

USA osariiki Texast laastavad juba teist nädalat maastikupõlengud. Eelmise nädala esmaspäevaks oli toimunud 178 maastikupõlengut ning söestunud umbes 44 tuhat hektarit maad. Tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodudest lahkuma ja üle 150 maja hävis täielikult. Tänaseks pole olukord palju paranenud. Kuiva ja tuulise ilma tõttu on üks maastikupõleng mõne tunniga kahekordistunud, põleb umbes 135 ruutkilomeetrisel alal ning on null protsenti kontrolli all. Põlengud nimetatakse Crittenburgi Kompleksiks ja eeldavatasti kasvab see veelgi. Teised põlengud on väiksemad või rohkem kontrolli all, kuid tuleoht on väga kõrgel igal pool üle osariigi ning seda eeldatavasti kuni neljapäevani.

Allikad: Reuters, Bloomberg

Reede, 25. märts

Suurt Korallrahu on tabanud kuues massiivse valgenemise laine. Austraalia valitsuse ametnikud uurisid helikopterite ja väikesete lennukite abil 750 eraldiseisvat korallrahu, mis ulatuvad üle sadade kilomeetrite, ja tuvastasid tõsist valgenemist 60 protsendil neist. Valgenemine – ehk protsess, mille käigus stressiolukorras korallid purskavad välja neis elavad vetikad, mis neile elu ja värvi annavad – on toimunud viimase seitsme aasta seast neljal. Tänavuaastal eeldati, et valgenemist ei toimu, kuna vetes valitseb El Niña kliimamuster, mis toob rohkem vihma ja jahedama ilma. Korallide valgenemist kutsutakse ka kliimamuutuse hoiatussüsteemiks, kuna annab kohe teada, et korallid on liiga soojast veest tingitult stressis.

Allikas: New York Times

Reede, 25. märts

Hollandi teadlased tuvastasid esimest korda inimverest mikroplasti. 22 vabatahtliku verd uurides leiti kvantifitseeritavas koguses mikroplasti 17 vabatahtliku verest. Kogused olid väiksed – umbes 1,6 mikrogrammi milliliitri vere kohta – kuid juba nende olemasolu veres on märkimisväärne. Kõige enam leiti PET-tüüpi plasti, millest tehakse eelkõige joogipudeleid. Seejärel polüstüreeni, mida kasutatakse toidupakendites, ja polüetüleeni, mida kasutatakse näiteks toidukiles. Plast on inimeste verre jõudnud tõenäoliselt hingates ning toitu ja vett tarbides. Selle pikaajalised tagajärjed pole veel kindlad, kuid veri ühendab kõiki meie organeid ning seega võib seda tõenäoliselt leida igalt poolt inimkehast.

Allikas: Sky News

Reede, 25. märts

Ida-Antarktikas lagunes ekstrseemse kuumalaine tagajärjel 1200 ruutkilomeetri suurune jääpank. Jääpangad on alalised maa külge kinnitunud jääkatted, mille moodustumine võtab tuhandeid aastaid ja toimivad vallidena, takistades muul jääl ja lumel ookeani jõudmist ning sellega veetaseme tõusmist. Märtsikuine kuumalaine tõi Ida-Antarktikasse temperatuure 40 kraadi üle selle perioodi tavalise. Kuumalaine on tänaseks möödunud ja temperatuurid tavalise piiresse tagasi langenud.

Allikas: Reuters

Neljapäev, 24. märts

Portugali saart Sao Jorget tabas 19. ja 24. märtsi vahel üle kahe tuhande väikse maavärina, mille magnituudid jäid 1,6 ja 3,3 vahele. Sao Jorgest, vulkaaniliselt saarelt, mis asub Azorese saarestikus, hakati inimesi evakueerima suurema maavärina või vulkaanipurske hirmus. Viimati purskas saare vulkaaniline lõhe 1808. aastal ja viimane suur maavärin toimus 1980. aastal.

Allikas: Reuters

Kolmapäev, 23. märts

Teisipäeva õhtul maabus New Orleansi linna USA kirdeosas tornaado, mis tuhises läbi umbes kolme kilomeetrise ala, jättes endast maha laastustöö. Tornaado tõttu sai surma vähemalt üks inimene ja vigastada kaheksa inimest. Mitmed majad olid tornaado möödudes täielikult hävitatud. Kolmapäeval olid ilma elektrita üle kahe tuhande majapidamise ja ilma katusteta tervete tänavate jagu maju. Sealne piirkond on võrdlemisi, kahjuks, harjunud tormidega – augustis tabas piirkonda orkaan Ida, millest New Orleans siiani taastub, ning aastal 2005 tabas seda osa USAst orkaan Katrina, mis oli riigi ajaloo üks laastavamaid torme.

Allikad: ReutersNew York TimesBBC

Teisipäev, 22. märts

Mitte ükski riik ei vastanud 2021. aastal WHO õhukvaliteedi standarditele, selgus 6475 linna õhukvaliteedi andmete uuringust. WHO soovitab, et PM2.5 osakeste ehk väikeste ja ohtlike osakeste konsentratsioon ei tohiks olla rohkem kui 5 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Selle standardi sisse mahtus vaid 3,4 protsenti vaadeldud linnadest. Ja 93 linnas oli PM2.5 sisaldus kümme korda soovitatust kõrgem. Riikidest oli saastatuim Bangladesh, teisena Tšaad, kolmandana Pakistan. Eesti jäi 117 riigi seas tagantpoolt kümnendaks ehk 108. kohale, Islandi ja Austraalia vahel. Tallinn jäi 107 pealinna arvestuses tagantpoolt kaheksandale kohale, ilusti Stockholmi ja Helsingi vahele.

Allikad: ReutersIQAir

Märksõnad
Tagasi üles