Ayahuasca tseremoonial osalejad istuvad ringis ümber altari. Tuled on kustu, tseremooniaruumi valgustab vaid loodenurgas olev kamin ja söed ruumi keskel oleval altaril. Šamaan istub altarist läänes, paneb pähe kükloop-pealambi, sätib seda tavalise LED külmsinise ja tulipunase vahel, võtab enda ees olevate asjade hulgast koti tubakaga ja ühe suure maisitõlviku lehe ning keerab ilmatuma suure pläru. Ta pahvib selle põlema ja lülitab pealambi välja.
«See altar on meie tseremoonia keskmes, see altar on pühendatud rahule ja väärikusele.» Ta räägib rahulikult ja kindlust lisavalt. Pläru hakkab päripäeva ringi käima ja kõik saavad tubakarituaali tehes rääkida oma ootustest ja taotlustest, anda edasi palveid Suurele Vaimule. Minuni jõudes on maisitõlviku ots juba suht märg, keegi on seda mõnuga lutsinud, ja tubakas suht halvasti põlev, aga saan hakkama ning pahvin nii kuis jaksan. Mu palve on sama, mis igapäevaselt: et me oleks õnnelikud ja terved, et me ei jääks haigeks ega satuks õnnetustesse, et keegi ei teeks meile halba ja me ei teeks seda ka kellelegi teisele. Tubakaringi lõppedes võtab šamaan pudeli rohekaspruuni vedelikuga ja klaasi, Ayahuasca tseremoonia algab samamoodi päripäeva.
Šamaan tuleb koos abilisega mu ette, kükitab ja valab Ayahuascat, nagu ta on juba kakskümmend kolm korda teinud, ulatab sügavrohelise taimornamentikaga klaasi, ma joon selle ära pühitsusega kõige kõrgemale ja toetan ennast vastu seina istuma. Ring liigub minust edasi ning viimastena saavad ka siseringil olevad osalejad enda klaasikese. Šamaani abilised toovad kaminast labidaga hõõguvat sütt ja asetab selle altari keskele. Altari meisterdamine algas juba päeval – kõigepealt laoti üksteise kõrvale piisav arv puust prusse, selle peale laoti telliskive ning siis tulid juba eelnevalt valmis meisterdatud kaarjad kiviplokid. Needsamused kiviplokid seotakse omavahel kokku märja mullaga ning ruumi keskele tekib nõnda sõõrjas altar. Altari ring on avatud ida suunas, sinnapoole, kus istuvad kaks šamaaani abilist, kes sütt sellele asetavad – sinnapoole, kust tõuseb päike. Kolmas abiline paneb hõõguva söe peale erinevaid lõhnataimi, enamus tundub olevat samad, mida kasutati ka temazcal'is – vol I mainitud higistamistelgis –, ja tseremooniaruum täitub imeliste aroomidega. Šamaan asub laulma ja neljas abiline saadab teda trummil, laulujärg läheb teistele abilistele, taban ka laule, mida lauldi juba temazcal'is.