T, 27.09.2022
KESKKONNAKIRI ⟩ Kes elab prügisaarel? Ja mis saab keiserpingviinidest?
Prügi meres. Foto: Chloé Dubois via The Ocean Cleanup
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
Kes elab prügisaarel? Ja mis saab keiserpingviinidest?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

 

Esmaspäev, 9. mai

Portugal alustas Euroopa suurima veel hõljuva päikesepargi ehitust. Park koosneb 12 tuhandest päiksepaneelist ning alustab plaani järgi tööd juulis. Park ehitatakse Alqueva reservuaarile, mis on Lääne-Euroopa suurim tehisjärv. Järve ennast kasutatakse hüdroelektri tootmiseks. Täismahus tööle hakates toodab park aastas 7,5 GWh elektrit, mis on piisav, et varustada elektriga 1500 majapidamist.

Allikas: Reuters

Reede, 6. mai

Vaikse ookeani Suurt Prügisaart uurinud teadlased leidsid, et Prügisaarel on võrdselt plastitükke ja väikseid mereloomi. Eriti palju tuvastasid teadlased sealt neustoneid – veekogu pinnal elavaid organisme. Teadlaste arvates muudab see prügisaarte koristamise keerulisemaks, sest see võib omakorda ohustada mere elustikku, sealhulgas neustoneid, kelle kohta on seni üpris vähe teada. Samal ajal muidugi ohustab prügisaarte alles jätmine samuti mere elustikku – linnud nokivad prügi ja võivad lämbuda või jäävad kalad ja muud mereelanikud sinna lõksu. Ning lõpuks laguneb prügisaartel olev plastprügi mikroplastiks, mis reostab keskkonda tagasipöördumatult.

Allikas: New York Times

Reede, 6. mai

Keiserpingviinid võivad järgmise 30–40 aasta jooksul kliimamuutuse tõttu väljasurra. Antarktikas elavad keiserpingviinid on maailma suurimad pingviinid ning üks kahest Antarktikale pärismaisest pingviini liigist. Keiserpingviinid sõltuvad oma järglaste üles kasvatamisel stabiilsest ja tugevast merejääst, sest seal peal toimub munemine, haudumine ja mööduvad järglaste esimesed elukuud. Kui kliimamuutuse mõjul jäätub meri hiljem või sulab varem, ei saa keiserpingviinid oma tavalist paljunemisgraafikut jälgida või surevad järglased ära, kui vesi juhtub liiga vara nendeni jõudma. See on juba juhtunud Weddelli merel pesitseva Halley Bay kolooniaga, kus kolm aastat järjest surid kõik järglased.

Allikas: Reuters

Reede, 6. mai

Brasiilia Amazonase vihmametsa raadamine oli aprillikuus taaskord rekordiline. Eelmise aasta aprilliga võrreldes raadatud maa peaaegu kahekordistus. Aprilli esimese 29 päevaga võeti maha 1012,5 ruutkilomeetrit metsa. See võrdub umbes 26 Tartu pindalaga või 6,4 Tallinna pindalaga. Metsaraadamise kogus Brasiilia Amazonases purustas rekordeid ka selle aasta jaanuari ja veebruaris. Kokku raadati 2022. aasta esimese nelja kuu jooksul 1954 ruutkilomeetrit metsa – 2021. aasta sama perioodiga võrreldes toimus 69 protsendiline tõus.

Allikas: Reuters

Neljapäev, 5. mai

Suur vihm ja üleujutused tapsid Afganistaanis 22 inimest ning vigastada sai veel 40 inimest. 12 provintsi tabanud tormis hävis teadaolevalt umbes 500 maja, kahjustada sai umbes 2000, surma sai umbes 300 karilooma ning kahjustada umbes 3000 aakrit põllumaad. Afganistaanis oli juba enne tormi olukord väga halb – mitu aastat kestnud põud ja Talibani võimust tingitud ebastabiilsus riigis on loonud humanitaarkatastroofi. Taliban plaanib tormist tekkinud kahju leevenduseks küsida abi rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

Allikas: Reuters

Neljapäev, 5. mai

Iraagis toimus tolmutorm, mis tappis ühe inimese ning saatis rohkem kui 5000 inimest haiglasse. See oli kuu aja jooksul seitsmes tõsine tolmutorm ning kuigi need ongi Iraagis tavalised, usuvad mitmed teadlased, et need on kliimamuutuse tõttu sagenemas – Iraaki ennustatakse põudasid, kõrbestumist ja vähenenud vihmasadu. Haiglasse jõuavad tolmutormide tõttu reeglina krooniliste haiguste nagu näiteks astmaga inimesed või eakad.

Allikas: BBC

Teisipäev, 3. mai

India kuumalaine pole seni järele andnud. Maharashtra osariigis on alates märtsi lõpust registreeritud 25 kuumarabandusse suremise juhtu. Eeldatakse, et sama seis on riigis ka mujalpool, kus on samuti püsinud üle 40-kraadised temperatuurid. Suurem osa surmadest, mida on kuumalainega seotud, toimusid Maharashtras maapiirkondades, kus elab palju neid, kes ei saa endale lubada õhukonditsioneeri. Samas ei pruugi sellest isegi kasu olla, kuna tõusnud elektrinõudlus ja sellest tulenevad elektrikatkestused lülitavad leevendust pakkuvaid kliimasüsteeme välja. India kuumalainet on teadlased juba seostanud kliimamuutusega.

Allikas: Reuters

Märksõnad
Tagasi üles