ENESEREGULATSIOON ⟩ Noorte seas valitseb narkokaos, mida nad ise kontrollivad
19. aprill 2022, 14:57
Keegi ei kahtle selles, et noorte, just keskkooliealiste, seas on tõusnud narkootikumide kasutamine, ent teemat lähemalt uurides selgub kaks huvitavat asjaolu: esiteks, narkootikumide kasutamine ja hoiakud nende suhtes sõltub suuresti sotsiaalsest ringkonnast ning teiseks, noored hoiavad ise üksteisel silma peal, et kellegi tarbimine ei läheks üle käte, kirjutab gümnasist Kaspar Hintser.
Narkootikumide tarvitamine on vähemalt Eesti noorte seas on olnud tõusev trend kogu selle sajandi vältel, kuid just viimasel ajal on see teema aina rohkem esile tõusnud. Küsimus: «Miks narkootikumide tarvitamine noorte hulgas viimase kümnekonna aasta jooksul on tõusnud?» ei ole praeguseks hetkeks veel kindlat vastust saanud. Teooriaid on üpriski palju, näiteks võib süüdistada popkultuuri mõjutusi – viiteid narkootikumide kasutamisest leiab nii muusikast, meemidest, kirjandusest ja filmidest ning selle suhtumise pooldajate arvates populariseerib ja romantiseerib see noorte seas droogide kasutust. Siin võibki küsida, et kas Lil Xani suguste räpparite pealetulek on populariseerinud Xanaxi kasutamist mu eakaaslaste seas või sai Lil Xan kuulsaks, sest noored juba söövad palju Xanaxit.
Samas väidab mingi seltskond, et säärase trendi tõus võib olla tingitud ka sellest, et noored on muutunud viimase kümne aastaga ise palju teadlikumaks narkootikumidest, kuid mingit kindlat vastust ei leia ilmselt sellele küsimusele mitte kuskilt. Või süüdistatakse selles ranget droogi-vastast propagandat, mis just vastupidi tekitab huvi keelatud viljade vastu ning mis ülepingutatud valedega kaotab igasuguse usaldusväärsuse kuulajate seas ja tahetakse omal nahal teada saada, mis on mis.
Fakt on aga see, et noored on destigmatiseerimise ja ülimalt lihtsa kättesaadavuse tõttu hakanud aina rohkem erinevate ainetega eksperimenteerima või lausa regulaarselt tarvitama. Aina rohkem suitsetakse kanepit ja alustatakse varasemas eas. Pidudel on alaealisi, kes kammivad mõnda sünteetilist peodroogi, ning välja on kujunenud uued trendid nagu retseptiravimite kuritarvitamine.
«Esimesed korrad» on ikka sellised «esimesed korrad», nagu need alati on olnud: oled umbes 14–16-aastane ja kuskil rendisaunas või korteris peol ning semu ulatab sulle jointi või plastpudelist vormitud bongi ning kinnitab, et kõik on turvaline ja kontrolli all, või poetatakse sulle pihku mingi muu keemiline ühend, mida sa siis manustama hakkad. Pärast seda oled omadega lahkteel: kas paned edasi mööda seda sama rada ja omandad enda tutvusringkonnas omale «naariku» tiitli või hoiad sa pigem edaspidi ainetest eemale, oled ennastunustavalt Laua Viina ja Mõrnaja peal, kergematel päevadel rüüpad Saku On Ice. Alternatiivid on sõprusringkonna vahetamine droogilembelisema vastu või olemasoleva sõpruskonna digimuutumine narkariteks.
Ühes Tallinna koolis gümnaasiumõpilaste seas läbi viidud uuringu kohaselt tuli välja, et uimastitega kokku puutunud 110-nest vastajast on 60 keskkooliealist neid ka kunagi tarvitanud. Samuti tuli uuringust välja, et:
- kõige populaarsemateks droogideks, mida tarvitatakse, on: kanep, mida on proovinud 60-est vastajast kõik; amfetamiin, mida on tarbinud 13 inimest; seened, mida on tarbinud 11 inimest; LSD, mida on tarvitanud 17 inimest ning ecstasy, mida on proovinud 15 inimest 60-est;
- iga viies on tarvitanud vaid korra, pea iga kolmas on tarvitanud 1–5 korda, veerand vastanutest 5-20 korda, 8 protsenti vastanutest üle 20 korra ning 18 protsenti vastanutest ei osanud tarvitamisi kokku lugeda;
- 50 vastanul on sõpru, kes tarvitavad uimasteid pidevalt;
- kõigist vastajatest, kes on uimastite tarbimisega kokku puutunud, on 76,7 protsenti enne uue uimasti tarbimist uurinud aine järel- ja kõrvalmõjude kohta ning 67,2 protsendil ei ole peale uimastite tarbimist esinenud kõrvalmõjusid;
- 60 inimesest 55,7 protsenti ei mõjutanud uimastite tarvitamine kuidagi, 11,5 protsenti mõjutas negatiivselt ning 32,8 protsenti mõjutas positiivselt;
- 89,1 protsenti vastanutest suhtuvad inimestesse, kes uimasteid tarbivad, neutraalselt ning 9,4 protsenti suhtuvad negatiivselt.
Sotsiaalne ringkond on määrava tähtsusega
Kui rääkida keskkooliealiste droogilembelisusest, ei saa rääkida kogu generatsioonist, vaid silmas pidada, et ringkonnad koos oma hoiakutega väga varieeruvad. Selleks, et saada paremat pilti leviku ulatusest ja muudest kaasnevatest teguritest, palusin omaealistel täita Google Formsi küsitluse ning lisaks sain kasutada ühe gümnaasiumiõpilase hiljuti läbi viidud uurimistöö andmeid. Mõlemas küsitluses olid üle poole vastajatest narkootikume ise tarbinud mingil eluhetkel.
