L, 1.10.2022
HORISONT ⟩ Kui koolitööst koorub festival
Filmifestivalil Horisont ei vaadatud ainult filme, vaid nalja tegi ka koomik Karl-Alari Varma. Foto: Maarja-Marleen Rullinkoff
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Kui koolitööst koorub festival
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Neljapäeval, 14. aprillil toimus Paide gümnaasiumis esimest korda filmifestival Horisont. Ja see polnud mitte mingisugune niisama koolisisene üritus, vaid täitsa üleriigiline ettevõtmine. Ypsilon kohtus festivali eel ühe selle eestvedajaga, Paide gümnaasiumi 11. klassi õpilase Markus Roobaga, kes rääkis, et Paide on ju ometigi perfektne koht festivaliks: «Põhimõtteliselt igale poole on [siit] sada kilomeetrit.»

Kõik sai alguse sellest, et Markus ja tema kaasfestivalikorraldaja Ronaldo Ollo pidid eelmisel kevadel tegema koolitöö Georges Bizet’ ooperist «Carmen». Koos paari teise klassikaaslasega otsustati rakendada loovust ja esitada õpetajale lühifilm. «Saime isegi sada protsenti selle eest,» meenutas Markus. Mõne aja pärast tuli taas kaamerad sooja panna, kuna ajalootunni tarbeks tuli vorpida uus lühifilm. Teemaks Napoleoni võimuletulek. Seegi sai tehtud. «Ja siis läks natukene aega edasi ja Uku (Paide gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Uku Valner – toim.) tegi meile ettepaneku, et me võiksime järgmine aasta korraldada uurimistööna filmifestivali,» rääkis Markus.

Vasakul korraldaja Markus Rooba, paremal korraldaja Ronaldo Ollo ning keskel juhendaja Uku Valner.
Vasakul korraldaja Markus Rooba, paremal korraldaja Ronaldo Ollo ning keskel juhendaja Uku Valner. Foto: Paide Gümnaasiumi Facebooki leht

«Läksime kohe Ronaldoga, kellega koos me korraldame, kaasa selle mõttega ja meil toimusid juba [kevadel] esimesed koosolekud seoses sellega,» rääkis Markus, kelle kaaskorraldaja Ronaldo intervjuupäeval kodus haigusega siruli oli. Ja siis tuli suvi vahele. Kooli algusega tuli ka kohe kiirustama hakata, kuna projekti rahataotlus tuli esitada juba 5. oktoobriks. Raha taotlesid korraldaja Euroopa Solidaarsuskorpusest. «Siis põhimõtteliselt hakkasime ka juba uurimustööd kirjutama filmifestivalist, sest meil pidi olema ka plaan B, et kui me sealt rahastust ei saa, siis me teeme koolisisese [ürituse],» rääkis Markus.

Comedy Estonia stand-up koomik Karl-Alari Varma tegi nalja.
Comedy Estonia stand-up koomik Karl-Alari Varma tegi nalja. Foto: Maarja-Marleen Rullinkoff

Pärast taotluse esitamist jäi üle ainult oodata. «Detsembrikuus tuli meil positiivne vastus, et saime maksimumsummas rahastust ja siis hakkasime juba sellega tegelema, et esinejaid kutsuda,» ütles Markus. Üks esineja oli Jüri Belov, kes on muusikavideote režissöör – teinud videoid pea et igale Eesti noor-räpparile. Teine külaline oli teisipäeval veel teadmata, kuna esimene variant kukkus ära. Markus ütles, et see on üks suurimaid väljakutseid festivali korraldamise jooksul olnud – kuidas leida kahe päevaga uus esineja? Neljapäevaks oli aga asi laabunud. Markusel õnnestus Comedy Estoniaga suheldes jõuda kokkulepeteni ning teiseks külaliseks tuli koomik Karl-Alari Varma.

Režissöör Jüri Belov käis festivalil rääkimas oma loomingust.
Režissöör Jüri Belov käis festivalil rääkimas oma loomingust. Foto: Maarja-Marleen Rullinkoff

Mis halvasti, see uuesti

Teine komistuskivi oli Markuse sõnul siis, kui esimeseks filmikaardi esitamise tähtajaks laekus vaid üks filmikaart ehk filmi ja tegijate väike tutvustus. «Siis sai natukene mõelda. Me pikendasime tähtaega sihuke poolteist nädalat äkki ja ostsime reklaami ja peale seda tunti huvi, meile tuli päris palju kirju, küsiti osalemistingimuste kohta jne,» rääkis Markus. Teiseks tähtajaks oli laekunud juba 17 filmikaarti. «Ise olime ka natukene üllatunud, et niivõrd palju. Arvasime, et festival läheb korda, kui meil tuleb nii viis kuni seitse filmikaarti selleks tähtajaks, heal juhul.»

Lõplikud filmid tuli korraldajatele saata 3. aprilliks. Selleks päevaks laekus kaksteist filmi, järgmisel päeval tuli veel üks ning mõne aja pärast veel neljateistkümneski filmitegijatelt, kes olid ajapikendust palunud. Viimasena laekunud film küll enam võistlustulle astuda ei saanud, kuna žürii oli juba hindamisele asunud, kuid festivalil näidati seda ikka. Filme laekus nii Tallinnast, Järvamaalt, Tartust kui Viljandist.

