KESKKONNAKIRI ⟩ Mis on Megi? Ja miks meid peaks kottima metaan?

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 11. aprill

Filipiinide ida- ja lõunarannikut tabas troopiline torm Megi, mis tappis 25 inimest. Pühapäeval rannikule jõudnud torm tõi endaga tuuli kiirusega kuni 22 m/s. Samuti suure vihma, millega kaasnesid maalihked ja üleujutused. Leyte provintsis sai surma 22 inimest, kes kõik jäid maalihke alla. Mitmed inimesed on veel kadunud ja torm püsib veel Filipiinide kohal. Eeldatavasti raugeb Megi teisipäeval ja liigub tagasi mere kohale.

Allikas: Reuters

Tropical storm #Megi made landfall in the #Philippines on Sunday, weather authorities have confirmed.

Photo: IANS (Representational image) pic.twitter.com/dkVSpMij2u

— IANS (@ians_india) April 10, 2022

Reede, 8. aprill

Mil jaanuaris ja veebruaris Brasiilia Amazonase vihmametsa raadamine tõusis võrreldes eelmise aastaga, siis märtsi puhul toimus langus. Vihmametsa raadamine märtsis oli 15 protsenti madalam kui 2021. aasta samas kuus. Sellele langusele vaatamata oli tänavuaasta esimene kvartal viimase kuue aasta kõige destruktiivsem aasta esimene kvartal. Jaanuarist märtsini raadati Brasiilia Amazonast 64 protsenti enam kui eelmisel aastal. Metsa kaotus oli 941 ruutkilomeetrit. See on peaaegu kuue Tallinna pindala suurune ala.

Päev enne seda uudist teatas Meta ehk Facebook, et on sotsiaalmeediakanalist eemaldanud Brasiilia kontode võrgustiku, mis jagasid valeinfot metsa raadamise kahjulikkuse kohta ning kritiseerisid metsakaitsega tegelevaid keskkonnaaktiviste. Kontod esitlesid end MTÜ-dena. Osal kontodest tuvastati seoseid Brasiilia sõjaväega, kuid pole kindlust, kas nad tegutsesid vabatahtlikult või käsu peale.

Allikas: Reuters(1), Reuters(2)

One of the most dangerous climate tipping points on the horizon threatens to turn the lush Amazon rainforest into a dry savanna. It would be an incalculable, irreversible loss. Help others understand by sharing this video. #climatechange #Amazon pic.twitter.com/FOHuOGgVwt

— Climate Ad Project (@ClimateAd) April 8, 2022

Neljapäev, 7. aprill

Globaalne metaaniheide tõusis 2021. aastal rekordiliselt, teatas NOAA (Nationa Oceanic and Atmospheric Administration). Rekord tuli teist aastat järjest, ületades 2020. aastat ning saavutades kõrgeima taseme alates mõõtmise algusest 1983. aastal. 2021. aastal oli metaani kogus atmosfääris keskmiselt 1895,7 osakest miljardi kohta. Tõus võrreldes eelneva aastaga oli 17 osakest miljardi kohta. Metaan on murettekitav, kuna see on 84 protsenti potentsem kui süsihappegaas ehk viimane tekitab vähem soojenemist. Samas püsib metaan atmosfääris ajaliselt mitu korda vähem – süsihappegaas püsib sadu aastaid, metaan umbes 20 aastat.

Allikad: CNBC, Reuters

Neljapäev, 7. aprill

Kolmapäeval paduvihmast tekkinud üleujutustes Colombia Antioquia provintsis sai surma vähemalt 10 inimest. Neljapäeval oli veel kadunud seitse inimest ja haavatud kümme. Üleujutus tekkis suuremas jaoks El Porveniri kaevanduses ja selle lähedal.

Allikas: Reuters

The floods in Northwest Colombia has led to massive landslides, killing at least 13 people so far! pic.twitter.com/udNVdzHQ5m

— The Weather Channel India (@weatherindia) April 10, 2022

Neljapäev, 7. aprill

Rootsi parteid leppisid kokku, et hakkavad kaasama tarbimispõhiseid heiteid oma kliimaeesmärkidesse, saades sellega esimeseks riigiks maailmas, kes sukeldub välismaiste heidete raporteerimise maailma. Rootsi jõudis küll kokkuleppele, kuid peab veel välja töötama detailid. Tarbimispõhised heited on see reostus, mis tekib välismaal ekspordiks kaupade valmistamisel. Selle arvutamine on keeruline, kuna pole heidetel pole rahvusvahelisi standardeid nende arvutamiseks. Lisaks on vähe usaldusväärset infot heiterohke tootmise kohta. Kuid tarbimispõhiste heidete kaasamine kliimaeesmärkidesse on tähtis, kuna Euroopa Geoteaduste Liidu (European Geosciences Union) hinnangul tuleb umbes 22 protsenti globaalsest CO2 heidetest just kaupadelt, mis toodetakse ühes riigis, kuid tarbitakse teises.

Allikas: Climate Change News

Esmaspäev, 4. aprill

IPCC avaldas oma kolmanda ja viimase kliimamuutuse raporti. Selle üks peamisi sõnumeid oli: “Nüüd või mitte kunagi.” Et ära hoida ohtlikku soojenemist ja hoida maakera alla 1,5 kraadise soojenemise, peab süsinikuheidete kogus jõudma haripunkti enne 2025. aastat ning isegi siis on vaja rakendada süsinikku atmosfäärist eemaldavat tehnoloogiat. Üks peamisi võimalusi esimese saavutamiseks on taastuvenergia nagu tuule- ja päikseenergia kiire kasutuselevõtt. Teised järeldused olid: inimeste energiakasutuse vajadus liikumises, elamises ja toitumises peab märkimisväärselt vähenema; majandus ei saa lõputult kasvada ning rikkad inimesed peaksid rohkem oma raha suunama kliimamuutuse vastasesse võitlusesse.

Allikad: BBC, Reuters, CNBC

“It’s now or never, if we want to limit global warming to 1.5°C (2.7°F).” – #IPCC Working Group III Co-Chair Jim Skea on the release of IPCC’s latest #ClimateReport on the mitigation of #climatechange.

➡️ https://t.co/N9cLJFBbnA

Watch the trailer 🎥 pic.twitter.com/rGbeuzLf9p

— IPCC (@IPCC_CH) April 4, 2022