KESKKONNAKIRI ⟩ Mis juhtus Brasiilias? Ja mis kordub taas?

Maailm põleb, upub ja sulab. Aga kus? Seda saad teada Ypsiloni iganädalasest keskkonna- ja kliimauudiste kokkuvõttest. See on kliimateemaline amuse-bouche, sest infot on palju, aga tähelepanu vähe. P.S. Sündmuste nimekiri ei ole ega üritagi olla ammendav.

Pühapäev, 29. mai

Reedel ja laupäeval tabasid Brasiilia kirdeosa, peamiselt Pernambuco osariiki, tugevad vihmasajud, millest tekkinud maalihetes ja üleujutustes sai surma vähemalt 84 inimest. Üle 50 inimese on siiani kadunud. Kahe osariigi peale kokku on valitsuse üles seatud abipunktidesse jõudnud üle 6000 inimese ning veel üle 7000 inimese on pidanud oma kodudest lahkuma ja resideeruvad sugulaste või sõprade juures. See oli neljas suurem üleujutus Brasiilias viimase viie kuu jooksul. Üleujutused tõmbavad tähelepanu Brasiilia vaesemate naabruskondade planeeringutele, sest suur osa neist on ehitatud mäenõlvadele, kus on suur maalihete oht. Suur üleujutuste arv tekitab ka küsimuse, kas selle on tekitanud kliimamuutus.

Allikad: The Guardian, AP News, Reuters

BREAKING 🇧🇷 : At least 44 people dead and 56 others missing in Brazil's unprecedented flood and landslide

♦️The death toll today has risen to 44 after a massive flood and landslide reported in many parts of Brazil.#Brazil #Pernambuco pic.twitter.com/EPLVZpBV2c

— Zaid Ahmd  (@realzaidzayn) May 29, 2022

Laupäev, 28. mai

Tänavuaasta orkaanihooaja esimene torm on nime saanud. Orkaan Agatha läheneb Mehhiko lõunarannikule ning ennustatavalt jõuab sinna esmaspäeva jooksul. Eeldatakse paduvihma, üleujutusi ja maalihkeid. Orkaan jõuab rannikuni Oaxaca osariigi juures, kuhu ennustatakse üle 40 sentimeetri sademeid.

Teisipäeval teatas NOAA (The National Oceanic and Atmospheric Administration), et tänavune Atlandi ookeani orkaanihooaeg tuleb sarnaselt eelmisele kuuele aastale tavalisest intensiivsem. Ametlik orkaanihooaeg algab 1. juunil ja kestab 30. novembrini. Ennustatakse, et hooaeg toob 14 kuni 21 nimelist tormi, millest 6 kuni 10 saavutavad orkaani taseme.

Allikad: The New York Times(1), The New York Times(2)

Hurricane Agatha barrels towards Mexico’s southwest coast, where it was predicted to make landfall as a powerful Category 3 storm https://t.co/fjl88vUBfW pic.twitter.com/kGPd8avfAe

— Al Jazeera English (@AJEnglish) May 30, 2022

Laupäev, 28. mai

USA-s New Mexico osariigis vähemalt 330 kodu ja üle 126 tuhande hektari ära põletanud maastikupõleng sai alguse kahest USA metsateenistuse planeeritud põlengust, mille eesmärk oli maastikupõlengute kontrollimine ja ära hoidmine. Läks aga planeeritust täiesti vastupidiselt. Üks neist läks kontrolli alt välja. Teine planeeritud põleng oli jaanuarist alates kustunuks arvestatud, kuid võttis aprillis taas leegi üles. Mõne aja pärast said kaks põlengut kokku ja moodustasid ühe tänaseks riigi suurima maastikupõlengu. Maastikupõleng on põlenud kaks kuud ning oli reedel 47 protsendi ulatuses kontrolli all.

Allikas: The New York Times, AP News

Animated progression of a few of the recent/current New Mexico wildfires pic.twitter.com/kDKcb3O7Sf

— Doug McCune (@dougmccune) May 26, 2022

Teisipäev, 24. mai

Viimaste kuude kuumalaine Indias ja Pakistanis on kliimamuutuse tagajärg, selgus Maailma Ilmaomistamise (WWA) grupi uuringust. Kuumad suved ja soe ilm pole Indias ja Pakistanis midagi uut, kuid 49-kraadine ilm Põhja-Indias on. WWA grupi teadlased analüüsisid ilma ajalugu, millest selgus, et varasemalt on pikad suurt maa-ala mõjutavad kuumalained olnud haruldased, kord sajandis tüüpi nähtused. Sellised kuumalained on nüüd kliimamuutuse tõttu 30 korda tõenäolisemad.

Allikas: Sky News

Teisipäev, 24. mai

Järsud üleujutused ja maalihked India kirdeosas asuvas Assami osariigis tapsid 10 päeva jooksul vähemalt 25 inimest ja sundisid oma kodudest lahkuma üle 650 tuhande inimese. Üks maailma suurim jõgi, Brahmaputra tuli Assamis üle kallaste uputades üle 1800 küla 26 piirkonnas. Ajutine majutus on praegu tagatud üle 95 tuhandele inimesele jaotatuna 366 abipunkti vahel.

Allikas: Reuters

So far 25 people dead and over 1 million people affected due to flash floods in North East India. Do any international media report this?

This is climate emergency! We're not responsible for this but we're just the victims of your inaction. pic.twitter.com/rq1YWUqflY

— Licypriya Kangujam (@LicypriyaK) May 23, 2022

Teisipäev, 24. mai

UNICEF-i vastvalminud aruandest selgus, et ületarbimine maailma rikkamates riikides loob ebatervislikke, ohtlikke ja mürgiseid tingimusi lastele üle terve maailma. Ületarbimine tekitab kahjulikku keskkonda nii riikides endas kui ka mujal maailmas. Aruanne väitab, et kui kõik riigid maailmas tarbiks sama palju kui OECD ja EL-i riigid, oleks meil vaja 3,3 maakera, et seda ülal hoida. Kui kõik riigid tarbiks sama palju nagu Kanada, USA ja Luksemburg, oleks meil vaja viit maakera. Aruanne leiab, et mitte ükski OECD ja EL-i riigidest ei suuda tagada tervislikku elukeskkonda kõigile lastele. Isegi kui riigis sees on tagatud tervislik elukeskkond, siis riigi tarbimisharjumused panustavad globaalse elukeskkonna hävitamisse.

Allikas: UN News