T, 27.09.2022
RUITLASE REISIPÄEVIK ⟩ Osa 2. Pythagoras oli Vana-Kreeka Navalnõi
Reisil olles peab hästi sööma, et jaksaks filosofeerida. Foto: Erakogu
Olavi Ruitlane
, toimetaja
Osa 2. Pythagoras oli Vana-Kreeka Navalnõi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Ma olen juba kreeklaseks muutund, eile ei kirjutanudki uut reisikirja. Lebo. Selle eest vaatasin eile kolm tundi, kuidas naabrimees trimmeriga muru niidab. Kolm tundi ja 30 ruutmeetrit, mees mõnules töö juures, vaatas enne iga rohututi langemist sellele otsa, siis vaatas uhkelt minu poole ja naeratas. Mõistsin teda lennult – töö õilistab inimest, seda ei ole tark liiga ruttu ära teha, tööl tuleb end rabelemata õilistada lasta.

Meie elame Kampose külas, kohe siin kõrval on vana maaliline kaluriküla Ormos, ca 3 kilomeetri kaugusel mäenõlvakul on Marathokampos. Igal pool tiksub rahu ja vaikus. Restoraniomanikud võõpavad toole ja laudu, korrastavad varjualuseid, kõik valmistuvad lihavõtetega algavaks suvehooajaks. Pärast 17ndat on siin kõik teistmoodi ja rohkem elu täis, aga seda me ei näe, me oleme selleks ajaks siit läinud. Ei tahagi elu näha, Pythagoras on ka surnud. Praegu on Kamposes täpselt üks restoran avatud, Ormoses samuti üks. Eile ronisime autoga mäkke, meist 7 km kaugusel asub Marathokampos, sealt leidsime Michelini tärnita restorani, kus polnud menüükaarti. Boss, sigaret hambus, vedas meid kättpidi kööki ning kolistas seal potikaasi ja näitas otse anumatest, mida tal pakkuda. Elu parimat kala pakkus, päriselt. Parimatel restoranidel ei olegi menüükaarti ega tärni!

Foto foto tegemisest.
Foto foto tegemisest. Foto: Erakogu

Värsket kala saab muide Ormose kailt, kindla peale, kui parajasti kalailma on olnud. Tuleb varem ärgata, 8-9 vahel ennast kohale vedada ja kaluritega juttu teha. Kala väärtus sellest ainult tõuseb.

Aga lahendaks kõigepealt selle Pythagorase ja Polykratese asja ära, see on mul muudkui südamel. Ma olen siin kuidagi filosoofiliseks muutunud. Miks Pythagoras ja Polykrates siis ühe saare peale ära ei mahtunud? Mõlemad olid justkui tegusad mehed, sebisid ringi ja tegid suuri asju. Polykrates lõi endale suure laevastiku, vallutas hulga saari, nende hulgas Lesbose, ümbritses end poeetide ja kunstnikega, võib-olla ka lesbidega, aga kindlalt kuulus tema lähiringkonda Anacreon, armastatud kreeka lüüriline luuletaja, kes oli tuntud oma joogilaulude ning erootiliste luuletuste poolest. Täpselt nagu Putin, see andis ka oma kandilise pea lihvimiseks Gérard Depardieu'le ja Steven Seagalile Venemaa kodakondsuse. Putin näikse oma valitsemist otse Polykrateselt õppinud olevat.

Huvitav, mida teeksid kassid, kui nad türannid oleks?
Huvitav, mida teeksid kassid, kui nad türannid oleks? Foto: Erakogu

Mida teeb türann, kui talle raha ja võim kätte satuvad? Priiskab ja tapab. Polykrates kõrvaldas kaks lihast venda, kes ta võimule aitasid. Ühe lasi hukata, teise saatis maalt välja. Ja siis tuleb mingi tüüp ja nimetab end filosoofiks ja räägib kurjustest, mille üheks selgeks ilminguks on materiaalne paljusus. Kes see selline suure suuga tüüp on? Otse loomulikult Navalnõi! Pythagoras oli ligi 500 aastat enne Kristust elanud Navalnõi. Aga kui see kõik juhtus ca 2500 aastat tagasi ja Samosel ja kui Kreekas valitseb praegu õnnis rahu, siis Putin ja Co on õpikunäide, et vene türanniliinist ei saa isegi 2500-aastase inimarenguga suurt midagi peale komposti.

Polykrates tegi elus muu kõrval head ka, lasi läbi mäe 1036 meetri pikkuse tunneli ehitada, akvadukti, mille kaudu käis muuhulgas Pythagoreio linna mageveega varustamine. Sinna tunnelisse me ei saa minna, mu naine usub, et tal on klaustrofoobia. Ja muidugi lasi Polykrates saarele üleva Hera templi ehitada, mis on veidi päevi näinud, umbes 912 500 päeva täpsemalt, nendega suht ära kulunud. Ja sinna me saime, kuna laheda platsi peal onu Klaus Strofoob inimesi ei kollita.

Hera templist enam palju alles pole, kuid klaustrofoobidele on see vaid hea uudis.
Hera templist enam palju alles pole, kuid klaustrofoobidele on see vaid hea uudis. Foto: Erakogu

Kui Hera templit vaatama minna, tasub ka endises pealinnas, Pythagoreios ringi vaadata. Linn on muinasjutuline, siin ei valmistata midagi hooajaks ette, siin elu käib, inglaste jahid on sadamas, pubid ja tavernad on inimesi puupüsti täis, seega pole Samosele kunagi liiga vara tulla.

Pythagoreio lähistel on järjekordne koobas. Muidugi ei jäeta mainimata, et Pythagoras võis ka siin rahvast koolitada, ei tea, praegu on ümber koopasuu ja koopas Panagia Spiliani klooster ja kristlikud tilulilud. Aga kindlasti on nii selles kui igas teises Samose koopas vähemalt korra ka Pythagoras sees istunud, nii et kui mingit auku kiviseinas näete, olge varmad aupaklikkuseks. Nagu Samoselt pärit 2500 aastat vanad laulusõnadki eksinud matemaatiku kohta ütlevad: «Oma koobast ei leia ma üles!»

Ma otsin. Oma isiklikku koobast. Mul on veel mõned päevad aega.

Koobas, mis ei ole enam niisama koobas.
Koobas, mis ei ole enam niisama koobas. Foto: Erakogu

Loe ka Ruitlase reisipäeviku esimest osa! Leiad selle kohe siit alt!

Märksõnad
Tagasi üles