KESKKONNAKIRI Kui mitu kuumalainet? Kui mitu põlengut?

Maastikupõlengu järel Foto: APU GOMES
Copy

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Esmaspäev, 16. mai

2021. aastal eemaldati Euroopas rekordarv paisusid – vähemalt 239 paisu lammutati. Kõige enam lammutati paisusid Hispaanias, kus võeti maha 108 veevoolu tõkestit. Hinnanguliselt on Euroopa jõgedele ehitatud üle miljoni paisu, millest suur osa on ehitatud üle sajandi tagasi ning need on nii vanad, et ei teeni enam mingit majanduslikku huvi. Miks paisusid eemaldatakse, seisneb nende kahjulikus mõjus kalade liikumisele ja elule, ka muule liigirikkusele. Samuti on jõgede vabalt voolamine tähtis elusloodusele tähtsate toitainete transpordiks.

Allikas: The Guardian

Pühapäev, 15. mai

USA lõunaosa valmistub kuumalaineks ja sellega kaasnevaks kõrgenenud maastikupõlengute ohuks. Ilmaennustuste kohaselt küündib kuumus üle 30 kraadi. Samal ajal põleb New Mexico osariigis siiani maastikupõleng, mis on põletanud üle 116 hektari maastikku ning ei näita raugemise märke.

Möödunud kolmapäeval tabas ka Põhja-Californiat laastav maastikupõleng, mis hävitas Laguna Nigueli enklaavis umbes 20 maja ja põletas umbes 80 hektarit maastikku. Kuigi see põleng oli võrdlemisi väike, tegi selle märkimisväärseks kiirus, millega põleng levis. Seda kuivanud taimestiku ja tugeva tuule tõttu.  

P.S India kuumalaine jätkub samuti. Teatatakse, et linnud kukuvad taevast alla ülekuumenemise ja dehüdratsiooni tõttu. 

Allikad: CNNIndependent, Reuters

Reede, 13. mai

Ida-Austraalias sadas möödundu nädala jooksul mitmel pool valingvihmad. Mõnes piirkonnas sadas 24 tunni jooksul alla üle 240mm vihma. Black Mountaini piirkond on vihmade tõttu ligipääsematuks muutunud, kuna peamine ligipääsutee on üleujutunud ning alternatiivsed teed maalihete alla jäänud. Kolmapäeval hukkus ka üks naine järsu üleujutuse tõttu.

Allikas: The Guardian

Reede, 13. mai

Neljapäeva õhtul räsisid USA keskosa orkaanile sarnased tuuled, mis tekitasid ka tolmutorme ning tõid endaga palju materiaalset kahju ja teadaolevalt ka kahe inimese surma. Tuul, kiirusega kuni 50 m/s, lennutas hoonete katuseid ja keeras kiirteedel autosid ratastega taevapoole. Tuul tõstis põllumaadel lendu mulla pealmise kihi, tekitades tolmutorme, mis lühiajaliselt matsid horisondi pimedusse ning pikaajaliselt mõjutab põllumeeste sissetulekut.

Allikas: Reuters

Kolmapäev, 11. mai

Kliimamuutus tegi aasta alguses Aafrika lõunaosa tabanud tormid hullemaks, selgus Maailma Ilmaomistamise grupi uuringust (World Weather Attribution group). Aafrika lõunaosa tabas kuue nädala jooksul kolm tsüklonit ja kaks troopilist tormi. Uuring järeldas, et kliimamuutus muudab selliste tormide puhul vihmasadu tõenäolisemaks ja intensiivsemaks. See omakorda suurendab kahju.

Allikas: BBC

Teisipäev, 10. mai

Siber põleb. Venemaa hädaolukordade ministri Aleksandr Tšuprijani sõnul on sel aastal Siberis toimunud 4000 metsapõlengut üle 270 tuhande hektarilise ala. Tšuprijani sõnul hukkus Siberi põlengutes mai esimese nädala jooksul 16 inimest, kui tuli põletas maatasa sadu kodusid mitmes külas. Putin nõuab, et maastikupõlengud saadaks kontrolli alla, et ei korduks eelmine aasta. 2021. aastal põles Venemaal maha 18,8 miljoni hektari jagu metsa. Siberi metsapõlengud on viimastel aastatel intensiivistunud ebatavaliselt kuivade ja kuumade ilmade tõttu, mis on tekkinud kliimamuutusest.

Allikas: Reuters

Teisipäev, 10. mai

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon toetas Euroopa Liidu plaani keelata 2035. aastast uute fossilkütustel sõitvate autode tootmine. See plaan on seatud arvestusega, et uued autod on kasutuses umbes 10 kuni 15 aastat, seega kui 2035 valmistatakse viimane fossiilkütustel sõitev auto, saab EL siiski saavutada 2050. aastaks netonullheite eesmärgi.

Allikas: Reuters

Esmaspäev, 9. mai

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni uue raporti järgi on meil 50/50 olukord, kas maailma keskmine temperatuur tõuseb järgmise viie aasta jooksul üle 1,5 kraadi tööstusrevolutsiooni eelse keskmisega võrreldes või mitte. Samuti on raporti järgi 93 protsendiline võimalus, et vähemalt üks aasta vahemikus 2022 kuni 2026 saab kõige kuumemaks dokumenteeritud aastaks – praegu hoiab tiitlit 2016. aasta. 93 protsendiline on ka võimalus, et järgmise viie aasta keskmine temperatuur on kõrgem kui 2017.–2021. aasta keskmine.

Allikas: UN News

Tagasi üles