KESKKONNAKIRI ⟩ Mis juhtus Lõuna-Aafrikas? Ja mis uppus Tuneesias?

Tormikahjustus Lõuna-Aafrikas. Foto: MARCO LONGARI/AFP
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 18. aprill

Eelmisel esmaspäeval tabas Lõuna-Aafrika Vabariigi KwaZulu-Nata piirkonda torm, mis tõi ulatuslikke üleujutusi ja maalihkeid. See jätkus terve nädala jooksul. Tänaseks on kinnitatud 443 hukkunut, kuid 63 inimest on veel kadunud. Otsingud jätkuvad. Hinnanguliselt on jäänud koduta ligi 14 tuhat inimest. Need, kellel veel katus peakohal on, on jäänud elektrita ja/või veeta. Infrastruktuuri häving on hinnanguliselt üle 630 miljoni euro. Majanduslik mõju võib veel olla laiem, kuna üleujutused on häirinud ka ühe Aafrika suurima sadama tööd.

Allikas: ReutersCNN

Reede, 15. aprill

Tuneesia vetes uppus 750 kuni 1000 tonni naftat kandnud laev. Tuneesia teatas ka koostööst teiste riikidega keskkonnakatastroofi ära hoidmiseks. Praegu pole märke lekkest, kuid raskem on veel ees – laev tuleb veest ilma leket tekitamata välja tõsta. Laeva uppumise kohta alustati ka uurimist, kuid praegu on põhjuseks loetud halba ilma. Kõik seitse meeskonnaliiget jäid pääsesid edukalt enne laeva uppumist.

Allikas: CNN

Neljapäev, 14. aprill

USA New Mexico osariigis Ruidoso linnas möllas maastikupõleng, milles hukkus eakas paar. Teisipäeval alanud põlengus on hävinud sadu maju ja see on sundinud tuhandeid evakueeruma. Põleng levis kiirelt, sest piirkonnas on kuiv ja tuul kiirusega 40 m/s. Tuletõrjujad suutsid siiski hoida ära terve linna maha põlemise.

Allikad: ReutersNew York Times

Neljapäev, 14. aprill

Eelmisel esmaspäeval kirjutasime Keskkonnakirjas, et Filipiine tabas troopiline torm Megi. Siis oli lootust, et Megi möödub kiirelt ja ilma suuremate edasiste kahjudeta, kuid kahjuks nii ei läinud. Vihm, üleujutused ja maalihked jätkusid. Neljapäevaks oli teatatud 138 hukkunust ning kadunud oli veel 103 inimest. Torm oli nii hukkunuterohke, kuna vihma tuli palju ja just eriti mägistes piirkondades, kus maalihked on lihtsamad tekkima. Neljapäeval olid mõned piirkonnad veel ligipääsematud, sest maapind oli pärast maalihet ebastabiilne.

Allikas: Reuters

Kolmapäev, 13. aprill

Brasiiliat süüdistatakse oma süsiniku aruannete trikitamisega, et peita oma kliimaambitsioonide jahenemist. Brasiilia esitas ÜROle oma uuendatud kliimaeesmärkide plaani, mis oli numbriliselt ambitsioonikam kui varasem – Brasiilia lubas varasema 43 protsendi asemel vähendada süsinikuheidet 50 protsendi võrra 2030. aastaks 2005. aastaga võrreldes. See aga läheb vastuollu Pariisi konventsiooniga, mis allkirjastati 2015. aastal. Vahepeal on täpsustatud 2005. aasta andmeid Brasiilia heidete kohta, mis nüüd on kõrgemad kui 2015. aastal. See tähendab, et Brasiilia saab siiski toota rohkem heiteid, kui algselt lubas, kuigi protsent on muutunud. Vahe varasemalt lubatu ja uuendatu vahel on umbes sama suur kui Colombia terve aasta heidete kogus.

Allikas: Climate Change News

Teisipäev, 12. aprill

Väikest linna Saladot, USAs Texase osariigi keskosas, tabas teisipäeval tornaado, mis haavad 23 inimest ja tekitas ulatuslikku materiaalset kahju. Kohalike sõnul tõstis tornaado maa seest suuri puid välja, jättis majadest alles vaid varemed, lennutas elektriliine mööda linna laiali. 23st haavatud inimesest 12 viidi haiglasse.

Allikas: Reuters

Esmaspäev, 11. aprill

Tšiili on jõudnud oma 13-ndasse põua-aastasse. Tšiili kuue miljoni elanikuga pealinn Santiago teatas pretsedenditust vee normimise plaanist. Plaan koosneb neljatasandilisest alarmisüsteemist, mis lähtub linna veega varustavate jõgede Maipo ja Mapocho veetasemetest. Valgusfoori olemusega süsteemi kuulub esmalt avalikkuse teatamine, siis veesurve alandamine ja halvimal tasemel roteeruvad 24-tunnised veevarustuse kärpimised. Valitsuse hinnangul on Tšiili vee kättesaadavus viimase 30 aasta jooksul langenud 10–37 protsenti ning võib järgmise 40 aasta jooksul kukkuda riigi põhja- ja keskosades veel 50 protsenti. Tšiili põuda seostatakse otseselt kliimamuutusega.

Allikas: Reuters

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles