RUITLANE EKSAMIL ⟩ Kas kirjanik põrub põhikooli eesti keeles?

Esmaspäeval sooritasid õpilased üle Eesti põhikooli lõpueksamit eesti keeles. Ypsiloni toimetus otsustas üldiste palgaläbirääkimiste tuules anda Ruitlasele võimaluse end jõukohasel moel tõestada. 

Kolmapäev kell 10. Täpselt 48 tundi tagasi sooritas 13 706 noort üle Eesti oma esimese tänavuse põhikooli lõpueksami. Viimased kolm aastat ehk kogu kolmas kooliaste on olnud nende jaoks üpris eriskummaline – nagu koroonapandeemiast veel vähe oleks, on üldist eksamiteks valmistumist saatnud haridusinimeste tuline lärm selle üle, kas üldse ja kui, siis kellele, neid eksameid ülepea vaja on. Tunduks nagu mõttetu töö? Seda enam, et kooli lõpetamiseks piisab eksamil ühe punkti saamisest. 

Milline see eksam aga päriselt välja näeb? Pöördume tuttava emakeeleõpetaja poole ning palume eksamitööst koopiat. Peale mõningast arutelu taolise tegevuse lubatavuse üle me selle siiski saame ning häältega 3:1 otsustame demokraatlikult, et võimaluse eneseanalüüsiks saab Ruitlane. 

Eksam ise koosneb kahest osast ning kestab kolm tundi. Esimese, lugemisosa jaoks soovitatakse broneerida 50 minutit, ülejäänu võiks siis jääda kirjutamisele. Kuigi Olavi avaldab pastakaga kirjutamise vastu häälekat protesti ning soovib enne algust materjaliga lähemalt tutvuda, leiame üllatusega kõigist ülejäänud toimetuse liikmetest üles nende sisemise pedagoogi ning eksperimenteeritav surutakse otsustavalt maha. Veits hakkab nagu kahjugi, mistõttu lubame talle soovi korral šokolaadi tuua. Tõele au andes lubasime tal vahepeal ka lühikese pausi teha, kuid kinnitame käsi südamel, et sohki Olavi eksamit lahendades ei teinud. 

Täpselt kaks tundi hiljem paneb õpilane Ruitlane pastaka lauale ning kuulutab eksami lõpetatuks. 

Õpilase kokkuvõte

Olavi Ruitlane eksamil Foto: Kaido Veski / Ypsilon

Polnud üldse kerge eksam, 4 tundi öösel maganud kah, suurem energia läkski küsimustest aru saamisele. Juba ametialaselt on mulle see pagana mitmetimõistmine omane. Et kui küsimuse ja vastuse vahel on väikesed käärid, küsimus ei vasta täpselt vastusele, läheb mul juhe kokku. Oli natuke lahknevusi küll.

Tekstist arusaamiseks oli Ashilevi juttu kasutatud, see oli meediv, ülihea tekst. Armastus annab 1000 sõna ja võtab suu. Nii on. Suur ja väike algustäht ajalooliste sündmuste juures ei ole minu tugev külg ja ei muuda ajaloos mitte midagi, komad vast said 97 protsendi ulatuses paika, panin isegi paar semikoolonit. Komade eest kirjanikule üldiselt ei maksta, seega pole seda kirjavahemärkide žanri üleliia tõsiselt võtnud. Peaasi, et teksti loetavust segama ei hakkaks, võtsin siin ka nii.

Kook ja kaelakook. Üks ajab paksuks ja teine ajab nutma. Koogiga on hea vastu hambaid saada, kooguga on suht paha. Lehmakoogist saaks maja ehitada nagu kõrberahvad kaamelikringlitest. Selline maja kestaks esimese vihmani, siis oleks ta si*amaja.

Ropud sõnad. Õnneks ei pidanud roppudele sõnadele jooni alla tõmbama. Ma ka ei kasuta eriti, aga millegi rõhutamiseks teksitis on nad teinekord kasulikud. Päriselus üllatusroppust ikka tuleb.

200 sõnaga kirjand. Pastakas on inimsusevastane vahend. Jube primitiivne asi. Paberekraanile kirjutasin, seega tuli, nagu tuli, ja tagasi ei vaadanud. Õnn. Tegin 9. klassi taseme vast ära.

Eksami mõte? Teksitist arusaamine tuleb elus kasuks, kaasinimese jutust niisamuti, veidi ridade vahelt lugemise oskust, need on vajalikud asjad, seega on mõtet küll ja rohkem. Sesmõttes oli Ashilevi jutt väga hea valik, noorele inimesele arusaadavatest asjadest arusaadavas keeles.

Kolm tundi ülesannete täitmiseks? Samas ei maksa 9. klassi õpilase aeg mitte midagi ja minu tunnihind on jälle nii kõrge, et mida rohkem ma siin seletan, seda suuremaks mu kahjum kujuneb, seega selle koha peal ka lõpetan.

Õpetaja kokkuvõte

Esmapilgul tundus eksam lihtne, hiljem mitte. Mõtlesin endamisi, et küllap see nii on, sest praegune aastakäik on kolm aastat teatud perioodidel pidanud õppima distantsilt.