Küsitlustest tuli näiteks välja, et enamus vastajate tutvusringkondades suhtutakse uimastite tarvitamisse suhteliselt ükskõikselt, kuni ei minda liiale ja kuni tegu on millegi lahjemaga nagu näiteks kanep. Kui aga hakata tarvitama midagi sünteetilist, siis üldjuhul ollakse üllatunud, pööratakse rohkem tähelepanu ja vajadusel pakutakse tuge, kuid suhtutakse inimesse endasse neutraalselt edasi: «Oleneb kui palju: kui mingi vahest tehakse näffi või mämmi siis on suht poxxui, aga kui see muutub juba probleemiks siis kergitatakse veits kulmu,» võtab üks vastanu kokku, kuidas üldjoontes asi on. Teine vastanu oskas omast kogemusest rääkida, kuidas sõbrad on sekkunud tema tarvitamisse: «Sõbrad suhtusid erinevalt – enamusi mõõdukas tarbimine ei häiri, aga kui hakkasin rohkem tegema, siis võeti mind ikka ette ja räägiti et kuule, nii pole okei.»
Võib öelda, et säärane hoiak noorte seas aitab droogide tarvitamist reguleerida ja kontrolli all hoida paremini kui näiteks riiklikud kampaaniad ning samal ajal ilmestab see, kuidas noored on narkootikumide alal saanud teadlikumaks ning oskavad isegi ennetada ja õigel ajal tuge pakkuda oma tuttavatele, kes lähevad tarvitamisega kuidagi üle piiri.
Narkootikumide kättesaadavus on muutunud tänapäeval teadagi väga lihtsaks. Küsitluse kohaselt teavad suur osa noori kas umbes ise vähemalt 6-7 diilerit või palutakse mõnel sõbral või koolikaaslasel endale aineid vahendada. Hinnad on igal diileril enamjaolt samad. Peamised narkootikumid, mida tarvitatakse on kanep, amfetamiin, ecstasy ja LSD. Ecstasy hind on 6–15 euro vahel, üks plotter LSD’d on 15–25 eurot ning kanepi ja amfetamiini hind on, nagu ikka, 20 eurot gramm. Aga mitmed vastanud viitavad, et mida lähemal kontakt on, seda odavam ka droog.
Kui kättesaadavuse teemaga veel edasi minna, siis saaks rääkida ka retseptiravimite tarvitamise trendist. Retseptiravimid on hakanud just viimasel ajal noorte seas rohkem levima, kuid see sõltub jällegi seltskonnast ja kellelt küsida. See, kas illegaalsete narkootikumide kättesaadavus on kuidagi suurendanud retseptiravimite kuritarvitamist, on hetkel ebaselge. Võib ju arvata, et illegaalsete droogide lihtsama kättesaadavuse pärast on äkki mustalt turult lihtsam kätte saada ka retseptiravimeid, kuid samal ajal võib arvata, et ka psühhiaatrid on hakanud neid leebema käega noortele välja kirjutama.
Sellest saaks aga ka järeldada, et võib-olla ei ole illegaalsete narkootikumide kättesaadavus üldse retseptiravimite kättesaadavust mõjutanud ning see jätab ikka õhku küsimuse: miks siis on retseptiravimid populaarsust niivõrd kiirelt kogumas, kui kättesaadavad on nad ju enam vähem lihtsalt alati olnud? Retseptiravimite puhul ei piirduta enam ka ainult rahustitega, vaid domineerivateks aineteks on muutunud hoopis erinevad ADHD ravimid nagu näiteks Medikinet, Concerta, Ritalin või Aderall.
Jällegi tuleks siinkohal märkida, et retseptiravimeid kasutatakse teismeliste poolt väga erinevatel eesmärkidel. Näiteks mingi seltskond kasutab neid kohvi ja näffi ehk teiste stimulantide aseainena õppimiseks, mis on mõistetav sellepärast, et tegu on rohkem kontrollitud ja puhtamate ainetega kui sünteetilised droogid, kuid samas on ka nendel ravimitel oma riskid, kui ei teata õigeid piire. «Concerta ja medikinet were the shit, terve üheksanda klassi tegin (pigem õppimise tarbeks, 2-3 tk korraga ja kui tundsin, et hakkab sõltuvus tekkima tegin pausi), kuigi endale polnud välja kirjutatud ja sobrad tegid odavalt. kuna ma lopetasin uheksanda pm full viitega siis sobrad tahtsid ka proovida aga eriti ei viitsinud,» räägib üks vastanu.
Ka siin on ristivastupidiseid ringkondi, kus kasutatakse retseptiravimeid pigem peodroogina. Nii nagu illegaalse droogi puhul, varieerub ka retseptiravimite kasutus tugevalt seltskondade lõikes, nagu üks vastanu välja tõi: «Nende inimeste seas, kellega mina kokku puutun, tuleb vähe ette aga noh niimoodi kuuldes sõbra sõbra kohta, siis mingite seltskondade seas on see ysna levinud.»
Droogipandeemia noorte seas on tõsine ning ainus, mis takistab seda muutumast ulatuslikuks tervisekriisiks, on noored ise. Kindel on see, et politsei seda kaost enam oma jõududega valitseda ei suuda. Siinkohal tuleks mõelda äkki sellele, et olukorda tuleks pigem õppida regulatsioonidega kontrollima ja aina rohkem tegelema kahjude vähendamisega.