SEKS JA LINN ⟩ Eneserahuldamise variatsioonid
/nginx/o/2022/02/18/14373532t1hebaf.jpg)
22. aprill 2022, 16:13
Pärast seda, kui pidin endale tunnistama, et olenemata sellest, kui väga mulle mu endine fuckboy inimesena ei meeldi, ei saa ma üle eitada, et ikkagi teda armastan. Tegelt enne temaga seksimist ma juba teadsin ennast nii palju, et nii kui ma kellegagi seksin, siis ma hakkan teda armastama. Aga mitte alati pole see tähendanud, et armastuse taga oleks selline suhe, nagu ma vajan või õigeks pean. Ja täna on see toonud mind punkti, kus ma ei saagi aru, miks ma üldse kellegagi seksima peaksin?
Olgem ausad, minu vanuses inimesed maksavad juba aastaid majalaenu tagasi ja saavad kolmandaid lapsi. Ma pole niigi kaugele jõudnud, et keegi pangast isegi julgeks mulle laenu anda, rääkimata peikast, kellega lapsi saada. Vahepeal ma tõesti mõtlesin, et olen seetõttu hale lohh, aga samas – kas ma tunnen, et olen millestki ilma jäänud, et ma pole nagu nemad? Ei. Ma pole muide kuigi palju reisinud ka, see on ka siuke keskklassi lõbu rohkem, aga sellest kõigest hoolimata ei tunne ma end vaesena.
Kui on üks töö, mida ma tõesti olen terve elu teinud, siis on see luuletamine – ja see omakorda on õpetanud mind mediteerima. Ja selle töö mittemateriaalsus ei haagigi peaaegu üldse siinse reaalsusega. Õnneks ajab see mind iga päevaga aina enam naerma, sest see on täielik ime, et ma kogu selle raskelt praktilise ja sunnismaiselt majandusliku reaalsuse sees olemas olen. Võib-olla tuleneb see sellest, et ma olen kogu aeg teinud ainult seda, mida ma tahan, sest ma lihtsalt pole tundnud, et mul oleks selles elus oma keha hävimisega midagi kaotada? «Terve ja normaalne» inimene vist ei mõtle nii. Ikka kartma peab, et majandust käigus hoida, onju.
Ma ei saa aru, mis mõttega ma peaksin oma aega raiskama meeste peale, kes ei saa aru, kui jumalik akt on seks. Sellel on elu loomise potentsiaal, milles võib paljudena kõik, mis inimeses juba olemas on, ning selles on tõenäoliselt rohkemat, kui paistab või tundub ka ilma rasestumiseta. Kui mingi vend võtab naise olemasolu tema jaoks iseenesestmõistetava nähtusena, mis võib-olla on võrreldav ta mitu tuhhi maksva jalgrattaga, sest ta armastab ekstreemsporti, siis tuleb tunnistada, et mentaalne ettevalmistus riskiks on hea, aga öisete kõnedega «emotsionaalne provotseerimine» sealjuures tühistab erootilist potentsiaali. Tema jaoks on naine ju ikkagi objekt, millega ei pea emotsionaalset lähedust kommunikeerima. Mind ei huvita, et ta seda ei oska, kui ma näen, et ta vaevu üldse üritabki. Aga muidugi see rada läheb psühholoogiliselt sügavamale ja minu jaoks sitaks palju igavamaks ka, sest ma juba tean, et juba ta isa ei osanud ja kultuuris ei olegi sellist harjumust, et mehed tunnetest räägiks ja blablabla.
Ses suhtes, mehed, vaadake siis ise, mis teete, kui kõik naised lõpuks aru saavad, et nad on jumalannad, kes lihtsalt ei viitsi enam teie passiiv-agressiivse vihkamise, objektistamise, iseenda suhtes ükskõikse käitumise ja lapsikusega tegeleda. Kas te olete üldse mõelnud sellele, kui palju tehnoloogilisi vidinaid on loodud naistele eneserahuldamiseks? Need asjad ei käitu meiega lugupidamatult, need ei saa meid vägistada või meie peal oma represseeritud ängi välja elada. Me ei saa neist rasedaks jääda ning tõenäosus vabastavaks orgamsiks on mitukümmend korda suurem, kui isegi armastatud mehega seksides. Sest by the way, hea seks saab toimuda ainult teineteisega päriselt hingeliselt kontaktis olles. Või noh, osadele sobib teineteise vastu onaneerimine ka. See on selline lapselik eneseavastamise level. Nunnu, aga pikas plaanis sügavama teineteise mõistmiseni ei vii.
