L, 1.10.2022
NAISTE ÕIGUSED ⟩ USA abordiõiguste ebakindlusest Arco Vara maakleri reklaamiapsuni
Foto: Ekraanipauk sarjast "The Handmaid's Tale" / Ypsiloni fotomontaaž
Jete-Ri Jõesaar
, reporter-toimetaja
USA abordiõiguste ebakindlusest Arco Vara maakleri reklaamiapsuni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter Whatsapp

USAs on abordiõigus küsimärgi all, Taliban käskis naistel hakata avalikus ruumis nägu katma ja El Salvadoris mõisteti 30 aastaks vangi naine, kellel juhtus nurisünnitus. Need on asjad, mis toimuvad kaugel, kuid silma nende ees kinni pigistada ei tohi. 

USA

Mai esimesel nädalal tuli USA meedias avalikuks sealse ülemkohtu otsuse mustand, mis lükkaks ümber Roe v Wade'ina tuntud kohtuotsuse, millele USA abordiõigus põhineb. Selle ümber lükkamise tulemusena võiksid osariigid iseseisvalt abordiõiguse üle otsustada.

Roe v Wade on USA ülemkohtu otsus aastast 1973, mis kehtestas põhiseadusliku abordiõiguse. Kohtusotsus määras, et osariigid ei tohi keelata aborti naistele, kelle looted pole veel nii suured, et kehavälises maailmas ellu jääda. Tänaseks on elujõulise loote vanus umbes 23 või 24 nädalat.

Uuringute järgi keelaks Roe v Wade'i ümber lükkamisel või nõrgenemisel abordi 26 osariiki 50st. Neist 22-l on juba olemas plaanid ja seadused selleks juhuks, et võimalikult kiiresti tegutseda. Selle juhtumisel liituks USA kolme riigiga, mis on ainsana alates 1994. aastast oma abordiseadust karmistanud – nendeks riikideks on Poola, El Salvador ja Nicaragua.

Ei pea ekspert olema, et jõuda järelduseni – kuid ka eksperdid on seda öelnud –, et abortide keelustamisel ei keelata ära mitte kõiki aborte, vaid turvalised abordid. Samuti mõjutab abortide keelustamine nii USAs kui igal pool mujal just majanduslikult keerulisemas olukorras naisi. Mil majanduslikult kindlustatud naistel on võimalus reisida teise osariiki või riiki, kus abort on legaalne, siis rahata naisel ei jää muud üle, kui rasedust jätakata ning sünnitada või seada oma elu ohtu käesolevate vahenditega aborti sooritades.

El Salvador

El Salvadoris on abort keelatud igal juhul. Vahet pole, kas naine on rasestunud vägistamise või verepilastuse teel, kas naise või loote elu on ohus või kas lootel on elulootus väljaspool naise keha. Abort on keelatud. Ning paistab, et on keelatud ka nurisünnitus – õnnetu juhus, mille osas ei ole naisel mingit sõnaõigust –, sest El Salvadoris mõisteti järjekordne naine süüdi mõrvas, kuna tal toimus nurisünnitus. See naine mõisteti 30 aastaks vangi. Viimase 20 aasta jooksul on seal raseduskomplikatsioonide tõttu kriminaalkorras süüdi mõistetud 181 naist. Viimase seitsme aasta jooksul aga pole ühtegi nõnda tõsist kaasust olnud kui siin kõnealune.

Afganistaan

Kui Taliban Afganistaanis möödunud aastal võimu võttis, väitis organisatsioon, et nad on muutunud. Nad on paremad. Kaasaegsemad. Mõistlikumad kui varem. Võimu võttes lubasid nad, et austavad naisi. Lubavad neil töötada, koolis käia, säilitada nende vabadusi. Need sõnad olid aga lihtsalt soe õhk ja tühjad lubadused.

Vaid umbes kuu aega võimul olnuna keelas Taliban naistel ilma meessoost sugulasteta tänaval ringi käia. Sealt edasi on Taliban keelanud naistele algkooli tasemest kõrgema hariduse saamise. On takistanud tööl käimist. Ning nüüd nõuab Taliban kõigilt «auväärsetelt» naistelt hijabi kandmist ja soovitab, et «parim hijab» on burqa, mis katab naise täielikult pealaest varbaotsteni. Kui naine keeldub pea- ja/või kehakatet kandmast, tehakse hoiatus tema meessoost eestkostjale, kes hoiatuste kordumisel võidakse isegi mõneks päevaks trellide taha panna.

