Keegi meist ei peaks tänapäeval 1896. aastal ilmunud «The Kiss'i» pornograafiliseks filmiks, kuid selle ilmumise ajal peeti seda šokeerivaks ja nilbeks. Film kujutas endast lavanäitlejate May Irwini ja John Rice'i vahelise suudluse taaslavastust muusikali «The Widow Jones» viimasest stseenist ning tekitas laialdast kära. Rooma-katoliku kirik nõudis selle peale tsensuuri ja moraalireformi, mitmed ajalehed avaldasid taunivaid juhtkirju ning filmi linastuspaikades nõuti osades kohtades politsei kohalolekut. Tänapäeval säilitatakse «The Kiss'i» selle kultuurilise olulisuse tõttu Ameerika Ühendriikide riiklikus filmiregistris.
Pärast esimese geiporno filmi «Boys in the Sand» ilmumist 1971. aastal ja 12. juunil 1975 linastunud «Deep Troathi» oli porno «tehniline» lagi suuresti saavutatud. Sinna vahele üritati pornofilmidele omast ühekülgsust kunstilise poolega kompenseerida. Üheks õnnestunumaks näiteks on tõenäoliselt pornofilmide kuldajastu sisse lülitanud, Marylyn Chambersiga peaosas, psühhodeelne «Behind the Green Door», kus peale heast peast pornostaariks hakanud endise supermodelli saab jälgida ka vähemalt minutipikkust seemnepurset.
Järgnesid kõik need aastakümneid kestnud haledad amatöörfilmid, pornoparoodiad ja muu kräpp, kus kõrgete kontsadega voodisse roninud hiilgelrindadega inimeselaadsed tooted üritasid tulutult seksuaalset erutust esile kutsuda. Vahele ei meenu mulle küll midagi muud vaatamisväärset, kui 2004. aastal ilmunud ja pärispornokana mittekvalifitseerunud «9 Songs». Mõõn kestis kuni 2000-ndate lõpuni, mil internet tavalistele inimestele iseseisva filmitegemise võimaluse andis.
Siis muutus korraga üleöö populaarseks amatöör- ehk koduporno. Tavaliste inimeste videod. Pornotarbijad suutsid oluliselt paremini samastuda grimmeerimata, ebatäiuslike vormide ja vinniliste nägudega kodukootud amatööridega, niisamuti tavaolukordadega, milles need oma materjalid tootsid. Pornotööstus oli hämmingus. Lavastus, millega nad aastakümneid hädas olid, ei olnud korraga enam üldse oluline. Mõningane peataolek ja järgmisel hetkel soovis iga viimanegi pornostaar oma hiigelsuurtest rindadest ja huultest kiiresti lahti saada ning tavalise inimese moodi välja näha.
Tavainimeste mängutulek oligi viimane suur murre kogu pornomaailmas. Mis on muutnud ka porno definitsiooni, sest praegu ei ole pornograafia enam ainuüksi seksuaalse erutuse stimuleerimiseks mõeldud teoste liik, vaid ka nii esteetiline kui seksuaalne eneseväljendusvahend ning vastava sisu looja intellektuaalne omand.