NÄDALA LUULETUS ⟩ Jägala jõel toimumud keskkonnakuriteo ainetel
Hiire vitt oli vindiline, laulis naabrionu, kui oli viina võtnud
siis vaikis tähenduslikult kogu naabruskond langetas häbitundes pea
ning kordas alateadvuses – karu munn oli kandiline
Kui häbitunne järele andis hõikas naabrionu alle-aa
Alle-aa kajas üle niidu, põrkas metsatukast seitse korda tagasi
Alle-aa, alle-aa, alle-aa, alle-aa, alle-aa, alle-aa, alle-aa...
Hiirevittvitvitvitvittkarumunnmunnmunnmunn, kajas külarahva alateadvuses seitse või kaheksa korda ja naabrionu ainult irvitas
Inimesed katsusid eluga edasi minna, häbi oli, lehmad olid lüpsta, hein niita, keegi ei teadnud, millal taevast vihma või kaevu tagant järgmine alle-aa tuleb
Naabrionu on nüüd 30 aastat surnud ja ei mingit alle-aad enam
samas pole lehmi vaja lüpsta ja eluga eriti edasi minna
naabruskond sai samuti eluga peatselt ühele poole,
millest järeldub, et kultuuril on eluks otseselt vajalik roll
ja kui alle-aa ning sellega kaasnev häbitunne ära kaob
on inimestega hambad
Alle-aa laulaks naabrionu ka täna, kui ta surnud ei oleks, ja inimeste alateadvuses kajaks vastu, et Repsi puts on kandiline ja kohvimasin nurgeline
Alle-aa laulaks naabrionu ja kõik langetaksid häbitundes pea, sest
keskkonnaminister Savisaar on Magu ja kultuuriminister Terik selle sama juriidilise keha Persepragu
Alle-aa laulaks naabrionu, kui ta alles oleks,
ja kultuur elaks selle lahedasti üle, kui ta alles oleks
Ja olgugi et kultuursetel inimestel oleks mõnevõrra häbi, et
lõhe jaoks on kude ajal pakiline, et ta vitt on sakiline,
saaksid inimese aru, et kui ühte Jägala jõge makku või perseprakku mitte juhtida, tagaks see nende endi jätkusuutlikkuse
Ja alle-aa