Sõda Ukrainas kirjutab ümber riigikaitsepraktikaid terves Ida-Euroopas. Toimuv invasioon pakub aastakümnete jagu materjali militaarõpikutesse, kuidas taktikaline vastane „punane“ riiki sisse tungib ning kuidas teda edukalt tagasi lüüa. Ma pole spetsialist ega praktik, väga kaugel sellest, ent põgusalt peale vaadates mõistan kahte elementaarsust: iga okas tõepoolest loeb ning et igasugused õlalt lastavad tanki- ja õhutõrje rusikad on uskumatult efektiivsed relvasüsteemid Vene lahingtehnika vastu.
Senimaani on riigikaitses kahe silma vahele jäänud korteriühistu kui territoriaalkaitse allüksus. Ning seda ülekohtuselt – KÜ on inimeste kogum, mis on suurem kui perekond, väiksem kui kohalik omavalitsus ning seotud jäädavalt ühe konkreetse maalapiga. Lisaks pakub kõrgustesse püüdlev kortermaja head katet ning arvukaid laskepositsioone 360 kraadi ulatuses ümber maja.
Võttes aluseks, et korteriühistu funktsioon on esindada oma liikmete huve – mis saaks olla kõrgem huvi kui KÜ liikmete ellujäämine ja vara kaitse – tuleks ka KÜ tegevusse sisse kirjutada riigikaitse elemendid ning isiklikult on mul neid välja pakkuda lausa kaks.
Ukrainian soldier with a Javelin ATGM and a destroyed Russian T-72B tank. https://t.co/8KwcYyicZC pic.twitter.com/luXkhUdwQf
— Rob Lee (@RALee85) March 16, 2022
Esiteks, igal KÜ’l tekib võimalus määrata lisaks juhatuse liikmetele, protokollijale ja majahaldurile veel positsioon, mida siin kontekstis võiks nimetada Javelini-halduriks. See ei pea olema ilmtingimata Javelin, mis KÜ ühisomandisse ostetakse. Ukraina kogemus näitab, et ka brittide NLAW’d, rootslaste AT-4’d ja ameeriklaste Stingerid on väga potentsiaalsed süsteemid, mida tulekski vastavalt iga kortermaja taktikalistele võimalustele jagada. Noh, näiteks Lasnamäe 9-korruliste tornmajade keldritesse võiks olla alaliselt paigutatud vähemalt kolm Stingerit kopteridessandi vastu. Aga nagu öeldud, piirdume täna Javelini-halduri tiitli väljapakkumisega ning laseme bürokraatidel terminite ja turvadetailidega tegeleda.
Muidugi enne kui Javelin või mõni muu raskerelvastus jõuab KÜ kätte, tuleb see ka soetada. Siin võiks Kredex välja töötada spetsiaalse finantsmeetme, mis käendab relvasüsteemi ostu vanametalli tagatisel. Finantsrisk on siin väike, eriti kui arvesse võtta, et Javelin tunneb oma efektiivsuse poolest vaid kahte agregaatolekut – kasutamata ning edasimüüjale tagastamiskõlblik või kasutatud ning erinevate andmete põhjal umbes 95 protsendise tõenäosusega endast maha jätnud tänava peale märkimisväärse koguse vanarauda, mis veel hetk tagasi üritas riiki okupeerida. Magus koostöökoht Kredexil ja Emexil ning niimoodi võikski üks Javelin jõuda iga KÜ keldrisse, muidugi lukustatud kappi.
Teine viis, kuidas korterühistud võiksid panustada riigikaitsesse, oleks soovitusliku hädaolukorra varu tekitamine, mis toetaks ohuolukorras tervet KÜ’d, ja selle hoiustamine. Teadagi on kortermajad igasugustele voolu-, vee- ja soojakatkestustele palju haavatavamad kui eramajad ning see on koht, kus KÜ peaks asja enda kätte võtma.
Omaette küsimus korteriühistute ja kortermajade militariseerimises on selle kooskõla humanitaarseadustega ja Genfi konventsiooniga, sest justkui annaks see ettekäände elamute ründamiseks. Aga vaadates Vene armee laastavat tegevust Ukrainas, pole neil ettekäänet vaja – nad pommitavad elamuid niikuinii. See, mis on ühele seadus, on teisele Šveitsi kohaliku omavalitsuse nunnu visioonidokument.