KESKKONNAKIRI ⟩ Kui kuum on Indias? Ja mis värk lehmade krooksudega on?

Poiss jooskmas üle kuivanud Yamuna jõesängi. Foto: SAJJAD HUSSAIN/AFP
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

 

Esmaspäev, 2. mai

India on viimase kuu jooksul kannatanud rekordilise kuumalaine käes. Keskmine kõrgeim Aprillikuine temperatuur Kesk- ja Loode-Indias oli kõrgeim dokumenteerimise algusest 122 aastat tagasi, ulatudes Loode-Indias 35,9 ja Kesk-Indias 37,78 kraadini. Näiteks oli New Delhi linnas möödunud kuul seitse päeva järjest kuumus üle 40 kraadi.

Kuumalaine mõjutab ka Pakistani, kus riigi kaguosas näitasid termomeetrid reedel 47 kraadi. Sellisel kuumusel on negatiivsed mõjud nii inimtervisele, ökosüsteemidele, põllumajandusele kui veevarustusele. Indias on kuumus toonud kaasa ka energiakriisi, kuna elektrinõudlus on tugevalt kasvanud. Ootamatu elektrinõudluse tõus on toonud kaasa laialdasi elektrikatkestusi.

Kuumus mõjul on põlema lahvatanud ka New Delhis asuv üle 70 meetri kõrge ja üle 4500 meetri laiune prügimägi. Põlema on läinud ka teisi prügimägesid. Delhi põlevas prügimäest kirjutasime varem ka SIIN

Allikad: UN NewsCNNReuters

Laupäev, 30. aprill

USA Kansase osariiki laastas reedel suur tornaado, mis lennutas katuseid ja autosid. Näiteks sai Wichita linnas kahjustada 50 kuni 100 hoonet. Ühestki hukkunust õnneks teateid pole. Tornaado tõttu jäi ilma elektrita umbes 22 tuhat majapidamist. Piirkonda ennustati ka tõsiseid äiksetorme.

Allikas: BBC

Reede, 29. aprill

USAs New Mexico osariigis põleb siiamaani maastikupõleng, mis on kasvanud riigi suurimaks. Alates 6. aprillist põlenud tuli on ära kõrvetanud 303 ruutkilomeetrit maastikku ning sadu kodusid. Põlengu liikumisega on pidanud oma kodudest evakueeruma veel tuhandeid inimesi ning põlengu kontrollimine on tugeva tuule ja kuiva maastiku tõttu väga keeruline.

Allikas: Reuters

Neljapäev, 28. aprill

Maakera põhja poolkera kaotas 2021. aastal rekordiliselt metsa. Metsakaotus põhjapoolkeral oli 30 protsenti kõrgem kui 2020. aastal. Tõus oli suuresti Venemaal toimunud laialdaste maastikupõlengute tõttu, kus maha põles 6,5 miljonit hektarit metsa. Põhjapoolkera metsakaotuse üks suuremaid mõjureid on seega kliimamuutus, mis toob kuumemad ja kuivemad tingimused, mis omakorda viivad maastikupõlenguteni.

Troopilise metsa kogus lõunapoolkeral vähenes läbi aasta igal minutil umbes kümne jalgpalliplatsi jagu. Selle suurim ülalhoidja oli Brasiilia, kus toimus 40 protsenti metsakaotusest ehk kadus 1,5 miljonit hektarit troopilist metsa. Sealne suurim metsa maha võtmise põhjus on põllumaade laiendamine, mis kasvas võrreldes 2020. aastaga 9 protsenti.

Allikad: BBCCNN

Kolmapäev, 27. aprill

Umbes viiendik maailma roomajatest on väljasuremisohus, järeldus üle kümne tuhande liigi vaadelnud uuringust. Uuringu koostanud teadlased tuvastasid ka 31 juba väljasurnud liiki. Peamised väljasuremist kannustavad tegurid on metsa raadamine, metsalangetamine, linnade laienemine ja jahindus. Teadlaste sõnul on eriti halvas olukorras krokodillid ja kilpkonnad, kelle kaitsele on vaja palju tähelepanu pöörata.

Allikad: BBCReuters

Kolmapäev, 27. aprill

Viimastel aastatel on aina enam hakatud rääkima metaanist, mis on kasvuhoonegaasina palju ohtlikum kui süsihappegaas. Metaanist rääkides ei saa ignoreerida ka loomakasvatuse, täpsemalt lehmakasvatuse mõju selle tasemele atmosfääris. Üks lehm toodab päevas umbes 500 liitrit metaani. Sellest suurem osa tuleb krooksudest, väiksem, kuid siiski arvestatav, osa ka peeretamine. Nüüd on Londoni kuningliku kunstiülikooli õpilased disaininud lehmadele mõeldud näomaski, mis neutraliseerib krooksudest tuleva metaani, muutes selle CO2-ks ja veeauruks. Mask võitis ka prints Charlesi disainiauhinna.

Allikas: Sky News

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles