KESKKONNAKIRI ⟩ Kui kuum on Indias? Ja mis värk lehmade krooksudega on?
Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.
Esmaspäev, 2. mai
India on viimase kuu jooksul kannatanud rekordilise kuumalaine käes. Keskmine kõrgeim Aprillikuine temperatuur Kesk- ja Loode-Indias oli kõrgeim dokumenteerimise algusest 122 aastat tagasi, ulatudes Loode-Indias 35,9 ja Kesk-Indias 37,78 kraadini. Näiteks oli New Delhi linnas möödunud kuul seitse päeva järjest kuumus üle 40 kraadi.
Kuumalaine mõjutab ka Pakistani, kus riigi kaguosas näitasid termomeetrid reedel 47 kraadi. Sellisel kuumusel on negatiivsed mõjud nii inimtervisele, ökosüsteemidele, põllumajandusele kui veevarustusele. Indias on kuumus toonud kaasa ka energiakriisi, kuna elektrinõudlus on tugevalt kasvanud. Ootamatu elektrinõudluse tõus on toonud kaasa laialdasi elektrikatkestusi.
Kuumus mõjul on põlema lahvatanud ka New Delhis asuv üle 70 meetri kõrge ja üle 4500 meetri laiune prügimägi. Põlema on läinud ka teisi prügimägesid. Delhi põlevas prügimäest kirjutasime varem ka SIIN.
‼️ #Disaster in #Delhi after several weeks of extreme heat in northern #India and #Pakistan. The #landfill which is taller than a 17-story building and covers an area larger than 50 football fields caught fire. #GlobalCrisis #fire #fires pic.twitter.com/GWxOhfhQcD
— Global Crisis (@_GlobalCrisis_) April 29, 2022
Laupäev, 30. aprill
USA Kansase osariiki laastas reedel suur tornaado, mis lennutas katuseid ja autosid. Näiteks sai Wichita linnas kahjustada 50 kuni 100 hoonet. Ühestki hukkunust õnneks teateid pole. Tornaado tõttu jäi ilma elektrita umbes 22 tuhat majapidamist. Piirkonda ennustati ka tõsiseid äiksetorme.
Allikas: BBC
This footage of a tornado ripping through Kansas is insanepic.twitter.com/cdN4TEr0op
— Fifty Shades of Whey (@davenewworld_2) May 1, 2022
Reede, 29. aprill
USAs New Mexico osariigis põleb siiamaani maastikupõleng, mis on kasvanud riigi suurimaks. Alates 6. aprillist põlenud tuli on ära kõrvetanud 303 ruutkilomeetrit maastikku ning sadu kodusid. Põlengu liikumisega on pidanud oma kodudest evakueeruma veel tuhandeid inimesi ning põlengu kontrollimine on tugeva tuule ja kuiva maastiku tõttu väga keeruline.
Allikas: Reuters
I flew back to New Mexico late last night and saw what I first thought were city lights in an odd-looking formation. I was wrong. Please stay safe out there and keep an eye out for any fire updates in your area. pic.twitter.com/uC8rPofdU3
— Anna Padilla KRQE (@AnnaPadillaNews) May 2, 2022
Neljapäev, 28. aprill
Maakera põhja poolkera kaotas 2021. aastal rekordiliselt metsa. Metsakaotus põhjapoolkeral oli 30 protsenti kõrgem kui 2020. aastal. Tõus oli suuresti Venemaal toimunud laialdaste maastikupõlengute tõttu, kus maha põles 6,5 miljonit hektarit metsa. Põhjapoolkera metsakaotuse üks suuremaid mõjureid on seega kliimamuutus, mis toob kuumemad ja kuivemad tingimused, mis omakorda viivad maastikupõlenguteni.
Troopilise metsa kogus lõunapoolkeral vähenes läbi aasta igal minutil umbes kümne jalgpalliplatsi jagu. Selle suurim ülalhoidja oli Brasiilia, kus toimus 40 protsenti metsakaotusest ehk kadus 1,5 miljonit hektarit troopilist metsa. Sealne suurim metsa maha võtmise põhjus on põllumaade laiendamine, mis kasvas võrreldes 2020. aastaga 9 protsenti.
Kolmapäev, 27. aprill
Umbes viiendik maailma roomajatest on väljasuremisohus, järeldus üle kümne tuhande liigi vaadelnud uuringust. Uuringu koostanud teadlased tuvastasid ka 31 juba väljasurnud liiki. Peamised väljasuremist kannustavad tegurid on metsa raadamine, metsalangetamine, linnade laienemine ja jahindus. Teadlaste sõnul on eriti halvas olukorras krokodillid ja kilpkonnad, kelle kaitsele on vaja palju tähelepanu pöörata.
Kolmapäev, 27. aprill
Viimastel aastatel on aina enam hakatud rääkima metaanist, mis on kasvuhoonegaasina palju ohtlikum kui süsihappegaas. Metaanist rääkides ei saa ignoreerida ka loomakasvatuse, täpsemalt lehmakasvatuse mõju selle tasemele atmosfääris. Üks lehm toodab päevas umbes 500 liitrit metaani. Sellest suurem osa tuleb krooksudest, väiksem, kuid siiski arvestatav, osa ka peeretamine. Nüüd on Londoni kuningliku kunstiülikooli õpilased disaininud lehmadele mõeldud näomaski, mis neutraliseerib krooksudest tuleva metaani, muutes selle CO2-ks ja veeauruks. Mask võitis ka prints Charlesi disainiauhinna.
Allikas: Sky News
Just done a fascinating job with the Prince of Wales where he was shown a new face mask for cows that has already been proved to cut their methane emissions from burps by more than half. pic.twitter.com/yg8ME8sapW
— Rebecca English (@RE_DailyMail) April 27, 2022