Näiteks lugemisülesanne meeldis mulle seni, kuni tuli hakata parandama. Võti peaks olema täpsem. Küsimus: «Kuidas reageeris poja ulakusele tema ema?» Võti: «Ema oli vihane/solvunud ja lubas poja raskesti kasvatatavate laste kooli saata. (õige vastus 2, vale või mittepiisav vastus 0 punkti).» Kui õpilane kirjutab vaid vastuse esimese poole, kas pidada just seda mittepiisavaks vastuseks? Lugemisülesanne tundus eriti lihtne, sest õigele/õigetele valikvastustele tuli joon alla tõmmata. Ometi eksiti selles ülesandes rohkem kui eelmises.

Nüüd konkreetselt Olavi tööst. 

Lugemine. Punkte 28/30st

Ideaalne oleks, kui vastaksid täislausetega.

Vastused hästi konkreetsed ja selged, ei grammigi üleliigset. Kõik vastused on oma sõnastuses, ei kirjutanud tekstist lihtsalt lausekatkeid ümber. Üheksanda küsimuse «Millised teadmised on minategelasel raskesti kasvatatavate laste koolist?» vastus justkui eeldas, et tekstist nopitakse välja sobivaid märksõnu. Said küll maksimumpunktid, aga vastama pidi kahe kooli kohta käiva märksõnaga. Sinu vastus: «Tegemist on kujutluspildiga kinnisest range režiimiga asutusest.» Kas siin on kaks märksõna või võtta seda ühe märksõnana? 1 punkti aga panna ei saa – kas 2 või 0.

Teise lugemisülesande valikvastustega nii hästi ei läinud: kaotasid 2 punkti.

Kirjutamine. Punkte 55/70st

Õigekirjaülesanded kontrollisid suurt ja väikest algustähte, kokku- ja lahkukirjutamist, kirjavahemärkide tundmist ja sõnaraamatust vajaliku info ülesleidmist. 

Paar konkreetset eksimust: 

• Saksa väed –> see ei koosnenud vaid sakslastest, sõjavägi Saksa riigi omand;
• võidupüha – tähtpäevad kirjutatakse väikese algustähega;
• võib olla ei olnud lauses määrsõna, vaid tegusõna rollis –> tegu võib olla varase standardiseeritud valuutaga.

Kirjavahemärkidega eksisidki kõige rohkem. Mis semikoolonid tavalises loetelus? Otsekõne vormistamine? Mõned põimlause komavead.

Sõnaraamatu ülesanne oli tegelikult selline, kus saadi maksimumpunkte või ei saadud suurt midagi. Pealtnäha kerge, aga tekitas õpilastele palju küsimusi.

Piltliku tähendusega lauset ei leidnud sa üles: «Sel lehmal on ükskõik, kas teeb koogi lauta või õue.» Et sa iseseisvalt moodustatud lause, «Sain kooguga vastu hambaid, võinuks koogiga», lõppu punkti ei pannud, kaotasid sa 1 punkti.

Kirjand. 32/40st

Mis on õnn?

Õnn on pisiasjad. Pisiasjade kogum. Sõber, kelle rinnaesise sa võid täis lahistada, kui nutt peale tuleb, või keegi hea, kes ajab naerma. Õnn on see, kui sul on su eluks vajalik turvaline rutiin, niisamuti need miskid, mis seda vahepeal lõhuvad.

Õnn ei käi inimesest kaugemal. Ehk inimeste juurest ära. Seega pole ta asjades, mida mul pole. Mulle tundub, et tegemist on tajuga. Ja inimene seega kas tajub oma õnne, või mitte.

See on kuidagi kohaloluga seotud ja hetkes väärtustatud. Mul ei valuta praegu kusagilt, mul on kapp süüa täis ja katus pea kohal, telefonis plingivad sõnumid, teisel pool lauda istuvad head inimesed... Midagi siin juba on, seega. 

Õnn on see, kui vahepeal õnnestub kellelegi pisut head teha. Mõni hea sõna, tegu, midagi lihtsat. Heategudel on komme heategudena tagasi pöörduda ja mõni selline tagasiside võib pööraselt headmeelt valmistada.

Aga, nagu ma ütlesin, pisiasjad. Heade kogum. 

Kirjandil puudub sissejuhatus. Õpilane peab end väljendama terviklike lausetega. Sul on mitu lauset sellised, kus puudub alus, öeldis. Laused sellised väljajättelised. Stiilivea said selle eest.

• Kirjandis ei kasutata sina-vormi –> stiiliviga.
• Lõiku ei alustata asesõnaga –> «See on...»
• Mõned komavead.

Kokku 146 sõna. Sõnade arv üldiselt ei mängi rolli, aga vahel kannatab ikka sisu, kui on kolmandiku võrra vähem teksti.

Kaotasid punkte õigekirjas, stiilis ja ülesehituses. Sisu eest said maksimumpunktid, kuna tekst vastab teemale, on üldistusjõuline, mõtted on esitatud selgelt ja veenvalt.

Töö on sooritatud 83% ulatuses, hinne 4.