No fap?
Mul on väga, väga kallis jobi.
Väärtuslik/hindamatu loodusvara, economic.
Kallimaks teeb body. Mind'is vähem sodi.
Sa minema koli. Nofapperid KOOLIS, sust üle on, loogish.
Kaotab bully koolis. Nofapperid koolis. Tal parimad toolid.
Rohkem aru saab, loogish. Nad geeniused koolis.
Verbaalne enesekindlus, parem looming.
Kõik klass temast hoolib. Coolim olla proovid,
kuid madalalt soovid. Sul madalad soovid.
Yo Sa nõrkmees poor'iks lõpuks still jääd, vot nii.
No Jumala soosing.
Fapper liiga noolib saada girl'i, lol'in.
A Nofapper hoolib, ta great ideede poodnik
Ma ei suutnud välja selgitada, kes on Haim Diamondsi artistinime taga, aga ega see polegi oluline. Teada on, et ta on Tartust ja see on ju heade mõtete linn. Igatahes tegi ta ülaltoodud laulu, mis pani mind esimese asjana mõtlema, kas ta on siis pornosõltlane olnud, et ta seda onamise vastast kampaaniat nii tõsiselt võtab? Nofap.com on pornosõltuvusest väga põhjalikult kirjutanud ja noh, põhivärk sellega ongi, et see nussib aju ära rohkem kui pihu. Teisalt ei pruugi see olla vaadeldav diagnoositava häirena, ent kompulsiivseks erroriks saab liigset porno vaatamist pidada küll.
Tean kaudselt üht inimest, kes oligi pornosõltlane. Läks tükk aega, kuni välja tuli, miks tal hommikuti vetsus nii kaua läheb, kuni ta lõpuks üles tunnistas. Samas oli ta ka funktsioneeriv narkomaan – ja ma ei pea siin mingit kohvi või tobi silmas, vaid ikka illegaalseid drooge. Jumal teab, kui palju selliseid inimesi tegelt on, sest keegi ei näe ja kedagi ei saagi kottida, kuidas su vaimne seis on, kui sa näiliselt ühiskondliku mutrikesena toimid. Selle tüübi probleemi avalikuks tulemine toimus ka alles pärast mitut aastat tüdrukuga koos elamist. Needless to say, aga muidugi oli ta isa alkohoolik. Kaassõltuvus on kaassõltuvus on perest perre edasi kanduv muster – ma ise peaks hoopis sellest laulu tegema.
End sõltuvustest võõrutades näen ma igal pool sõltuvuse märke – ja seda võib öelda igaüks, kes enese sõltuvussuhetest on avastanud, vahet pole, kas ollakse sõltuvuses söögist, seksist, teiste aitamisest, alkoholist vms. Narkomaania kasvab inimese külge nii sujuvalt, et ta hakkabki seda iseenda identiteediga seostama ega näe oma kontrollimatutes ihades mitte mingit probleemi. Nii mõnus on loom olla ju, onju?
Haim Diamondsi puritaanluse taga on aga ka hoopis teistusuguseid kihte, mida räppar teemasse kaasanud pole. Juba imikud on võimelised eneserahuldamiseks, sest tegevuse funktsioon on enese rahustamine. Kui nüüd kaks asja kokku panna, siis saab öelda, et pornosõltlased kompenseerivad mingeid pingeid ennast rahuldades. Kuna see ei lahenda probleemi, vaid on põgenemine – mis teebki sellest narkomaania vormi – siis tekitab see laiema ampluaa probleeme, nagu naiste objektidena nägemise, väärastunud arusaama intiimsusest, võimaliku kontrollimatu vägivallatsemise (ikka väga hirmsat pornot on olemas).