Niisiis, kolmteist filmi saadeti žüriile, kuhu kuulusid Paide linnavalitsuse avalike suhete peaspetsialist Maarit Nõmm, Arvamusfestivali peakorraldaja Kaspar Tammist, Paide muusika- ja teatrimaja direktor Martha-Beryl Grauberg, Paide gümnaasiumi õpilasesinduse eestseisuse liige Kevin Kinev ja Paide Teatri näitleja Kirill Havanski. Kümne palli süsteemis parimaks hinnatud filmi peaauhind on selle esitamine sügisel Just Filmil, PÖFFi laste- ja noortefilmide alafestivalil. Küll aga ei jää päris tühjade kätega keegi, sest kõik filmigrupid saavad ka PÖFF-i filmikursusele minna.

Peaauhinna võitis lühifilm "Pomm". Pildil filmi autorid.
Peaauhinna võitis lühifilm "Pomm". Pildil filmi autorid. Foto: Maarja-Marleen Rullinkoff

Žürii elu oli ühest küljest lihtne, teisalt ka keeruline. Markus rääkis, et nad ei andnud žüriile ette ühtegi otsest hindamiskriteeriumit, sest filmi hindamiseks oli vajalik vaid osalemistingimuste järgimine – seda hindasid korraldajad ise enne filmide žüriile saatmist – ja filmi õigeaegne laekumine. Ka teemaga ühildumist ei saanud žürii hinnata, sest teemat polnudki. «Korraldame filmifestivali esimest aastat ja me ei tahtnud nagu sellist päris teemat neile anda. Me tahtsime, et see õnnestuks rohkem; et meile võiks ka saata varem filmitud lühifilme; et me saaksime ikka midagi vinget esimesel aastal juba. Nii et kui me oleks pannud mingisuguse kindla teema, siis äkki oleks tulnud kaks, kolm filmi,» rääkis Markus.

Protsess õpetab

Kuid ka ilma teemata ja kunstiliste kriteeriumiteta laekus Markuse sõnul päris ägedaid filme. Oli ka neid, kus oli aru saada, et filmi tehakse esimest korda. «Selles ei ole mitte midagi halba, et me tahamegi noortele tekitada seda filmimishuvi selle festivaliga,» sõnas ta. Markus rääkis, et kooli jaoks ise filmide tegemise protsess oli nii huvitav, et mõtleb nüüd BFM-i minemise peale. «Kui ma nägin seda lõppteost, mis sai pärast monteerimist, siis tekkis huvi juba järgmise asja tegemiseks. Ja peale neid filmimisi, siis vaatad ise midagi kas Netflixist või kusagilt mingisugust filmi, siis sa mõtled, kuidas nad on midagi teinud ja kuidas nad midagi filminud ja nii edasi. Sa nagu hakkad mõtlema, mis toimub selle kaadri taga,» seletas Markus, kuidas filmide tegemine tema enda horisonti muutnud on. 

Markus rääkis, et projekti üks peamine idee oligi anda noortele võimalus enda mõttemaailma läbi filmi avada ning muidugi selle kõrval ennast ka arendada. Filme üle vaadates nägi Markus, et korduvad teemad olid vaimne tervis ja suhted – armastus, täpsemini. «Igal noorel inimesel on asju, millest ta rohkem huvitab ja mis on tema jaoks olulised. Siit on ka näha seda, et mõne noore jaoks on depressiooni teema oluline, mis tegelikult võib-olla ongi see, et ühiskonnas ei taheta väga palju sellest rääkida, et siis nad näitavad seda läbi filmi.»

Horisondi korraldustiim.
Horisondi korraldustiim. Foto: Maarja-Marleen Rullinkoff

Varasemalt on sarnast platvormi pakkunud noortele Rakvere gümnaasiumi filmifestival, mida on korraldatud juba 2004. aastast. Tänavuaasta veebruaris toimus aga festival viimast korda. Seetõttu tunneb Markus, et turul on ruumi uue festivali tulemiseks ja jäämiseks. Markus ega keegi teine korraldustiimist ise Rakvere festivalil käinud pole, seega Horisont on ikka täitsa omanäoline. «Me oleme proovinud ise kujundada, et oleks ikkagi see omapära, et ei hakkaks teisi kopeerima. Ma tean, et näiteks üks film oli ka Rakvere gümnaasiumi filmifestivalil. Kui nad käisid juba seal, nad said seal teise koha ja nüüd tulevad siia ja vaatavad, et meil on siin täpselt sama, mis Rakvere gümnaasiumi filmifestivalil, siis sellel ei ole ju tegelikult… see ei tõmba järgmine aasta ligi. Me peame mõtlema ka jätkusuutlikkuse peale.»

Markus rääkis, et korraldamise käigus on nad tiimiga mõelnud ka juba järgmise aasta peale. Lootus on, et tänavune toimumispaik, Paide gümnaasiumi aula, jääb juba järgmisel aastal väikseks. «Oleme mõelnud võib-olla Paide Muusika- ja Teatrimajas teha – seal on suurem saal ja on võib-olla natuke rohkem võimalusi. Tahaks teha veel vingemat ja iga aastaga aina paremaks minna.»

Märksõnad
Tagasi üles