Afganistani kultuuris ei ole naiste pea- või näokatmine midagi uut. See on osa nende kultuurist. Küll aga on varasemalt olnud naistel mingisugunegi vabadus, vähemalt riigiorganite silmis, otsustada pea-, näo- või kehakatte kandmise üle. Nüüd on see vabadus läinud. Järjekordne kadunud vabadus pikas kaotatud vabaduste nimekirjas.

Aga miks me Eestis sellest rääkima peame või üldse selle peale mõeldagi võiks?

Ühest küljest seetõttu, et olla lihtsalt maailmas toimuvaga kursis. Teisalt aga, et me kasutaks enda vabadusi nii teiste naiste kui enda vabaduste eest seismiseks. Eestis on meil justkui hästi. Abort on lubatud. Kedagi enda tervisekomplikatsioonide pärast abi küsimise tõttu vangi ei panda. Ja riietustki otseselt ei piirata, kuigi vägistamisõigustajad seda oma kommentaaridega siiski üritavad.

Samas aga lokkab meilgi siin naiste vähemana nägemine. Võtame kasvõi aluseks Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ ühe kinnisvaramaakleri enda treitud reklaami, kus seisab lause «Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu.» Ilmselgelt sai see päris negatiivset vastukaja mitmelpool sotsiaalmeedias. Lausa niivõrd, et Arco Vara astus enda kaitseks välja, selgitades, et reklaam ei ole Arco Vara Kinnisvarabüroo või Arco Vara AS-i ametlik reklaam ning tegemist on vanasõnaga, mis «ei oma enam sellist faktitäpsust nagu 19. sajandil», kuid Arco Vara Kinnisvarabüroo ei tegele faktikontrolliga.

Nad jätkasid: «Arco Vara Kinnisvarabüroo seisab kõigi naiste õiguse eest valida oma elu keskmeks just see osa maailmast, mida nad ise oma sisimas õigeks peavad.» Näiliselt igati poliitkorrektne vastus, kuid siiski jättis see nii mõndagi vajaka. Nimelt ei mõistnud nad hukka sellise reklaamlause kasutamist ega tunnistanud otseselt selle vanasõna kasutamise kohatust tänapäeva maailmas. Kohatuks pidasid nad pigem seda, et olukorda kommenteerinud inimesed seostasid reklaami Arco Varaga.

Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ kinnisvaramaakleri halvasti välja kukkunud reklaam
Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ kinnisvaramaakleri halvasti välja kukkunud reklaam Foto: Kuvatõmmis Facebookist
Siseministeeriumi halvasti välja kukkunud töökuulutus
Siseministeeriumi halvasti välja kukkunud töökuulutus Foto: Kuvatõmmis Facebookist

Sarnane tagasikäiku vajav sõnakasutus juhtus hiljuti ka siseministeeriumil, mis avaldas töökuulutuse, millega otsiti «Perenaist». Mitmete jaoks oli seegi päris kohatu ja ebavajalik töökoha soostamine. Kuigi eesti keeles on küll ja veel soostatud sõnu, kannab «perenaine» selles kontekstis väärtusi, mis sobivad kokku Arco Vara mitte-ametlikus reklaamis kasutatud vanasõnaga. «Perenaise» töökohustused siseministeeriumis kätkevad töökuulutuse järgi tegevusi, mis on iganenud arusaamade järgi «naiste tööd» nagu koristamine, ruumide sättimine, teenindamine. Siseministeeriumis märgati seda «apsu» üpris kiiresti ja ilma suurema kärata sai «perenaisest» neutraalne «siseteenuste spetsialist».

Sellised mõttekasutused kannavad edasi mentaliteeti, et naine on midagi kindlat. Tal on kindlad rollid ja kohustused, mil meestel on palju rohkem autoriteeti enda elu üle otsustamisel. Selle vaikse mentaliteedi edasi kandumisel ja võimendamisel võivadki tekkida poliitilised olukorrad, kus neid naise «rolle» hakatakse seadustega reguleerima ja ette kirjutama. Ja naise kehale surutakse peale asju, mis on sellele «auväärsed» või «loomuomased».

Märksõnad
Tagasi üles