Porno on seksitööstus ja mitte kõik selles osalevad inimesed ei ole seal vabatahtlikult. Seda on võimalik samamoodi vaadelda orjanduse alaliigina kui miinimumpalga eest liinitöid tegevaid inimesi. Manuaalne sisse-välja, ette-taha. Inimene, kes pornos sisalduva materjali seast väga valima ei pea ja kergesti erutub, on kaotanud kontakti sellega, mida ekraanil toimuv tähendab.
Kõike eelnevat arvesse võttes ei tasuks siiski ka unustada, et selleks, et ennast rahuldada, pole ju üldsegi pornot vaja. Kujutagem ette stsenaariumit inimesest, kes tunneb oma keha nii hästi, et ilma abivahendeid kasutamata suudab end mõne sekundiga orgasmini viia. See on reaalselt võimalik. Kas see läheb ka fäppimise alla? Seal ei fäpita ju midagi!
Ja teistpidi on ka inimesi, kelle alakeha on kontrollimatus erutusseisundis, mille suhtes nad midagi parata ei saa. Haim, proovi end selle inimese seisukorda panna. Kui isegi su ema, kes usub rohkem arste kui oma tütart, arvab, et sa oled hoor. Ja isegi arstid ei suutnud haigust tuvastada. Üldse ei igatse puberteediaega, mitte kunagi ei hakka igatsema!
Olen vahel püüdnud ette kujutada, mis tunne võib olla keskkooliealisel poisil. Kuidas nad üldsegi peaksid teadma midagi tüdrukute väärikalt kohtlemisest? See sõltub ju sellest, mis positsioonidel ja milliseid väärtushinnanguid on väljendanud nende elus olevad naisautoriteedid, emast kuni koolidirektroini. Ma arvan, et see kipakas seksuaalharidus, mis koolist tuleb, ei mõjuta pooltki neid kogemusi, mida võiks inimene saada internetist, eriti videote kaudu. Aga selle põhjal intiimsust õppides, kui ka muidu pole olnud naissoo esindajatega eluterveid suhteid, võibki kujuneda naiste nägemine mitte inimeste, vaid vaenlastena.
Ja tegelt ei peaks üldsegi mina siin nii palju meeste kallal mölisema, sest mehed ise peaksid teineteist korrale kutsuma selle osas, kuidas naistesse suhtutakse. Ma tean, et kõik mehed ei ole debiilikud! Aga ega ma enam mingeid üllatusi suhtumises väga ei oota, vaid näen, et uueks seksuaalsuse standariks võib kujuneda hetero ja gei kategooriate vahel ka aseksuaalsus. Demiseksuaalsus muide, mis tähendab, et seksuaalseks erutuseks on eelnevalt vajalik emotsionaalne/intellektuaalne lähedus, kuulub samuti aseksuaalsuse halli alasse. Kui ma varem end selle põhjal indikeerisin, siis nüüdne tüdimus meestest on mind paratamatult viinud selle sfääri tumehalli piirkonda: ma pole veel täiesti pime seksuaalse kogemuse võimalikkuse suhtes, aga olen peaaegu kaotanud nägemisvõime selle teostumise osas.
Muuseas, üks hiljutistest «kosilastest», kes üritas järjepidevalt mind rajalt maha rääkida, kuid kellele mul korvi andmiseks põhjustest puudust ei tulnud – mul ei tule eales põhjustest puudust, vaesed mehed –, kasutas muidu suhteliselt meeldiva vestluse jooksul fraase nagu «tao pihku», «mine putsi» ja et ma käin talle närvidele. Ma ei näe sellises käitumises meest, kes austab naist. Samamoodi ei näe ma seda ka mehes, kes arvab, et ta võib naisele keset ööd helistada (sest ta on siis purjus ja julgeb lähedust paluda?). Miks te tahate seksida kellegagi, kes teile tegelikult ei meeldi? Või mis mõtet on edasi lunida, kui ühe korra on «ei» öeldud?
Sellistel vendadel ma küll soovitaksin kodus end tühjaks fäppida. Rahunege maha ja lugege mõni raamat psühholoogiast või erootikast, nii on tegelt ka palju suurem šanss keppi saada.