L, 1.10.2022
KESKKONNAKIRI ⟩ Mis on Megi? Ja miks meid peaks kottima metaan?
This undated handout photograph received from the Philippine Coast Guard (PCG) on April 11, 2022 shows coast guard and police personnel evacuating a resident from a flooded area in Abuyog town, Leyte province, southern Philippines, following heavy rains brought about by Tropical storm Agaton. Foto: PHILIPPINE COAST GUARD
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Mis on Megi? Ja miks meid peaks kottima metaan?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 11. aprill

Filipiinide ida- ja lõunarannikut tabas troopiline torm Megi, mis tappis 25 inimest. Pühapäeval rannikule jõudnud torm tõi endaga tuuli kiirusega kuni 22 m/s. Samuti suure vihma, millega kaasnesid maalihked ja üleujutused. Leyte provintsis sai surma 22 inimest, kes kõik jäid maalihke alla. Mitmed inimesed on veel kadunud ja torm püsib veel Filipiinide kohal. Eeldatavasti raugeb Megi teisipäeval ja liigub tagasi mere kohale.

Allikas: Reuters

Reede, 8. aprill

Mil jaanuaris ja veebruaris Brasiilia Amazonase vihmametsa raadamine tõusis võrreldes eelmise aastaga, siis märtsi puhul toimus langus. Vihmametsa raadamine märtsis oli 15 protsenti madalam kui 2021. aasta samas kuus. Sellele langusele vaatamata oli tänavuaasta esimene kvartal viimase kuue aasta kõige destruktiivsem aasta esimene kvartal. Jaanuarist märtsini raadati Brasiilia Amazonast 64 protsenti enam kui eelmisel aastal. Metsa kaotus oli 941 ruutkilomeetrit. See on peaaegu kuue Tallinna pindala suurune ala.

Päev enne seda uudist teatas Meta ehk Facebook, et on sotsiaalmeediakanalist eemaldanud Brasiilia kontode võrgustiku, mis jagasid valeinfot metsa raadamise kahjulikkuse kohta ning kritiseerisid metsakaitsega tegelevaid keskkonnaaktiviste. Kontod esitlesid end MTÜ-dena. Osal kontodest tuvastati seoseid Brasiilia sõjaväega, kuid pole kindlust, kas nad tegutsesid vabatahtlikult või käsu peale.

Allikas: Reuters(1)Reuters(2)

Neljapäev, 7. aprill

Globaalne metaaniheide tõusis 2021. aastal rekordiliselt, teatas NOAA (Nationa Oceanic and Atmospheric Administration). Rekord tuli teist aastat järjest, ületades 2020. aastat ning saavutades kõrgeima taseme alates mõõtmise algusest 1983. aastal. 2021. aastal oli metaani kogus atmosfääris keskmiselt 1895,7 osakest miljardi kohta. Tõus võrreldes eelneva aastaga oli 17 osakest miljardi kohta. Metaan on murettekitav, kuna see on 84 protsenti potentsem kui süsihappegaas ehk viimane tekitab vähem soojenemist. Samas püsib metaan atmosfääris ajaliselt mitu korda vähem – süsihappegaas püsib sadu aastaid, metaan umbes 20 aastat.

Allikad: CNBCReuters

Neljapäev, 7. aprill

Kolmapäeval paduvihmast tekkinud üleujutustes Colombia Antioquia provintsis sai surma vähemalt 10 inimest. Neljapäeval oli veel kadunud seitse inimest ja haavatud kümme. Üleujutus tekkis suuremas jaoks El Porveniri kaevanduses ja selle lähedal.

Allikas: Reuters

Neljapäev, 7. aprill

Rootsi parteid leppisid kokku, et hakkavad kaasama tarbimispõhiseid heiteid oma kliimaeesmärkidesse, saades sellega esimeseks riigiks maailmas, kes sukeldub välismaiste heidete raporteerimise maailma. Rootsi jõudis küll kokkuleppele, kuid peab veel välja töötama detailid. Tarbimispõhised heited on see reostus, mis tekib välismaal ekspordiks kaupade valmistamisel. Selle arvutamine on keeruline, kuna pole heidetel pole rahvusvahelisi standardeid nende arvutamiseks. Lisaks on vähe usaldusväärset infot heiterohke tootmise kohta. Kuid tarbimispõhiste heidete kaasamine kliimaeesmärkidesse on tähtis, kuna Euroopa Geoteaduste Liidu (European Geosciences Union) hinnangul tuleb umbes 22 protsenti globaalsest CO2 heidetest just kaupadelt, mis toodetakse ühes riigis, kuid tarbitakse teises.

Allikas: Climate Change News

Esmaspäev, 4. aprill

IPCC avaldas oma kolmanda ja viimase kliimamuutuse raporti. Selle üks peamisi sõnumeid oli: “Nüüd või mitte kunagi.” Et ära hoida ohtlikku soojenemist ja hoida maakera alla 1,5 kraadise soojenemise, peab süsinikuheidete kogus jõudma haripunkti enne 2025. aastat ning isegi siis on vaja rakendada süsinikku atmosfäärist eemaldavat tehnoloogiat. Üks peamisi võimalusi esimese saavutamiseks on taastuvenergia nagu tuule- ja päikseenergia kiire kasutuselevõtt. Teised järeldused olid: inimeste energiakasutuse vajadus liikumises, elamises ja toitumises peab märkimisväärselt vähenema; majandus ei saa lõputult kasvada ning rikkad inimesed peaksid rohkem oma raha suunama kliimamuutuse vastasesse võitlusesse.

Allikad: BBCReutersCNBC

Märksõnad
Tagasi üles